Külmaseen
| Külmaseen | |
|---|---|
 Mugul-külmaseen Armillaria gallica | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Seened Fungi |
| Hõimkond |
Kandseened Basidiomycota |
| Klass |
Agaricomycetes |
| Selts |
Šampinjonilaadsed Agaricales |
| Sugukond |
Physalacriaceae |
| Perekond |
Külmaseen Armillaria (Fr.) Staude, 1857 |
Külmaseen (Armillaria) on seente perekond.[1]
Mõned liigid külmaseene perekonnast omavad bioluminestsentsi (näiteks Armillaria mellea)[2], olles andnud alust rahvauskumustele (rahaaugu tuled, virvatulukesed).
Levila[muuda | muuda lähteteksti]
Levinud kogu maailmas.
Liigid[muuda | muuda lähteteksti]
Euroopas esinevad järgmised liigid:
- Armillaria borealis Marxmüller & Korhonen 1982 – põhja-külmaseen
- Armillaria cepistipes Velenovský 1920 – tutt-külmaseen
- Armillaria cepistipes f. pseudobulbosa Romagnesi & Marxmüller 1983
- Armillaria ectypa (Fries 1821 : Fries 1821) Lamoure 1965[3][4][5][6][7][8][9] – vesi-külmaseen
- Armillaria gallica sün. Armillaria lutea Marxmüller & Romagnesi 1987 – mugul-külmaseen
- Armillaria mellea (Vahl 1790 : Fries 1821) P. Kummer 1871, sün. Agaricus melleus, sün. Armillariella mellea – harilik külmaseen ehk mesi-külmaseen
- Armillaria solidipes sün. Armillaria ostoyae Peck 1900 (Romagnesi 1970) Herink 1973 – tõmmu-külmaseen
- Armillaria tabescens (Scopoli 1772) Emel 1921, sün. Armillariella tabescens – tamme-külmaseen
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Külmaseened on üheaastased kuni 15 cm pika jala ja kuni 10 cm läbimõõduga pruunika või kollaka kübaraga seened. Kübara keskel on tavaliselt soomused. Külmaseene kübara all võib näha valkjaid eoslehekesi ja jalgadel rõngast. Kasvavad sageli põõsasjas kogumikus puude kändudel, juurtel, tüve- ja koorepragudes.[10]
Söögiseenena[muuda | muuda lähteteksti]
Külmaseene perekonda liigitatud seened on värskelt mürgised. Kupatatult loetakse näiteks mesi-külmaseent heaks söögiseeneks. Vesi-külmaseen on jäävalt viha maitsega.
Metsapuude haigustekitajana[muuda | muuda lähteteksti]
Seeneliikide patogeensus on varieeruv ja mõned liigid nakatavad üksnes stressis puid, kuid seen on võimeline risomorfidega nakatama valgemädanikuga või surmama peaaegu kõiki puit- ja osasid rohttaimi.[11]
Külmaseenele tundlikud taimed[muuda | muuda lähteteksti]
Kui lähedal teatakse külmaseent elunevat, ei soovitata seene läheduses kasvatada külmaseene suhtes tundlike taimi nagu: mänd, õunapuu, kask, seeder, tuhkpuu, küpress, ebaküpress, forsüütia, hortensia, sirel, rododendron, sõstar, roos, elupuu, pähklipuu, paju jt.[12]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Stefan Buczacki ja Keith Harris,"Taimekahjurite ja - haiguste käsiraamat", lk 385, 2011, Kirjastus Varrak, ISBN 978-9985-3-2089-1
- ↑ Foxfire: Bioluminescent Fungi. Vaadatud 28.08.2015
- ↑ "Armillaria ectypa". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2014. Vaadatud 12. veebruaril 2014.
- ↑ "Armillaria ectypa" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 12. veebruaril 2014.
- ↑ Armillaria ectypa (Fr.) Lamoure - Marsh Honey Fungus
- ↑ Martyn Ainsworth, Searching for luminous mushrooms of the Marsh Fungus Armillaria ectypa, Field Mycology 5. köide, 4. väljaanne, oktoober 2004, lk 142–144
- ↑ NBN Gateway, Armillaria ectypa (Fr.) Lamoure [Marsh Honey Fungus
- ↑ Armillaria ectypa
- ↑ Armillaria ectypa
- ↑ "Külmaseen". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. veebruar 2014. Vaadatud 11. veebruaril 2014.
- ↑ Stefan Buczacki ja Keith Harris,"Taimekahjurite ja -haiguste käsiraamat", lk 385, 2011, Kirjastus Varrak, ISBN 978-9985-3-2089-1
- ↑ Stefan Buczacki ja Keith Harris,"Taimekahjurite ja - haiguste käsiraamat", lk 386, 2011, Kirjastus Varrak, ISBN 978-9985-3-2089-1
Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Armillaria ja saksakeelset artiklit de:Hallimasche seisuga 11.02.2014.