Mihkel Mutt

Allikas: Vikipeedia
Mihkel Mutt
Mutt, Mihkel.IMG 4074.JPG
Mihkel Mutt 2. juunil 2013 esinemas kirjandusfestivalil HeadRead Kirjanike Maja musta laega saalis
Sünniaeg 18. veebruar 1953
Sünnikoht Tartu, Eesti
Rahvus eestlane
Amet kirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik, tõlkija

Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning tõlkija.

Elukäik ja töö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mihkel Mutt sündis võõrkeeleõpetajate peres. Ta lõpetas Tartu 8. Keskkooli kirjanduse eriklassi. Aastatel 19711976 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust. 19761977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 19771986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana,[1] 19861988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 19901991[2] EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja [3]. 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht.[4][5][6]

19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja.[7] Muti juhtimise ajal alustas ilmumist Sirbi vaheleht Diplomaatia.[8] Aastast 2005 on ta ajakirja Looming peatoimetaja.[9]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjanduslikku tegevust alustas Mutt 1966. aastal novellitõlkega inglise keelest koolialmanahhis "Tipa-Tapa". Följetone, paroodiad, teatri- ja hiljem ka kirjandusarvustusi hakkas ta avaldama seitsmekümnendatel[10]. Esimesed tõsisemad kirjanduslikud katsetused pärinevad aastast 1978. "Eesti kirjandusloos" nimetatakse teda üheks vähestest kaheksakümnendatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.[11]

Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest. 1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".[12] Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele".[13] Diloogia "Keerukuju" (1985) ja "Kallid generatsioonid" (1986) kirjeldab sugupoolte vahelisi suhteid "vaimse mehe vaatepunktist".[14]

Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega.[15]

Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis. Raamatu nimitegelase prototüübiks on peetud toonast välisministrit, hilisemat presidenti Lennart Merit. "Grotesksusest hoolimata on "Rahvusvahelisest mehest" kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani kirjandusteadlane Linda Kaljundi [16].

Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" (1980), "Vana Fabiani nutulaul" (1988), "Rahvusvaheline mees" (1994), "Progressiivsed hiired" (2001)) on peategelaseks Fabian, Muti alter ego[17].

2009. aastal ilmunud mälestuste I–II köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. 2010. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid.[18]

Tunnustused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mihkel Mutt on pälvinud muu hulgas Tuglase novelliauhinna 1981. ja 2008. aastal, riikliku auhinna (Smuuli-nimelise preemia) 1986. aastal lastekirjanduse eest, Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal, Aleksander Kurtna nimelise parima näidendi tõlkeauhinna 1987. aastal, kultuurkapitali žanripreemia esseistikas 2001. aastal, riiklikud kriitikapreemiad teatrikriitika eest 1983., 1988. ja 1994. aastal, Teatriliidu aastapreemia kriitikas 2001. aastal ning Avatud Eesti Fondi Koosmeele auhinna 2001. aastal. Postimehe Jannseni-nimelise aastatunnustuse osaliseks sai Mutt 2008. aastal.

2000. aastal anti talle Valgetähe III klassi teenetemärk.

Poliitiline tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

20012002 kuulus Mutt Isamaaliitu. Lahkumise põhjuseks tõi ta eetilised vastuolud lehe peatoimetamise ja parteisse kuulumise vahel[19]. 20012008 oli ta Haapsalu linnavolikogu liige, selles ametis osales ta Haapsalu valijamehena ka 2006. aasta presidendivalimistel[20].

