Restoran

Allikas: Vikipeedia
Tom's Restaurant Manhattanil saavutas rahvusvahelise kuulsuse tänu komöödiasarjale "Seinfeld".

Restoran (prantsuse sõnast restaurant) on toitlustusasutus, mis pakub inimestele raha eest toitu ja jooke. Üldjuhul süüakse ja juuakse restoranis koha peal, kuid mõned restoranid müüvad toitu ka kaasa või pakuvad kojutoomisteenust. Restoranide väljanägemine, teenindus ja menüü varieerub suuresti.

Eesti keeles nimetatakse restoraniks traditsiooniliselt kõrgema klassi söögikohti, mis on keskmisest kallimad ning kus lauda istunud külastajaid teenindab kelner. Inglise keele mõjul on uuemal ajal levinud ka mõiste "kiirtoidurestoran" (või "hamburgerirestoran"), mis klassikalises mõttes restoranide hulka ei kuulu.

Ehkki tasulisi söögikohti oli juba antiikajal, olid need enamjaolt mõeldud reisijatele ning kohalikud sõid neis harva. Tänapäeva restoranid on mõeldud külalistele, kes tellivad menüüs pakutavast valikust toite, mis spetsiaalselt neile valmistatakse. Uusaegsed restoranid said alguse 18. sajandi Prantsusmaal, ehkki need põhinesid varasemal toitlustustraditsioonil.[1]

Tihti spetsialiseeruvad restoranid kindlatele toidutüüpidele, rahvusköökidele või mõnele teemale. Näiteks on olemas kalarestoranid ja taimetoidurestoranid. Eestis leidub ungari, saksa, prantsuse, mehhiko, argentina, vene, india, hiina jpt rahvusköökide restorane.

Samuti võib restorane liigitada nende toiduvaliku või toidupakkumise stiili järgi. Näiteks on restorane, mis on spetsialiseerunud tapasele, sushile või rootsi lauale.

Rongide ja laevadegi restoranidel on selja taga pikk ajalugu. Lisaks pikamaarongide restoranvagunitele on sageli restoranid raudteejaamades. Teisalt kasutatakse sadamalinnades tihti vanu laevu restoranidena, mis enamasti küll ei sõida, vaid seisavad kai ääres. Selliseid leidub ka Eestis.

Tartu restoran Püssirohukelder on rajatud ajaloolisse püssirohukeldrisse Toomemäe nõlva all, seetõttu saab see pakkuda turistidele muljetavaldavat sisevaadet kümne meetri kõrgusele laele.

Restorane peetakse teisteski eksootilistes või eksklusiivsetes paikades, näiteks tegutsevad Eestis restoranid Tallinna teletornis ja Tartu ajaloolises püssirohukeldris. Sedalaadi restorane parodeerib "Restoran maailma lõpus" Douglas Adamsi ulmeromaanis "Pöidlaküüdi teejuht Galaktikas". Tänapäeval ehitatakse kauni vaatega paikadesse ka pöörlevaid restorane, milles einestajad võivad nautida vaadet igasse ilmakaarde.

20. sajandil levisid toiduhuvilistele mõeldud restoraniarvustused, milles toidukriitikud restorane hindasid. Restoraniarvustused ilmuvad tänapäeval nii ajalehtedes ja ajakirjades kui ka käsiraamatutena, kus parematele restoranidele antakse tärne. Tuntuim on Michelini käsiraamat, milles on kasutusel hinnaskaala 1-3 tärni. Michelin hindab ka restorani väljanägemist ja teenindust, koos tärnide arvuga kasvavad hinnad. Michelini peamine võistleja Euroopas Gault Millau keskendub üksnes toidule, hinnates seda 1 kuni 20 palliga. USA-s hindavad restorane Forbes Travel Guide ja AAA (American Automobile Association), mis annavad hindeks 1-5 (3-5 vastavad ligikaudu Michelini tärnidele 1-3).

2006. aastal oli USA-s umbes 215 000 restorani (kogukäive 298 miljardit USA dollarit) ning 250 000 kiirtoidurestorani (kogukäive 260 miljardit USD).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Rebecca L. Spang, The Invention of the Restaurant: Paris and Modern Gastronomic Culture (Harvard University Press, 2001), ISBN 978-0-674-00685-0

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]