Kohvik

Allikas: Vikipeedia
"Õhtune kohvikuterrass", Vincent van Gogh, 1888

Kohvik (varem kohvimaja) on toitlustusasutus, mille toiduvalikus on kohv, pagari- ja kondiitritooted, sageli ka tee ja võileivad.

Kohvimajade ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt olid kohvikud kohad, kus inimesed käisid koos kohvi joomas ning suhtlemas ja uudiseid vahetamas. Euroopa vanimateks peetakse Viini ja Pariisi kohvimajasid[viide?]: Viini esimese kohvimaja avas armeenlane Johannes Theodat 1685. aastal, Pariisi vanim tegutsev kohvimaja on 1686. aastal avatud Café Procope aadressil 13 Rue Ancienne Comédie. Populaarseks muutusid kohvimajad 1800. aastatel Viinis, kus nendes pakuti algul ainult kohvi ja šokolaadi. Hiljem on kohvikute traditsioon arenenud ning pakutav joogi- ja toiduvalik laienenud. Nii pakutakse tänapäeval paljudes kohvikutes ka alkohoolseid jooke (eriti Lõuna-Euroopas) ja sooja toitu.

Euroopa ja Ameerika kohvikud[muuda | muuda lähteteksti]

Kohvikutraditsioonid varieeruvad eri maades suuresti, nagu ka kohvikute nimetused. Suurbritannias ja Iirimaal tehakse mõningal määral vahet café, mis on Mandri-Euroopa mõistes kohvik, ning cafe vahel, mis sarnaneb pigem sööklaga. Hollandis on koffiehuis traditsiooniline kohvik, coffee shop seevastu müüb kanepit ja hašišit ning enamasti pole neil luba müüa alkoholi. Prantsusmaal töötavad kohvikud sageli päeval restoranidena, pakkudes lõunatamisvõimalust, ja õhtul baaridena. Euroopa kohvikutes on tihtipeale lauad ja toolid ka kohvikuesisel tänaval, Ameerikas kohtab seda kommet harvemini.

Tähelepanuväärsed kohvikud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Kohviku Wabadus väliterrass Tallinnas Vabaduse platsil, sügis 2011

Eesti ajaloolistest kohvikutest on tuntud olnud näiteks Nikolai Kultasele kuulunud Kultas Tallinnas Vabaduse platsil (hilisem Moskva ja Kultas), Kolme Koopa Kohvik (Ko-Ko-Ko, hilisem õllerestoran Humal) ja Tartu Ülikooli õppejõudude meeliskohvik Werner Tartus.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]