Mihkel Aitsam
|
See artikkel räägib kirjanikust; teiste isikute kohta vaata lehekülge Mihkel Aitsam (täpsustus) |
Mihkel Aitsam (1. detsember 1877 Märjamaa Sääla küla Aitsamaa renditalus – 17. juuni 1953 Kivi-Vigala külanõukogu) oli eesti kirjanik, ajakirjanik ja kodu-uurija.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
1893. aastast hakkas Mihkel Aitsam Valgusele kaastööd tegema, hiljem kirjutas ka Eesti Postimehele ja Olevikule. 1904. ilmusid lühemad jutud Teatajas ja lisaks mitmes teises poliitilises ajalehes, mille kaastööliseks oli. 1906. aastal kui tema isatalu Vene karistussalkade poolt hävitati,[2] asus ta Tallinna elama ja läks Karl August Hermanni kutsel tööle ajalehe Hüüdja toimetusse, kus töötas ajalehetoimetuse sulgemiseni.
Hiljem töötas Tallinna Eesti Põllumeeste Seltsi asjaajaja ja tegi mitmele ajalehele kaastööd, nende seas ka kahele Peterburi Vene lehele. 1918. aastast töötas Päevalehe toimetuses.[2]
Tema tuntumad teosed olid "Hiiu lossist Siberisse" (1937), "Eestimaa kuningas" (1939) ja "Hiislari tütar" (1940).[3]
Osales 1905.–1907. aasta revolutsioonis (vaata 1905. aasta revolutsioon Eestis).
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Autobiograafiline jutustus[muuda | muuda lähteteksti]
- "1905. aasta Läänemaal" (1937)
Ajaloolised romaanid ja jutustused[muuda | muuda lähteteksti]
- "Hiiu lossist Siberisse" (1937)
- "Sunnitöölise märgi all" (1937)
- "Metsavennad" (1938)
- "Soontagana kanged mehed" (1938)
- "Eestimaa kuningas" (1939)
- "Laanekotkas" (1939)
- "Rahutused Rae mõisas" (1939)
- "Hiislari tütar" (1940)
- "Käskjalg eksiteel" (1940)
Näidendid[muuda | muuda lähteteksti]
- neli algupärast näidendit, neist tuntuim "Salmisto"
Tähtraamatud ja albumid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Eesti Selts "Lootus"",
- "Tallinna Eesti Põllumeeste Selts",
- "Vigala kogudus 1339-1939"
Käsikirjad[muuda | muuda lähteteksti]
- "1905. a revolutsioon ja selle ohvrid Eestimaal" Tartu, Ilmamaa, 2011.
- "Vigala kihelkonna ajalugu"
Artiklid[muuda | muuda lähteteksti]
- "Tallinna Eesti näituse ajalugu" Päevaleht, 19. september 1920, lk 3.
- "Keiser Nikolai I tütred Kose-Uuemõisas talgutel"[4]
- "Rahutused Rae mõisas"[5]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 1935 – Eesti Punase Risti mälestusmärk, II järgu II aste
- 1937 – Valgetähe IV klassi teenetemärk
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Aitsama talu rentnik Mihkel Aitsam (1833–1913) oli tuntud mehena, kes mõisnik Uexkülli rendi asjus Tallinna ringkonnakohtusse kaebas ja seal võitis.[6][7]
Ta oli fotograaf Mihkel Aitsami (1913–1999) isa ja ajakirjanik Viio Aitsami vanaisa.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Aitsam, Mihkel". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. veebruar 2018. Vaadatud 23. oktoobril 2009.
- ↑ 2,0 2,1 Õitsituled nr1 1922 (lk 45) Eesti ajakirjanikud - Lühikesed eluloolised andmed
- ↑ Nordic Authors: Mihkel Aitsam
- ↑ Keiser Nikolai 1. tütred Kose-Uuemõisas talgutel., Päewaleht, nr 354, 24. detsember 1934, lk 9.
- ↑ Rahutused Rae mõisas, Päewaleht, nr. 132, 16 mai 1939
- ↑ "1905. revolutsioon Läänemaal". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2014. Vaadatud 23. oktoobril 2009.
- ↑ "Eesti biograafiline andmebaas ISIK: Aitsam, Mihkel (1833–1913)". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2007. Vaadatud 23. oktoobril 2009.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Mihkel Aitsam Eesti biograafilises andmebaasis ISIK