Mihkel Aitsam

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on kirjanikust ja ajakirjanikust; sama nime kandis tema onupoeg 1905. aasta revolutsiooni aktivist Mihkel Aitsam (1876–1917), isa Mihkel Aitsam (1833–1913) ja poeg, pedagoog ja kodu-uurija Mihkel Aitsam (1913–1999)

Mihkel Aitsam (1. detsember 1877 Vana-Vigala17. juuni 1953 Vigala) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.[1]

Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" (1937), "Eestimaa kuningas" (1939) ja "Hiislari tütar" (1940).[2]

Osales 1905.–1907. aasta revolutsioonis.

Tema isa Aitsama talu rentnik Mihkel Aitsam (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik Uexkülli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.[3] [4]

Ta oli fotograaf Mihkel Aitsami (1913–1999) isa.

[redigeeri] Looming

Autobiograafiline jutustus
  • "1905. aasta Läänemaal" (1937)
Ajaloolised romaanid ja jutustused
  • "Hiiu lossist Siberisse" (1937)
  • "Sunnitöölise märgi all" (1937)
  • "Metsavennad" (1938)
  • "Soontagana kanged mehed" (1938)
  • "Eestimaa kuningas" (1939)
  • "Laanekotkas" (1939)
  • "Rahutused Rae mõisas" (1939)
  • "Hiislari tütar" (1940)
  • "Käskjalg eksiteel" (1940)
Näidendid
  • neli algupärast näidendit, neist tuntuim "Salmisto"
Tähtraamatud ja albumid
  • "Eesti Selts "Lootus"",
  • "Tallinna Eesti Põllumeeste Selts",
  • "Vigala kogudus 1339-1939"
Käsikirjad
  • "1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestimaal"
  • "Vigala kihelkonna ajalugu"

[redigeeri] Viited

[redigeeri] Välislingid

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad