Heitgaas

Allikas: Vikipeedia
Diislikütust kasutav kaugveoauto, mille väljalasketorudest väljub mootori käivitamisel silmnähtavat musta partikulaarset ainet

Heitgaas (inglise exhaust gas, waste gas) on atmosfääri lenduv kütuse põlemise või tootmise gaasiline jääk- või kõrvalsaadus, mis sisaldab kahjulikke aineid ja vajab puhastamist[1]. Heitgaasid võivad olla ka looduslikku päritolu (tekivad nt. äikese, vulkaanilise tegevuse ja mikrobioloogiliste protsesside tagajärjel)

Heitgaasid kahjustavad ökosüsteeme ja elusolendite (sh inimese) tervist, põhjustavad happevihmu ja kasvuhoonenähtust[2].

Heitgaaside tekkimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kütuste põlemisel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kütused sisaldavad enamasti 30%...90% süsinikku, vähem vesinikku, lämmastikku, happniku ja väävlit. Lisaks sellele on enamamikes kütustes ka enamal või vähemal määral mineraalosa. Kütuste põlemisel tekib enamasti CO2, H2O, CO, SO2, NO, mitmesuguseid süsivesinikke(sh. vähktõbe põhjustavat bensopüreeni) ja tuhka. Tuha koostisosadeks on peaaegu kõik perioodilisussüsteemi elemendid, seal hulgas ka väga haruldasi ja isegi radioaktiivseid ühendeid. Peene tuhk võib tuulega levida kilomeetreid eemale ja katta väga suuri alasid.

Looduslikud saasteallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saasteaineid satub õhke vulkaanidest, põlemisprotsesside, hingamise, mädanemise, kõdunemise ja mitmesuguste bakteriaalsete protsesside käigus. Äikese tõttu tekib õhku lämmastikoksiide, vulkaanidest eraldub SO2. Erinevatel bioloogilistel protsessidel tekivad H2S, CO, CO2 ja NH3.

Levinumaid heitgaase[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vääveldioksiid SO2[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vääveldioksiid on terava lõhnaga mürgine gaas, mis tekib kütuste põletamisel. SO2 tekitab bronhiiti, hingeldust ja silmapõletikke. Vääveldioksiid lagundab taimedes klorofülli, mis seejärel muutuvad pruuniks ja hukkuvad. Lämmastikdioksiidi või osooni mõjul oksüdeerub see vääveltrioksiidiks (SO3), millest veega moodustuvad happesademete põhikomponendid.

Süsinik(mono)oksiid e vingugaas, CO[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vingugaas on väga mürgine põlev gaas, mis tekib tekib kütuste põlemisel mootorites ja hapniku vaesetes kohtades (nt. tulekahju korral tarbitakse kinnises ruumis kiiresti enamus happnikku ära). Sissehingamisel tekitab süsinikoksiid vingumürgitust (CO moodustab väga püsiva ühendi vere hemoglobiiniga, mis kaotab seejärel võime happnikku siduda). Mürgitusega kaasneb peavalu ja -pööritus ning teadvuse kadu. Esmaabiks on värske õhk.

Divesiniksulfiid H2S[muuda | redigeeri lähteteksti]

Divesiniksulfiid on mädamunalõhnaga äärmiselt mürgine gaas, mis tekib vulkaanides ja veekogudes mikroorganismide elutegevusel ning orgaanilise aine lagunemisel. Puhas divesiniksulfiid tapab silmapilkselt, lõhustades vere hemoglobiini.

Lämmastikoksiidid N2O, NO ja NO2[muuda | redigeeri lähteteksti]

NO moodustub sisepõlemismootorites ja ühineb iseeneslikult õhuhapnikuga, andes NO2. NO2 tekib ka äikese tulemusena. N2O tekib lämmastikväetistest. NO2 reageerimisel õhuniiskuse või vihmaveega tekib samuti happesademete põhikomponente.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti põllumajandusentsüklopeedia 1. köide. 1998. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
  2. Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 04.12.2011)