Peeter Vihalemm
| Peeter Vihalemm | |
|---|---|
 Peeter Vihalemm (2004) | |
| Sündinud |
11. september 1944 Pärnu |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | psühholoogiakandidaat (1974), Leningradi ülikool |
| Teadlaskarjäär | |
| Töökohad | Tartu Ülikool |
| Tunnustus | Vitolsi auhind parima artikli eest ajakirjas Journal of Baltic Studies (1999) |
Peeter Vihalemm (sündinud 11. septembril 1944) on ajakirjandusteadlane ja sotsiaalpsühholoog.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Peeter Vihalemm lõpetas 1963. aastal Pärnu 4. Keskkooli, kust läks edasi õppima Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia eriala ajakirjanduse eriharusse. Ülikooli lõpetas ta 1968. aastal cum laude.
Kuni 1972. aastani töötas Vihalemm Tartu Riikliku Ülikooli sotsioloogialaboris nooremteadurina, 1972–1978 oli ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias filosoofia õppejõud.
1974. aasta novembris kaitses ta Leningradi ülikoolis väitekirja "Hoiakute osa ajaleheinformatsiooni vastuvõtul" ja sai psühholoogiakandidaadi kraadi.
Ajakirjandusosakonda asus Vihalemm täiskohaga tööle 1978. aasta sügisel. Septembris 1989 sai ta Marju Lauristini asemel ajakirjanduskateedri juhatajaks,[2] selles ametis jätkas kuni 1997. aastani. Vihalemm oli professor aastatel 1992–1997 ja 2001–2009, 2009. aastal sai temast emeriitprofessor.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Peeter Vihalemm on luuletaja ja kunstniku Arno Vihalemma teine poeg. Tema vend Rein Vihalemm oli teadusfilosoof.
Peeter Vihalemm on abielus (aastast 1978) sotsioloog Marju Lauristiniga.[3]
Teaduskorralduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi esimees 2010–2014, aseesimees 2014–...
- Tartu Ülikooli Nõukogu liige 2001–2005
- Sotsiaalteaduskonna nõukogu liige 1995–1997 ja alates 2000. aastast
- Žurnalistika osakonna juhataja 1989–1997
- Balti Ajakirjandusuurijate Assotsiatsiooni esimees alates 1993. aastast
- Euroopa Sotsioloogia Assotsiatsiooni juhatuse liige 2001–2003
- Eesti Sotsioloogide Liidu juhatuse liige 1993–1995, 1999–2001[4]
Loetud ained[muuda | muuda lähteteksti]
- Propaganda teaduslikud alused ja ideoloogiline töö (propagandateooria, mõjustamispsühholoogia)[2]
- Kommunikatsiooniteooria[2]
- Sotsiaalpsühholoogia[2]
- Lugemispsühholoogia[2]
- Konkreetsete sotsioloogiliste uurimuste metoodika ja ajakirjandus[2]
- Ajaleheauditoorium[2]
- Eesti massiteabevahendite auditoorium[2]
- Teaduslik-tehnilise revolutsiooni sotsiaalsed tagajärjed[2]
- Avaliku arvamuse teooria[2]
- Sissejuhatus ajakirjandusteooriasse[2]
- Ajakirjandussotsioloogia[2]
- Avalik arvamus[5]
- Mõjustamispsühholoogia[5] – selle asemel praegu meedia efektid ja efektiivsus
- Eesti meediasüsteem ja meediakasutus[5]
- Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid[5]
- Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodite jätkukursus (magistriõpe)[5]
- Baltic media[5]
- Seminari-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoritööde juhendamine[5]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2000 Vitolsi auhind parima artikli eest ajakirjas Journal of Baltic Studies 1999
- 2005 Tartu Ülikooli aumärk[6]
- 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärk
- 2014 Tartu Ülikooli suur medal[7]
- 2022 Riiklik preemia parima teadustöö eest[8]
Publikatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]
Tähtsamad publikatsioonid:
- Massikommunikatsiooni teooria (Tartu Riiklik Ülikool, 1977, koos M. Lauristiniga)
- Rajoonileht ja lugeja (Eesti Raamat, 1987, koos M. Lauristini, S. Uusi ja J. Peegliga)
- Meie muutuv elulaad (Eesti Raamat, 1988, koos E. Hioni ja M. Lauristiniga) ISBN 5450000782
- Contemporary life-styles in Estonia (Perioodika, 1988, koos E. Hioni ja M. Lauristiniga) ISBN 5797900823
- Viron vapauden tuulet (Helsingi, 1989, koos M. Lauristini ja R. Ruutsooga) ISBN 9512034484
- "ESTONIA": The disaster in Estonian media (Stockholm, 1996, koos M. Lauristiniga)
- Return to the Western World. Cultural and political perspectives on the Estonian postcommunist transition (Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997, koos M. Lauristini, K. E. Rosengreni ja L. Weibulliga) ISBN 9985562577
- Baltic Media in Transition (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002) ISBN 9985566424
- Meediasüsteem ja meediakasutus Eestis 1965-2004 (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004) ISBN 998556930X
- Towards a civic society: The Baltic media's long road to freedom (Tartu: Baltic Association for Media research/Nota Baltica, 1993, koos E. Lauki ja S. Hoyeriga) ISBN 9985600142
- Estonia's Transition to the EU: Twenty Years On (New York: Routledge, 2010, koos M. Lauristiniga) ISBN 9780415557320
- Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi aastaraamat 2009/2010 (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011, koos I. Udega) ISSN 2228-0316
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eesti elulood (Eesti entsüklopeedia, 14. köide), Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, lk 603, ISBN 9985700643
- ↑ 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 Academia Journalistica, Eesti Akadeemiline Ajakirjanduse Selts, Tartu 1994
- ↑ Marju Lauristin. Punane ja sinine. Peatükke kirjutamata elulooraamatust. Valik intervjuusid 1970–2009. Tallinn 2010
- ↑ Peeter Vihalemm Eesti Teadusinfosüsteemis
(2011)
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Verbum creat omnia, Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2004
- ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 8.12.2022.
- ↑ "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 3.12.2022.
- ↑ "Teaduse elutööpreemiad pälvisid Ingrid Rüütel ja Ene-Margit Tiit". ERR Novaator. 10.2.2022. Vaadatud 10.2.2022.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peeter Vihalemm |
- Peeter Vihalemm Eesti Teadusinfosüsteemis
- Peeter Vihalemm, mai 1977