Peeter Järvelaid

Allikas: Vikipeedia
Peeter Järvelaid (2005)

Peeter Järvelaid (sündinud 28. novembril 1957 Tallinnas) on eesti õigusteadlane ja ajaloolane.

Tartu Ülikooli (1992–1997) ja Akadeemia Nord (1997–2009) õigusajaloo professor, 2010–2016 Tallinna Ülikooli professor,[1] alates 2016 samas dotsent. 2018 Kasahstanis Taldõkorganis Žetisu ülikooli (ЖГУ имени Ильяса Жансугурова) teadus-, arenduse ja innovatsiooni ala prorektor. Doctor honoris causa (Tjumeni Riiklik Ülikool, 2017). Ta oli 2019–2021 Põhja-Tallinna linnaosavanem.[2] Alates 11. novembrist 2021 Tallinna linnavolikogu liige, volikogu õiguskomisjoni esimees. Alates 19.aprillist 2023 Eesti Vehklemisliidu president (https://sport.postimees.ee/7757199/vehklemisliit-valis-endale-uue-presidendi)

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Järvelaid sündis Tallinnas sõjaväelase perekonnas. Aastatel 1965–1970 õppis ta Võru I 8-klassilises Koolis. Alates 1970. aasta kevadest Petseris. 1976. aastal lõpetas ta Petseri 2. Keskkooli ning samal aastal astus Tartu Riiklikku Ülikooli õigusteaduskonna statsionaarõppesse, mille lõpetas 1981. aastal.

1981–1984 oli ta statsionaarne aspirant Tartu Riikliku Ülikooli riigi ja õiguse teooria ja ajaloo kateedri juures. 1990. aastal kaitses oma väitekirja teemal "Õigusteaduslike distsipliinide õpetamine Tartu Ülikoolis enne 1889. aasta venestamisreforme". 1981. aastal astus tööle Tartu Riikliku Ülikooli, õpetades seal Eesti ja Venemaa Keisririigi õigusajalugu ning Tartu ülikooli õigusteaduskonna ajalugu. Alates 1992. aastast töötas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna Eesti õiguse ajaloo korralise professorina. Aastatel 1993–1997 oli Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi korraline professor (Eesti õiguse ajaloo õppetooli juhataja).

Aastatel 1997–2000 töötas Eesti justiitsministeeriumis nõunikuna. 2000–2010 Akadeemias Nord õigusteaduskonna korraline professor (õppetooli juhataja; ka õigusteaduskonna dekaan).

2003–2005 Sisekaitseakadeemia rektori kohusetäitja. 2005 Eesti Mereakadeemia teadus- ja arendusprorektor. 2006–2007 Eesti Mereakadeemia rektori kohusetäitja. Pärast seda töötab Tallinna Lauluväljaku teadusjuhina.

Alates 2010 kuni 2016 töötas Tallinna Ülikoolis professori[1] ja ühiskonnateaduste instituudi dotsendina. 2018 Zetisu Riikliku Ülikooli innovatsiooni ja arenduse prorektor (Taldõkorgan, Kasahstan). On osalenud Läti ja Kasahstani ülikoolide õigusteaduskondade akrediteerimisel rahvusvahelise eksperdikomisjoni liikmena.

Ta kuulus Res Publica erakonda, 22. augustist 2005 on aga Eesti Keskerakonna liige, mille nimekirjas 2007. aastal kandideeris Riigikokku.[3][4] 2019–2021 Põhja-Tallinna linnaosavanem.[2] Alates 11. novembrist 2021 Tallinna linnavolikogu liige.

Jaanuaris 2008 oli Eesti Rahvusraamatukogus näitus "Õigusteadlane professor Peeter Järvelaid 50. Õiguspeeglit ajaloopeeglist vaadates". Näitusel oli esindatud Peeter Järvelaiu artiklid ja monograafiad Eesti ja Euroopa õiguse ajaloo, väljapaistvate õigusteadlaste, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ajaloo ning haridus- ja kultuuriloo kohta.

Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 252 häält ning ei osutunud valituks.

