Krokodillikuusk
Krokodillikuusk on hariliku kuuse haruldane vorm, mis leiti Eestist Kiidjärvelt.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Paarkümmend aastat tagasi leiti teises metsarindes 25 m kõrgune imeliku krobelise koorega kuusepuu. Leidja Ain Erik ei osanud teda määrata ning nimetas ta esialgu palmitüveliseks kuuseks. Toomas Frey juhendamisel määrati see korgikuuseks (Picea abies f. tuberculata). Selle nimetuse all jäigi ta aastateks RMK Kiidjärve Looduskeskuse Roiupalu õpperajal huvitavaks vaateobjektiks.
Kui kuusk oli kasvanud 30 m kõrguseks ja tüvi paisunud 30 cm jämeduseks, oli koor-korp paksenenud ja rõmenenud ning ulatus 5 m kõrguseni. Tekkis kahtlus, kas on ikka tegu korgikuusega? Ain Erik tegi kuusest fotod ja saatis need uurimiseks Eesti Dendroloogia Seltsi presidendile Aino Aaspõllule, kes arvas kohe, et see ei ole korgikuusk. Koos Soome dendroloogidega asus ta kuusevormi täpsemalt selgitama. Mõningase sarnasuse järel tulid arvesse mõned juba kirjeldatud kuusevormid, kuid nende korbamügarike algtekke põhjuseks on tüvepinnalt tekkinud puidumügarik. Aga Kiidjärve korgikuuse koorekonaruste aluspind tüvel on tasane – seega mügarike sees ei ole puitu. Soome korbakuusel on korp pikkade vaaludena, aga meie kuusel moodustub korbast ruudustik.
Dendroloogidel ei jäänud muud üle, kui tunnistada, et Ain Erik on leidnud täiesti uue, seni teadmatu ja kirjeldamata kuusevormi, millele Soome teadlased pakkusid alul teaduslikuks nimeks Picea abies f. estica. Leidja ettepanekul ja soomlaste uuemaid mõtteavaldusi arvestades võinuks eestikeelne nimi olla Kiidjärve krokodillikuusk – Picea abies f. crokodilus. Seda toetas ka Soome dendroloog Kimmo L. Kolkka, sest see nimi iseloomustavat puud kõige paremini, kuna kuuse korbastik sarnaneb Niiluse jões elutsevate krokodillide seljamustriga.
Fotode järgi kinnitas Kiidjärve kuuse erilisust ka Saksa Dendroloogia Seltsi (Deutsche Dendrologische Gesellschaft) president professor H. C. Peter A. Schmidt, kes kinnitas, et temale ei ole selline kuuse korbavorm tuntud ei loodusest ega kirjandusest. Teaduslikuks kinnituseks oleks muidugi vaja veel mõne sellise puuisendi leidmine. Krokodillikuuse esmaleiust ilmus Saksa Dendroloogia Seltsi 2012. aasta aastaraamatus nr. 97 A. Eriku ja Peter A. Schmidti ühisartikkel koos kuuse fotodega. Professor tegi ettepaneku sellele erilisele kuuse vormile anda ajutine ladinakeelne nimi Picea abies fo. erikii P.A. SCHMIDT, nom.prov., bzw. 'Erik'[1]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ain Erik und Peter A. Schmidt "Eine interessante Borkenform der Europäischen Fichte (Picea abies) in Estland." Mitt. Deutch. Dendrol. Ges. (MDDG) 2012, lk. 205-208
