Vineer

Allikas: Vikipeedia
Kuusepuidust vineer

Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonilehtede) kokkuliimimise teel (vineeri paksus on 4–50 mm, tegelikkuses paksust ei ole võimalik täpselt määratleda, sest see sõltub kasutatavatest seadmetest ning toote kasutuskohast).

Spoonilehed asetatakse vineertahvlisse üksteise suhtes kiudude suunaga risti nii, et kihtide arv oleks paaritu (spoonikihi paksus on 1,4–3,2 mm). See on vajalik vineertahvli kaardumise tõkestamiseks, kuna väliste spoonikihtide kiud on ühesuunalised. Vineeri valmistamiseks kasutatakse kase- ja okaspuitu. Okaspuuvineeris kasutatakse kuuse- ja männipuitu. Segavineeris tarvitatakse lisaks kase- ja okaspuule ka haavaspooni, kuid väliskiht on alati kasest. Kasevineer on kõige tugevam.

Välitingimustesse sobib niiskus- ja veekindel kasevineer, selle saamiseks kasutatakse veekindlaid liime. Välisvineeri puhul tarvitatakse ilmastiku- ja niiskuskindlat liimi – vineer allub niiskusele vähem kui puit. Kui kanda vineerile pinnakate, talub see niiskust veel paremini ja näiteks betoonivalu raketise kasutuskordade arv suureneb. Lisaks tulevad valupinnad siledamad. Välistingimustes ja niisketes ruumides kasutatava vineeri ääri tuleb kaitsta vastava erivärvi või muu sobivaga. Kui vineerplaadid on soovitud mõõtu lõigatud, tuleks horisontaalpinnad 45-kraadise nurga alla freesida. Fassaadivineerina seda kasutada ei saa, sest puudub ultraviolettkiiri ärapeegeldav kiht. See tähendab seda, et vineer peab küll niiskusele ja temperatuurimuutusele vastu, aga võib päikese toimel värvi muuta. Selleks, et vineeri hoone fassaadil viimistlusmaterjalina kasutada, võtta niiskuskindla vineeri ja seda eelnevalt tööstuslikult töödelda – katta fenooli- ehk filmikihiga (valmistatakse erineva paksusega ja paljudes erinevates värvitoonides) ja vineeriplaadi servad värvida ilmastikukindla värviga. Tähtsaim fassaadivineeri kestmise juures on niiskuse mittesattumine vineerikihtide vahele. Vineeri ei tohi objektil enam lõigata ning kruvipeade ja vineeri vahel peaks kasutama kummitihendiga seibe. Paigaldamisel tuleks silmas pidada ka seda, et vineer vajab küllaltki suurt paisumisruumi ja sellepärast tuleks plaatide vahele jätta 5–10 mm vuuk. Pärast servade pehmendamist ja vineeri lihvimist võib seda viimistleda peitsi, laki või värviga. Kruvide asemel saab kasutada ka klambreid.

Vineerplaatide tavalised laiused on 1500 ja 1200 mm. Plaatide levinumad pikkused on 1200, 1500, 1800, 2400, 3000 ja 3600 mm. NB! Vineerplaatide pikkust määratletakse puidusüü pikisuunas! Toorik, millest hakatakse vineeri tegema, peaks olema mõõdus diameeter kuni 200 mm ja pikkus 1...2 m.

Üldiselt on okas- ja lehtpuu vineerplaatide valmistamise protsess sama: palgi koorimine, palgi aurutamine ja/või leotamine, spooni treimine, spooni kuivatamine, spooni ettevalmistamine, liimi pealekandmine, pressimine, paneeli parajakslõikamine ja paneeli lihvimine.