Amazonas
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib jõest; Brasiilia osariigi kohta vaata artiklit Amazonase osariik, Venezuela osariigi kohta artiklit Amazonase osariik (Venezuela); Peruu haldusüksuse kohta vaata artiklit Amazonase piirkond; Colombia haldusüksuse kohta vaata artiklit Amazonase departemang |
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Jõe lähe | Nevado Mismi | |||||
| Suubub | Atlandi ookeanis | |||||
| Valgla riigid | Peruu, Kolumbia, Ekvador, Brasiilia | |||||
| Valgla pindala | 7,18 miljonit km² | |||||
| Pikkus | 6400 km (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km) | |||||
| Jõe langus | 5170 m | |||||
| Jõe lang | 0,81 m/km | |||||
| Jõe vooluhulk | 219 000 m³/s | |||||
| Parempoolsed lisajõed | Purus, Madeira, Tapajósi jõgi, Xingu jõgi jt. | |||||
| Vasakpoolsed lisajõed | Marañóni jõgi, Japurá jõgi, Rio Negro jõgi jt. | |||||
Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi. Amazonase pikkus Marañóni lätteist 6400 km, Ucayali lätteist üle 7000 km, valgla 7,18 miljonit km². Voolab Peruus ja Brasiilias, lühike piirilõik on ka Kolumbiaga. Tema vooluhulk moodustab viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast ja on suurem kui 8 suuruselt järgmise vooluhulgaga jõe vooluhulk kokku.
Minevikus peeti maailma pikimaks jõeks Niilust. 2000-ndatel aastatel on Brasiilia teadlased väitnud, et Amazonas on pikem kui Niilus. Selles suhtes ei ole teadlaskond ühisele seisukohale jõudnud, sest Amazonase täpne lähe ja pikkus ei ole teada. Samu andmeid on tõlgendatud erinevalt.
Amazonas algab kahe lähtejõena (Marañóni jõgi ja Ucayali jõgi) Peruu Andidest, voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia ja suubub Atlandi ookeani. Ta on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai. Viiesajast lisajõest on suurimad Purusi jõgi, Madeira, Tapajósi jõgi ja Xingu jõgi (paremalt), Napo jõgi, Japurá jõgi ja Rio Negro jõgi (vasakult). 17 lisajõge on pikemad kui 1000 km. Allpool Xingu suuet Amazonas hargneb. Suudmeharude vahel on madal Marajó saar, millest enamus vett möödub vasakult.
Vihmaveest toituv Amazonas on aasta läbi veerohke. Keskmine vooluhulk alamjooksul on 220 tuhat m³/s, mis moodustab 15% maailma jõgede äravoolust. Seteterohke jõe kollakas vesi on Atlandi ookeanil märgatav veel kolmesaja kilomeetri kaugusel suudmest. Looded ulatuvad piki jõge suudmest 1400 km kaugusele.
Laiemates kohtades on Amazonas 120–130 km lai, Óbidose kitsuses pisut üle 2 kilomeetri lai ja 60 meetri sügav, voolates kaljupõhjal. Óbidosest allavoolu loodete mõju tugevneb.
Koos lisajõgedega moodustab Amazonas üle 25 000 km pikkuse veeteestiku. Peajõgi on laevatatav 4300 km, ookeanilaevadele Manauseni (1690 km). Tähtsaimad sadamad on Iquitos, Óbidos, Santarém ja Belém.
Amazonase jõestik on kalarohke: kaks tuhat liiki, sealhulgas suurim mageveekala arapaima.
Amazonase jõe juures saab ühes jões näha kahe eri värvi vee liikumist: pool jõge on punane ja pool must. Must vesi kujutab endast peamiselt orgaanilist vett ja punane saastunud vett. Amazonases on soovitav olla musta vee ääres, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed.
Üle Amazonase ei lähe ühtegi silda. Suuremas osas oma pikkusest on Amazonas nii lai, et tänapäeva tehnika ei võimalda üle selle silda ehitada. Peale selle voolab Amazonas ülemjooksul kõrgmägedes ja alamjooksul läbi hõredalt asustatud vihmametsa, selle kaldal on vähe teid ja linnu, nii et silla järele puudub vajadus.
[redigeeri] Välislingid
