Bonsai

Allikas: Vikipeedia
Kolmetipuline vaher (Acer buergerianum) bonsaina.
Jaapani mänd, mida on kasvatatud alates 1625. aastast ja mis elas üle Hiroshima tuumaplahvatuse, tagavaade
Potipuu hooldamine

Bonsai (Helifail Kuula 盆栽) on kasvatatud ja kujundatud puu, mille juured ei ole maaga ühenduses, samuti niisuguste puude kasvatamise kunst.

Sõna "bonsai" tähendab jaapani keeles "alusel kasvavat". Nad on looduses levinud puude (ka põõsaste ja teiste taimede) miniatuursed vormid. Väikese kasvu saavutamiseks pole vaja erihooldust, anuma piiratud seinte tõttu ei saa taime juurestik kuigi suureks paisuda ja tal puuduvad toitained suure maapealse osa kasvatamiseks. See-eest neid kastetakse ja väetatakse väga täpselt ja mõõdukalt. Pügamine ja juurte kärpimine on väga olulised bonsai kuju ja suuruse vormimisel.

Bonsai kasvatamisel on tuntud 19 stiili ja hulgaliselt variatsioone. Levinuimad ja traditsioonilised on viis põhilist stiili:

  • tikksirge
  • sirge
  • kaldus
  • kaskaad
  • poolkaskaad.

Bonsaina saab kasvatada enam-vähem iga mitmeaastast puitunud varrega taime, mis harusid ajab. Oleks parem, kui tal oleksid väikesed lehed või okkad, sest siis on tulemus ilusam.

Bonsaid ei hakata üldjuhul kasvatama seemnest. Kiiremini saab tulemust näha siis, kui taim istutatakse ümber vabast loodusest.

Bonsai on religioosne tseremoonia, mis kestab aastakümneid ja põhineb zen-budismi filosoofiale. Zen-budismi kohaselt on inimene, loodus ja selle elemendid kõik omavahel seotud.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taimede, sealhulgas puude kasvatamine anumates ulatub ajalooliselt vähemalt Vana-Egiptuse loomise aega. Leitud on 6000 aasta vanuseid jooniseid kaljusse raiutud tühimikes kasvavatest puudest. Vaarao Ramses III annetas pottides kasvatatud oliivipuid, datlipalme ja teisi taimi sadadele templitele.

Indias kasutati anumais kasvatatud puid ja nende vilju juba enne meie ajaarvamise algust nii meditsiinis kui toiduks.

Teadaolevalt kasutati sõna "penzai" esimest korda Hiinas Jini dünastia ajal (see dünastia oli võimul 265420). Aja jooksul levis see komme mitmele poole Hiinasse, Koreasse, Jaapanisse, Vietnami ja Taisse. Puude kasvatamine kastides oli eriti levinud Songi dünastia ajal. See oli Hiinas kultuurilise kasvu periood, mil paljud hiina kombed said tuttavaks ja võeti kasutusele Jaapanis.

Esimene teadaolev isik, kes Jaapanis bonsaist rääkis, oli zenbudistlik munk Kokan Shiren, kes umbes 1300. aastal kiitis essees "Riimitud proosa miniatuursest aiamaastikust" bonsai esteetilisi põhimõtteid ja aiaarhitektuuri. Esialgu kasvatati bonsaid üksnes ilu pärast, aedade ja kodude kaunistamiseks. Hiljem, Tokugawa perioodil sai sellest jõukate inimeste ajaveetmiskomme.

Kõige kauem bonsaina kujundatud praegu elav puu on viieokkaline mänd Pinus pentaphylla var. negishi, mis on tuntud nimega Sandai-Shogun-No Matsu. See on vähemalt 500 aastat vana ja seda on kujundatud alates aastast 1610. See ei ole kõige vanem elav bonsaipuu, ent ülejäänuid on bonsaina kujundama hakatud hiljem.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]