Kuuseriisikas

Allikas: Vikipeedia
Kuuseriisikas
Fichten-Reizker Lactarius deterrimus.jpg
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Klass: Homobasidiomycetes
Selts: Pilvikulaadsed Russulales
Sugukond: Pilvikulised Russulaceae
Perekond: Riisikas Lactarius
Liik: Kuuseriisikas
Ladinakeelne nimetus
Lactarius deterrimus

Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) on pilvikuliste sugukonda riisika perekonda kuuluv seeneliik.

Oranži seenelihaga kuuseriisikas on maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuuseriisikal on oranž või heleoranž kübar, mis vananedes muutub keskelt rohekaks. Kui kübarat vigastada, võib vigastatud koht samuti rohekaks muutuda. Kübara läbimõõt on 2–8 cm. Noorelt on seenekübar kumer, seejärel tasane. Vana seene kübar võib olla ka nõgus. Kübara servad on allapoole keeratud. Kübar on sile, märja ilmaga libe.

Riisikas eritab oranži piimmahla, mis värvub 15–30 minuti jooksul veinpunaseks.

Eoslehed on hele- või tumeoranžid. Eoste suurus on 7–9 × 6–7 μm. Nad on ellipsoidse kujuga ja mustrilised.

Seenejalg on oranži värvi, 3–7 cm kõrge, 1–1,5 cm läbimõõdus, silindriline. Noorest peast on seene jalg seest täis, vanast peast võib olla õõnes. Nagu kübar, nii ka vars võib vigastuse korral vigastatud kohast rohekaks muutuda.

Levik ja kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuuseriisikas levib Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Eestis on kuuseriisikas väga sage.

Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt loometsades, palumetsades, laane- ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel suurte magistraalkraavide läheduses kõdusoometsades ja kuusenoorendikes.

Seened valmivad suve lõpul ja sügisel.

Söödavus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuuseriisikad Tšehhimaal

Kuuseriisikas on hea söögiseen. Seda süüakse soolatult ja marineeritult, vahel isegi toorelt. Mõnel pool Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on siiski seent nimetatud mittesöödavaks, millega tahetakse viidata, et toorelt pole seda päris hea süüa.

Seeneliha on kerge puuviljalõhnaga ega ole paha maitsega.

Sarnased liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuuseriisika sugulasliik on porgandriisikas ning varem peeti neid üheks ja samaks liigiks. Neid kahte riisikaid saab eristada seenekübara järgi, mis kuuseriisikal on tavaliselt kahvatum, eriti vananedes, ja seenejala järgi, mis porgandriisikal on tihti laiguline.