Kohvik

Allikas: Vikipeedia

Kohvik on toitlustusasutus, mille toiduvalikus on kohv, pagari- ja kondiitritooted, sageli ka tee ja võileivad.

Algselt olid kohvikud kohad, kus inimesed käisid koos kohvi joomas ja suhtlemas ning uudistega tutvumas. Euroopa vanimateks peetakse Viini ja Pariisi kohvikuid[viide?]: Viini esimese kohviku avas kreeklane Johannes Theodat 1685. aastal, Pariisi vanim tegutsev kohvik on 1686. aastal avatud Café Procope aadressil 13 Rue Ancienne Comédie. Populaarseks muutusid kohvikud 1800. aastatel Viinis, kus kohvikuis pakuti algselt ainult kohvi ja šokolaadi. Hiljem on kohvikute traditsioon arenenud ning pakutavate joogi- ja toiduvalik laienenud. Nii pakutakse tänapäeval paljudes kohvikutes ka alkohoolseid jooke (eriti Lõuna-Euroopas) ja sooja toitu.

Kohvikutraditsioonid varieeruvad eri maades suuresti, nagu ka kohvikute nimetused. Suurbritannias ja Iirimaal tehakse mõningal määral vahet café, mis on Mandri-Euroopa mõistes kohvik, ning cafe vahel, mis sarnaneb pigem sööklale. Hollandis on koffiehuis traditsiooniline kohvik, coffee shop seevastu müüb kanepit ja hašišit ning enamasti pole neil luba müüa alkoholi. Prantsusmaal töötavad kohvikud sageli päeval restoranidena, pakkudes lõunatamisvõimalust, ja õhtul baaridena. Euroopa kohvikutes on tihtipeale lauad ja toolid ka kohvikuesisel tänaval, Ameerikas kohtab seda kommet harvemini.

Eesti ajaloolistest kohvikutest on tuntud olnud näiteks Nikolai Kultasele kuulunud Kultas Tallinnas Vabaduse platsil (hilisem Moskva ja Kultas), Kolme Koopa Kohvik (Ko-Ko-Ko, hilisem õllerestoran Humal) ja Tartu Ülikooli õppejõudude meeliskohvik Werner Tartus.

Kohviku Wabadus väliterrass Tallinnas Vabaduse platsil, sügis 2011

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]