Paljasseemnetaimed
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Paljasseemnetaimed Fossiilide leiud: alates Hilis-Karbonist |
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Taksonoomia | ||||||
|
||||||
| Seltsid ja sugukonnad | ||||||
|
Cordaitales † |
Paljasseemnetaimed (Pinophyta ehk Gymnospermae) on taimede hõimkond.
Mõnikord arvatakse paljasseemnetaimede hulka ka hõimkonnad palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed ja vastaklehiktaimed.
Koos katteseemnetaimedega moodustavad need hõimkonnad seemnetaimede ülemhõimkonna.
Paljasseemnetaime seemned, nagu nimigi vihjab, arenevad seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad.
Paljasseemnetaimede kudedes leidub omapäraseid vaigu- ja limakäike, juhtkudedes paiknevad trahheiidid, juhtsooned puuduvad (need on olemas katteseemnetaimedel).
Kõik tänapäevased paljasseemnetaimed on puitunud tüvega ja enamasti puud. Tavaliselt on neil üks sirge tüvi okstega. Sealjuures kasvab tüvi rohkem kui oksad ja omakorda okste peaharu kasvab külgharudest rohkem.
Paljude paljasseemnetaimede tüvi sisaldab vaiku, mis kaitseb putukate ja seenhaiguste eest. Fossiliseerunud vaik tardub merevaiguks.
Tänapäeva maailma kõrgeim, suurim, kõige paksem ja vanim organism on kõik paljasseemnetaimed. Kõrgeim on ranniksekvoia (115,55 meetrit), suurim on hiidsekvoia (maht 1486,9 kuupmeetrit), suurime tüveläbimõõduga on montezuma küpress (11,42 meetrit) ja vanim on igimänd (tüve vanus ligi 4800 aastat).
Eesti paljasseemnetaimed [muuda]
Eestis kasvab pärismaisena neli liiki paljasseemnetaimi, mis esindavad järgmisi paljasseemnetaimede sugukondi:
- Männilised (Pinaceae): harilik mänd, harilik kuusk
- Küpressilised (Cupressaceae): harilik kadakas
- Jugapuulised (Taxaceae): harilik jugapuu
Evolutsioon [muuda]
Vanimad teadaolevad paljasseemnetaimed pärinevad hiliskarbonist Pennsylvania ajastikust enam kui 300 miljonit aastat tagasi. Tõenäoliselt põlvnevad nad käbi meenutavate paljunemisorganitega paljasseemnetaimest Cordaites, mis meenutas tänapäeva araukaariat. Tähtsa kohastumusena sõltuvad paljasseemnetaimed veest vähem kui nende eellased. Selleks kujunes taimel välja tolmlemine, mis võimaldas taimel viljastuda ilma vee abita, ja seeme, mis võimaldas taime embrüol sattuda teise kohta ja seal arenema hakata.
Paljasseemnetaimed olid ühed vähestest eluslooduse rühmadest, mis said kasu permi ja triiase vahel toimunud massilisest väljasuremisest 250 miljonit aastat tagasi, mille tulemusena surid välja pooled maismaataimede liigid ja 70% maismaaselgroogsete liikidest.