Isiklik elu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mihkel Mutt on sõjaväelase ja diplomaadi Victor Muti pojapoeg ning inglise filoloogia õppejõu Oleg Muti poeg. Ta lell oli tuntud Rootsi biokeemik Viktor Mutt, vanaonupoeg filmioperaator Anton Mutt. Tal on vanem vend. Mihkel Mutt on abielus kunstnik Tiina Tammetaluga. Esimesest abielust on tal kaks täiskasvanud poega.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Noorte käsikirjalised almanahhid 1962–1972" (kursusetöö). Tartu, 1973
  • "Fabiani õpilane" (jutustused). Tallinn, 1980
  • "Mehed" (novellid). Tallinn, 1981
  • "Französisch" (lastejutt]. Tallinn, 1981
  • "Hiired tuules" (satiiriline romaan). Tallinn, 1982; kordustrükid 2001 ja 2009
  • "Keerukuju" (romaan). Tallinn, 1984
  • "Näärivana" (lastejutt). Tallinn, 1986
  • "Kõik on üks ja seesama" (esseed ja artiklid). Tallinn, 1986
  • "Kallid generatsioonid" (romaan). Tallinn, 1986
  • "Vana Fabiani nutulaul" (jutukogu). Tallinn, 1988
  • "Kerge meel" (jutukogu). Tallinn, 1989
  • "Kolm korda Aasias" (reisikirjad). Tallinn, 1990
  • "Pingviin ja raisakass" (romaan). Tallinn, 1992
  • "Rahvusvaheline mees" (romaan). Tallinn, 1994; kordustrükk 2009
  • "Üleminekuaeg" (novellid ja följetonid). Tallinn, 1995
  • "Inglismaa päevik" (reisikiri). Tallinn, 1995
  • "Meedia, mu meedia" (esseed ja artiklid). Tallinn, 1996
  • "Muti tabloid" (esseed ja artiklid). Tallinn, 2000
  • "Progressiivsed hiired" (romaan). Tallinn, 2001
  • "Elu allikad" (jutud). Tallinn, 2002
  • "Väärikusest" (essee). Tallinn, 2001
  • "Eestlusest" (essee). Tallinn, 2002
  • "Kõik roosid ma kingiksin" (näidendid). Tallinn, 2004
  • "Sise ja väli" (esseed ja artiklid). Tallinn, 2003
  • "Kõrtsikammija" (romaan). Tallinn, 2005
  • "Siseemigrant. Novellid Rui taevalike kommentaaridega" (jutud). Tallinn, 2007
  • "Mälestused I. Eesti doomino. Eelmälestused". Tallinn, 2009
  • "Mälestused II. Võru tänav. Lapsepõlv". Tallinn, 2009
  • "Mälestused III. Sitik sügab. Kooliaeg". Tallinn, 2010
  • "Kooparahvas läheb ajalukku" (romaan). Tallinn, 2013

Mihkel Mutt on tõlkinud Tom Stoppardi, Arnold Weskeri jt näidendeid, kirjutanud telestsenaariumeid ("Ilukelder" 1977, seriaal "Salmonid" 1994–1995). 2004–2006 oli ta Eesti Päevalehe ja pärast seda tänini Postimehe püsikolumnist sise- ja välispoliitilistel teemadel.

Publikatsioone[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Andres Langemets "Tark kass katusel järgib mängu" [1]. Eesti Päevaleht, 21. veebruar 2003]
  2. Eesti Päevalehe andmetel 19911992
  3. Kaarel Kressale antud intervjuus ütleb Mutt, et läks välisministeeriumi tööle toonase välisministri Lennart Meri kutsel
  4. Eesti Päevalehe andmetel oli ta 19921993 ajakirjanik ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht.
  5. "Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn: Eesti Raamat, 1995, lk 350 (artikli autor Udo Uibo)
  6. Kaarel Kressa "Mihkel Mutt püüab kirjutada nii, et rumal mõistaks ja tark huvituks". Eesti Päevaleht, 8. detsember 2007
  7. Kaarel Kressa "Mihkel Mutt püüab kirjutada nii, et rumal mõistaks ja tark huvituks". Eesti Päevaleht, 8. detsember 2007
  8. Neeme Korv "Mihkel Mutt maadleb Sirbi nõukoguga". Postimees, 7. jaanuar 2004
  9. Urmet Kook "Mihkel Mutt valiti ajakirja Looming peatoimetajaks". Eesti Päevaleht, 15. oktoober 2005
  10. "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 541
  11. "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 583
  12. "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 589
  13. "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 589
  14. "Eesti kirjanduslugu" (Epp Annus, Luule Epner, Ants Järv, Sirje Olesk, Ele Süvalep, Mart Velsker). Tallinn: Koolibri, 2001, lk 589
  15. Rein Veidemann "Mihkel Muti proosa tähendust otsimas". Sirp ja Vasar, 21. jaanuar 1983 (nr 3)
  16. "Eesti lugu: Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees"" (Linda Kaljundi arvustus romaanile "Rahvusvaheline mees"). Eesti Päevaleht, 14. august 2009
  17. "Eesti lugu: Mihkel Mutt "Rahvusvaheline mees"" (Linda Kaljundi arvustus romaanile "Rahvusvaheline mees"). Eesti Päevaleht, 14. august 2009
  18. "Kirjaniku noorus erakordse isa silueti varjus" (Kaarel Kressa arvustus Mihkel Muti "Mälestuste" II osale). Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009
  19. "Mihkel Mutt lahkus Isamaaliidust". Eesti Päevaleht, 7. detsember 2002
  20. "Haapsalu valijamees on Mihkel Mutt". Eesti Päevaleht, 9. september 2006

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Rein Veidemann "Olmekirjanduse olemusest, tähendusest ja toimest". Keel ja Kirjandus, 10/1980, lk 129–134
  • Rein Veidemann "Mihkel Muti proosa tähendust otsimas". Sirp ja Vasar, 21. jaanuar 1983 (nr 3)
  • Linnar Priimägi "Moralist ja tema kaaskond". Looming, 10/1985, lk 1426–1428
  • Kalle Kurg "Ta oli Victor Kakk". Eesti Päevaleht, 8. märts 2002

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]