Mart Kadastik

Allikas: Vikipeedia

Mart Kadastik (pseudonüüm Jaak Kalju või Kaljo; sündinud 24. märtsil 1955) on eesti ajakirjanik, meediategelane ja tippjuht.

Ta on Alma Kadastiku ja Heiti Kadastiku poeg.

Aastal 1973 lõpetas Kadastik Tartu 5. Keskkooli, 1978. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis filoloogia.

1977. aastast töötas ta ajalehes Edasi, mis aastast 1991 kannab taas nime Postimees. 1983-91 oli Kadastik Edasi toimetaja, 1991-92 Edasi/Postimehe peatoimetaja, 1992-98 juhatuse esimees. 1998. aastast on ta Postimehe omanikfirma AS Eesti Meedia ja 2000. aastast Eesti Meedia omanikfirma AS Schibsted Eesti juhatuse esimees. Ta on või on olnud ka mitme muu ettevõtte nõukogu liige või esimees, mis kuuluvad Schibstedile ja Eesti Meediale.

Aastail 19831986 õpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanduskateedris. Kadastik oli Maailma Ajalehtede Liidu juhatuse liige aastail 1994-2000.

2013. aasta augustis teatati, et Schibstedi kontsern peab läbirääkimisi oma Eesti meediaäri, sh Postimehe ja trükikoja Kroonpress müügiks Eesti haru juhtide osaühingule, mille üks osanik on ka Mart Kadastik.[1][2]

Meediajuhina on Kadastik kritiseerinud veebiportaalide kommentaariume ("Kommentaarium on väga inetu, ma ei soovita kellelgi seal käia")[3] ning näinud Eesti Rahvusringhäälingu laienemises kõmumeediasse (seoses ERR-i portaali menu.err.ee avanemisega) ohtu avalik-õigusliku ja erameedia vahelisele tasakaalule ("Kui maksumaksja rahaga tullakse internetimeediasse, siis see on väga suur risk")[4]. Ta seisis ka Postimehe Tartust Tallinnasse kolimise eest 1995. aastal.[1][5]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mart Kadastik on kirjutanud mitmeid ühiskonnateemalisi artikleid, samuti tõsielu- ja dokumentaalfilmide stsenaariume.

2013. aasta aprillis ilmus Kadastiku sulest esimene ilukirjanduslik raamat, romaan "Kevad saabub sügisel" kirjastuses Varrak.[6] Autori sõnul on 2/3 raamatu sündmustest tegelikult juhtunud. Raamatut arvustati nii heatahtlikult kui ka kriitiliselt, Kadastik ise on nimetanud kriitika põhjuseks kirjanike olelusvõitlust.[7] Pigem õnnestunuks on seda nimetanud kriitikud Jan Kaus ja Kaarel Kressa[8]. Romaanile on lubatud ka järge.

KGB materjalide kasutamine ajakirjanduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

1980. aastatel kirjutas Mart Kadastik ajalehes Edasi pseudonüümi Jaak Kalju all toona dissidentidena Eesti Vabariigi taastamist nõudnud inimeste, sh Lagle Pareki suhtes kriitilisi artikleid, kasutades muuhulgas Nõukoghude Liidu julgeolekuametkonna KGB poolt antud materjale. Kadastik ise selgitas oma tegevust 1992. aasta 31. augustil ilmunud arvamusloos "Versioon 80. aastatest": "Mis ikka sundis tollast "Edasi" toimetajat osalema selles ahelas, mille jämedat otsa hoidis enda käes KGB? /---/ Jäin nõusse põhjusel, mis täna on ilmselt raskendav asjaolu: hasartne soov vahendada seda ajakirjanduslikult põnevat teemat senisest mitmekülgsemalt, inimlikumalt, trafaretivabalt. /---/ Ma ei mõistnud neid inimesi, vabadusvõitlus sellises vormis tundus siis absurdne, peamiselt vaid oma isiklike komplekside väljendusena. Mulle oli arusaamatu selle grupi sallimatus kõigi "harilikult" elavate eestlaste, eriti intelligentsi vastu."[1]

Väidetavalt on just need kunagised kirjutised põhjus, miks Kadastik pole osalenud poliitikas. 1992. aastal kirjutas ta: "Minu vahetu poliitiline tegevus katkes siis, kui pettusin Rahvarinde režiimis. /---/ Süümevannet ma anda ei kavatse. Ehkki ma pole eales andnud KGB-le informatsiooni, olen ajakirjanikutöös kasutanud KGB andmeid."[1] 2007. aastal avaldas Kadastik Postimehes arvamusloo "Rääkige ära!", kus kirjutas põhjustest, miks nõukogude ajal tehtust sageli avameelselt kõnelda ei taheta: "Kes tahakski rääkida lojaalsuse murdumisest. Vene ajal kaotasid paljud, kellelt nüüd oodatakse ülestunnistust, usu oma riigi ideesse. /---/ Nad vaikivad, ja teevad ilmselt õigesti. Ühiskond on valmis kuulma, aga mitte kuulama."[9] Selles sõnavõtus kunagise tegevuse õigustamist nähes on Kadastikku kritiseerinud muuhulgas poliitik Indrek Tarand[10][11] ja Keskerakonna häälekandja Kesknädal[12].

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Publikatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Dannar Leitmaa "Kadastik päästab oma meediamaailma" Eesti Ekspress, 22. august 2013, lk 18-21
  2. Marta Jaakson, Katariina Krjutškova, Hannes Sarv "Kadastik: läbirääkimised käivad, muu on spekulatsioon" Äripäev, 14.08.2013
  3. "Mart Kadastik: Eesti inimene erutub ainult internetis" ERR, 27.04.2011
  4. Lauri Varik "Kadastik: tugevnev ERR on oht ajakirjanduse konkurentsile" ERR, 10.05.2013
  5. Mart Kadastik "Kõige raskem oli öelda heale kolleegile, et ta peab ametist lahkuma" Director, aprill 2007
  6. "Mart Kadastik kirjutas raamatu naistest" Naised, 04.04.2013
  7. Rutt Ernits "Mart Kadastik: literatuuritsemisega on liiale mindud" ERR, 10.05.2013
  8. Kaupo Meiel "Kadastik ja Kivirähk. Kirjandus ja ajakirjandus" Sirp, 25.07.2013
  9. "Rääkige ära!" Postimees, 03.11.2007
  10. "Tarand osutab Kadastiku propagandistlikele võtetele" Eesti Ekspress/Delfi, 7. november 2007
  11. Indrek Tarand ""Mart, mis laulu lauldi Ansipi ämma juures?" Indrek Tarand MEPsite, 21. september 2010
  12. "Veel Edasist, Postimehest ja Jaak Kaljost" Kesknädal, 2. märts 2011

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Romaaniarvustusi[muuda | redigeeri lähteteksti]