Akadeemiline töökäik[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1981–1985 – õppeülesande täitja õigusajaloo alal Tartu Ülikoolis
  • 1986–1989 – vanemõpetaja Tartu Ülikooli riigi- ja õiguse teooria ja -ajaloo kateedris
  • 1989 – lühiajaline töö Poolas Toruńi Ülikoolis
  • 1990–1991 – teadustöö Saksamaal, Soomes ja Rootsis (Kieli Ülikool, Helsingi Ülikool, Uppsala Ülikool)
  • 1990–1992 – dotsent Tartu Ülikoolis
  • 1992 – korraline professor Tartu Ülikoolis, Eesti õiguse ajaloo õppetooli juhataja
  • 1993 – Tartu Ülikooli õigusteaduskonna eraõiguse instituudi korraline professor, Eesti õiguse ajaloo õppetooli juhataja
  • 1993 – teadustöö Saksamaal Kieli Ülikoolis
  • 1994 – teadustöö Saksamaal Euroopa Õigusajaloo Max Plancki Instituudis (Frankfurdi Ülikool)
  • 1995 – teadustöö Soomes Helsingi Ülikoolis
  • 1997 – teadustöö Saksamaal (Herzog August Bibliothek Wolfenbüttel, Göttingeni Ülikool)
  • 1998–1999 – teadustöö Saksamaal Euroopa Õigusajaloo Max Plancki Instituudis (Frankfurdi Ülikool, Alexander von Humboldti fondi stipendiaat)
  • 1999–2000 – teadustöö Saksamaal Euroopa Õigusajaloo Max Plancki Instituudis (Frankfurdi Ülikool)
  • 2000 – Akadeemia Nord korraline professor, õigusajaloo ja võrdleva õiguse õppetooli juhataja, magistrantuuri juhataja
  • 2000 – teadustöö Saksamaal Herderi Instituudis (Marburg)
  • 2001 – Tallinna ülikooli ajalooprofessor
  • 2001 – Akadeemia Nord õigusajaloo professor
  • 2002 – teadustöö Saksamaal Herderi Instituudis ja Rootsis Kaitseuuringute Agentuuris (FOA, praegu FOI) (Stockholm)
  • alates 1. septembrist 2010 Tallinna Ülikooli professor
  • alates 2016 Tallinna Ülikooli dotsent

Ta on arendanud semiootilist ja isiksusekeskset uurimissuunda ja avaldanud mitusada teaduslikku ja populariseerivat artiklit põhiliselt Eesti ja Euroopa õiguse ajaloo ning juriidilise hariduse ajaloo kohta eesti, vene, inglise, saksa, prantsuse, rootsi, läti, leedu, slovaki, soome, kasahhi, seto keeles.

Peeter Järvelaid on osalenud NSV Liidu Teaduste Akadeemia Riigi ja õiguse instituudi töörühmas ühismonograafia Poliitiliste ja õiguslike õpetuste ajalugu 17.–18. sajandil kirjutamisel.

  • Balti Ajaloo Komisjoni korrespondentliige (Baltische Historische Kommission, Göttingen, alates 1997)(Urmas Klaas. Tunnustus professor Järvelaiule. Postimees, 28. mai 1997)
  • Teadusajakirjade ja Toimetiste toimetuskolleegiumi liige:
  • Istorija gosudarstva i prava (Venemaa)
  • Jog, törteneti szemle (Ungari)
  • Latvijas Universitates Zinatnieskie Raksti (Läti)
  • Latvijas Universitātes Žurnāls. Juridiskā zinātne /Journal of the University of Latvia. Law (Läti)
  • Osteuropa Recht (Saksamaa)
  • Tjumeni Riikliku Ülikooli Toimetised (Venemaa, Lääne-Siber)
  • Zetisu Riikliku Ülikooli Toimetiste peatoimetaja asetäitja (Kasahstan, Taldõkorgan), alates 2018

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Peeter Järvelaid on 1980. aastast abielus meditsiinidoktor Mari Järvelaidiga ja neil on kolm last.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Saksamaa Liitvabariigi Teeneteristi (1 klass) kavaler (2003)
  • väike Johann Voldemar Jannseni auhind ajalehelt Pärnu Postimees (2010)
  • Balti Teaduste Akadeemiate medal (2015)
  • Carl Gustav Jochmann Gesellschaft auliige (Heidelberg) (2015)
  • Jõgeva valla aukodanik (2016)
  • doctor honoris causa (Tjumeni Riiklik Ülikool) (2017)
  • Tallinna teenetemärk (15.05.2017)
  • Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti hõbemärk (18.10.2019)
  • Päästeameti Hõberist (2020)

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

  • Omandireform Eestis: õig(l)us, majandus, inimene. Tallinn: Rahandusministeerium, 2022, 238 lk. (koos Erik Terk, Karl Järvelaid, Nikolai Kunitsõn, Indrek Saar, Juhan Kivirähk).
  • Justiitsministeerium 100 : 1918–2018. Tallinn : Justiitsministeerium, 2018, 256 lk. (ISBN/ISSN: 9789949723737) (koos M. Pihlamägiga)
  • Historia Iuris Estoniae. Tallinn: Argo,2015, kd. 1: Eesti õigusteaduse ja õigushariduse ajalugu, 270 lk.
  • Constitutiones Academiae Dorpatensis(Academia Gustaviana põhikiri). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana põhikiri. Teine, parandatud ja täiendatud väljaanne. Tartu: Tartu Ülikool Kirjastus, 2015, 176 lk. (ISBN 978-9949-32-988-5) (koos Kristi Viiding ja Marju Lepajõe)
  • 20 Years of New Constitutional Reforms in Eastern Europe. Eastern European Experience. Edited by Gennadi N.Cebotarev,Peeter Järvelaid, Rein Müllerson. Tallinn: Tallinn University Law School, 2015,146 p. (East-West Studies)
  • Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia. Akadeemia Nord õigusteaduse eriala vilistlased.Tallinn: Tallinna Ülikool, 2015, 48 lk. (ISBN 978-9985-897-32-4)
  • Sisekaitseakadeemia : 20 aastat parimate nimel = Estonian Academy of Security Sciences : 20 years for excellence. Koostanud Feliks Angelstok, Peeter Järvelaid, Lauri Tabur; toimetanud Raile Reigo ... jt.]. Tallinn : Sisekaitseakadeemia, 2012, 264 lk.
  • Peeter Järvelaid ja Maie Pihlamägi. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918–1998. Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1999.
  • Peeter Järvelaid. Õigus ja poliitika kultuuris. Akadeemia Nord, 2002.
  • Hans Hattenhauer ja Peeter Järvelaid. Euroopa õiguse ajalugu (2. osa). Lüübeki õigusest kuni Code Civil de France'ni. Sisekaitseakadeemia, 2004. (Saksa keelest tõlkinud Marju Luts ja Jaan Sootak)
  • Hattenhauer, Hans. Euroopa õiguse ajalugu. I. raamat : [õppematerjal õigusteaduskonna üliõpilastele] / toim. ja eess.: Peeter Järvelaid , tlk. Marju Luts, Jaan Sootak, Jaan Kaplinski. – Tartu : Fontes Iuris, 1995. – 255 lk. ISSN 3-8114-0992-1
  • Vaabel, Juhan. Eesti riigi-maksundusõiguse põhiprobleeme : riigi-maksuõiguse normistiku ehitus ja rakendus : [monograafia] / toim. Peeter Järvelaid ; saateks: Peeter Järvelaid. – Tartu : Fontes Iuris, 1995. – 192 lk. – Bibl. märkustes. – (Eesti õigusteaduse allikad ; 2). – Faksiimiletrükk väljaandest: Tartu : Akadeemiline Kooperatiiv, 1934. – Raamat sisaldab ka: Järvelaid, Peeter. Juhan Vaabel (1899–1971), lk. 7–20 ; Mereste, Uno. Professor Juhan Vaabeli roll õigus- ja majandusteaduse integreerimisel (eessõna), lk. 21–26 ; Siigur, Heino. Professor Juhan Vaabeli monograafia "Eesti riigi maksundusõiguse põhiprobleeme" ja tänapäev, lk. 27–28 ; Juhan Vaabeli tööde bibliograafia (1921–1969) / koost. Peeter Järvelaid, lk. 187–189.
  • Ylikangas, Heikki. Miks õigus muutub? : seadus ja õigus ajaloolise arengu osana / toim. Ain Kaalep, Triin Kaalep, Mart Orav ; rets. Jaan Sootak , tlk. Jaan Isotamm. – Tartu : Fontes Juris, 1993. – 240 lk. – Bibl. lk. 239–240. – Tõlgitud raamatust: Miksi oikeus muuttuu. – Lisa: Järvelaid, Peeter. Õiguse muutumine Eestis, lk. 219–236.
  • Ilmar Tammelo varased tööd (1939–1943) = The works of Ilmar Tammelo (1939–1943) / toim., eess. ja bibl.: Peeter Järvelaid. – Hamburg : D. A. Loeber, 1993. – 223 lk. – (Eesti õigusteaduse allikad ; 1). – Ilmar Tammelo (1917–1982), lk. 11–30 ; Writings of Ilmar Tammelo (1937–1984), lk. 205–216. ISBN 3-9801393-6-0
  • Järvelaid, Peeter. Tartu Ülikooli (Academia Gustaviana) asutamine 17. sajandi Euroopa kontekstis // Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri = Constitutiones Academiae Dorpatensis (Academia Gustaviana). Tartu, 1997, lk. 77–82.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 Õigusakadeemia
  2. ↑ 2,0 2,1 http://www.pealinn.ee/tagid/koik/pohja-tallinna-linnaosavanemaks-kinnitati-peeter-jarvelaid-n241987
  3. ↑ https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Peeter&perenimi=Järvelaid&search=1[alaline kõdulink]
  4. ↑ http://www.vvk.ee/index.php?id=10577&otsi_ajaloost=Peeter+Järvelaid

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Peeter_Järvelaid&oldid=6451108"