Peeter Vihalemm

Allikas: Vikipeedia
Peeter Vihalemm
Peeter Vihalemm (2004)
Sündinud 11. september 1944
Pärnu
Rahvus eestlane
Haridus psühholoogiakandidaat (1974), Leningradi ülikool
Teadlaskarjäär
Töökohad Tartu Ülikool
Tunnustus Vitolsi auhind parima artikli eest ajakirjas Journal of Baltic Studies (1999)

Peeter Vihalemm (sündinud 11. septembril 1944) on ajakirjandusteadlane ja sotsiaalpsühholoog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Vihalemm lõpetas 1963. aastal Pärnu 4. Keskkooli, kust läks edasi õppima Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia eriala ajakirjanduse eriharusse. Ülikooli lõpetas ta 1968. aastal cum laude.

Kuni 1972. aastani töötas Vihalemm Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogialaboris nooremteadurina, 1972–1978 oli ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias filosoofia õppejõud.

1974. aasta novembris kaitses ta Leningradi ülikoolis väitekirja "Hoiakute osa ajaleheinformatsiooni vastuvõtul" ja sai psühholoogiakandidaadi kraadi.

Ajakirjandusosakonda asus Vihalemm täiskohaga tööle 1978. aasta sügisel. Septembris 1989 sai ta Marju Lauristini asemel ajakirjanduskateedri juhatajaks,[2] selles ametis jätkas kuni 1997. aastani. Vihalemm oli professor aastatel 1992–1997 ja 2001–2009, 2009. aastal sai temast emeriitprofessor.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Vihalemm on luuletaja ja kunstniku Arno Vihalemma teine poeg. Tema vend Rein Vihalemm oli teadusfilosoof.

Peeter Vihalemm on abielus (aastast 1978) sotsioloog Marju Lauristiniga.[3]

Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Loetud ained[muuda | muuda lähteteksti]

  • Propaganda teaduslikud alused ja ideoloogiline töö (propagandateooria, mõjustamispsühholoogia)[2]
  • Kommunikatsiooniteooria[2]
  • Sotsiaalpsühholoogia[2]
  • Lugemispsühholoogia[2]
  • Konkreetsete sotsioloogiliste uurimuste metoodika ja ajakirjandus[2]
  • Ajaleheauditoorium[2]
  • Eesti massiteabevahendite auditoorium[2]
  • Teaduslik-tehnilise revolutsiooni sotsiaalsed tagajärjed[2]
  • Avaliku arvamuse teooria[2]
  • Sissejuhatus ajakirjandusteooriasse[2]
  • Ajakirjandussotsioloogia[2]
  • Avalik arvamus[5]
  • Mõjustamispsühholoogia[5] – selle asemel praegu meedia efektid ja efektiivsus
  • Eesti meediasüsteem ja meediakasutus[5]
  • Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid[5]
  • Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodite jätkukursus (magistriõpe)[5]
  • Baltic media[5]
  • Seminari-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde juhendamine[5]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsamad publikatsioonid:

  • Massikommunikatsiooni teooria (Tartu Riiklik Ülikool, 1977, koos M. Lauristiniga)
  • Rajoonileht ja lugeja (Eesti Raamat, 1987, koos M. Lauristini, S. Uusi ja J. Peegliga)
  • Meie muutuv elulaad (Eesti Raamat, 1988, koos E. Hioni ja M. Lauristiniga) ISBN 5450000782
  • Contemporary life-styles in Estonia (Perioodika, 1988, koos E. Hioni ja M. Lauristiniga) ISBN 5797900823
  • Viron vapauden tuulet (Helsingi, 1989, koos M. Lauristini ja R. Ruutsooga) ISBN 9512034484
  • "ESTONIA": The disaster in Estonian media (Stockholm, 1996, koos M. Lauristiniga)
  • Return to the Western World. Cultural and political perspectives on the Estonian postcommunist transition (Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, koos M. Lauristini, K. E. Rosengreni ja L. Weibulliga) ISBN 9985562577
  • Baltic Media in Transition (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002) ISBN 9985566424
  • Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965-2004 (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004) ISBN 998556930X
  • Towards a civic society: The Baltic media's long road to freedom (Tartu: Baltic Association for Media research/Nota Baltica, 1993, koos E. Lauki ja S. Hoyeriga) ISBN 9985600142
  • Estonia's Transition to the EU: Twenty Years On (New York: Routledge, 2010, koos M. Lauristiniga) ISBN 9780415557320
  • Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010 (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, koos I. Udega) ISSN 2228-0316

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti elulood (Eesti entsüklopeedia, 14. köide), Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, lk 603, ISBN 9985700643
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 Academia Journalistica, Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, Tartu 1994
  3. Marju Lauristin. Punane ja sinine. Peatükke kirjutamata elulooraamatust. Valik intervjuusid 1970–2009. Tallinn 2010
  4. Peeter Vihalemm Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes (2011)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Verbum creat omnia, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004
  6. "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
  7. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 3.12.2022.
  8. "Teaduse elutööpreemiad pälvisid Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit". ERR Novaator. 10.2.2022. Vaadatud 10.2.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]