Mihkel Aitsam
| See artikkel on kirjanikust ja ajakirjanikust; sama nime kandis tema onupoeg 1905. aasta revolutsiooni aktivist Mihkel Aitsam (1876–1917), isa Mihkel Aitsam (1833–1913) ja poeg, pedagoog ja kodu-uurija Mihkel Aitsam (1913–1999) |
Mihkel Aitsam (1. detsember 1877 Vana-Vigala – 17. juuni 1953 Vigala) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.[1]
Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" (1937), "Eestimaa kuningas" (1939) ja "Hiislari tütar" (1940).[2]
Osales 1905.–1907. aasta revolutsioonis.
Tema isa Aitsama talu rentnik Mihkel Aitsam (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik Uexkülli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.[3] [4]
Ta oli fotograaf Mihkel Aitsami (1913–1999) isa.
[redigeeri] Looming
- Autobiograafiline jutustus
- "1905. aasta Läänemaal" (1937)
- Ajaloolised romaanid ja jutustused
- "Hiiu lossist Siberisse" (1937)
- "Sunnitöölise märgi all" (1937)
- "Metsavennad" (1938)
- "Soontagana kanged mehed" (1938)
- "Eestimaa kuningas" (1939)
- "Laanekotkas" (1939)
- "Rahutused Rae mõisas" (1939)
- "Hiislari tütar" (1940)
- "Käskjalg eksiteel" (1940)
- Näidendid
- neli algupärast näidendit, neist tuntuim "Salmisto"
- Tähtraamatud ja albumid
- "Eesti Selts "Lootus"",
- "Tallinna Eesti Põllumeeste Selts",
- "Vigala kogudus 1339-1939"
- Käsikirjad
- "1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestimaal"
- "Vigala kihelkonna ajalugu"
[redigeeri] Viited
|
|||||
[redigeeri] Välislingid
- Mihkel Aitsam Eesti biograafilises andmebaasis ISIK