2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised

2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised

4. november 2008
538 valimiskogu liiget 270 häält vajalik võitmiseks
Osavõtt	58,2% (1,5pp)
Kandidaat Barack Obama John McCain Erakond Demokraatlik Partei Vabariiklik Partei Koduosariik Illinois Arizona Asepresidendikandidaat Joe Biden Sarah Palin Valijameeste hääled 365 173 Võidetud osariike 28 + DC + NE-02 22 Hääli 69 498 516 59 948 323 Protsent 52,9% 45,7%
Presidendivalimiste tulemuste kaart.
President enne valimisi George W. Bush Vabariiklik Partei President pärast valimisi Barack Obama Demokraatlik Partei

2008. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised olid USA 56. presidendivalimised, mis toimusid 4. novembril 2008. Valimised võitis Demokraatliku Partei presidendikandidaat, Illinoisist valitud senaator Barack Obama, kes sai 365 valijamehe hääled.

Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel valitakse valijamehed 538-liikmelisesse valimiskogusse. 48 osariigis enim hääli saanud kandidaat saab kogu osariigi valijameeste hääled. Eranditeks on Nebraska ja Maine, kus osariigis enim hääli saanud kandidaat saab kaks häält, ning ülejäänud hääled saab kandidaat, kes võitis osariigi vastavas Esindajatekoja ringkonnas. Obama võitis Maine'is rahvahääletuse ja ka mõlemas ringkonnas; McCain võitis Nebraskas rahvahääletuse ning 1. ja 3. ringkonna, kuid 2. ringkonna võitis Obama. Võiduks vajatakse 270 häält.

Uus president astus ametisse 20. jaanuaril 2009.

Presidendikandidaadid

Vabariikliku Partei presidendikandidaat oli Arizonast valitud senaator John McCain ja asepresidendikandidaat Alaska kuberner Sarah Palin. Demokraatliku Partei presidendikandidaat Barack Obama on Illinoisist valitud senaator ja tema asepresidendikandidaat Delaware'i osariigist valitud senaator, Senati välissuhete komitee esimees Joe Biden.

Teist ametiaega teeniv president George W. Bush ei saanud 2008. aasta valimistel enam kandideerida. Tema asepresident Dick Cheney teatas juba 2001. aastal ametisse asudes, et ei kavatse presidendiks kandideerida.

Demokraatliku Partei kandidaadi eelvalimised

Esimene eelvalimine toimus 3. jaanuaril Iowas. Demokraatliku Partei kandidaatidest oli edukaim Barack Obama, kes kogus 32% häältest, järgnesid John Edwards 29,8% ja Hillary Clinton 29,5%-ga.

8. jaanuaril toimunud New Hampshire'i osariigi eelvalimistel oli edukaim senaator Hillary Clinton 39% toetusega, Obama kogus 36,5% häältest.

19. jaanuaril toimunud eelvalimistel Nevada osariigis sai 51% häältest Hillary Clinton, kuid häälte ebaühtlase jaotuse tõttu sai Obama ühe valijamehe koha rohkem.

26. jaanuaril toimunud eelvalimised Lõuna-Carolina osariigis võitis Obama 55,4%-ga.

25. jaanuaril teatas oma loobumisest Dennis Kucinich, kongresmen Ohiost. 30. jaanuaril teatas oma loobumisest John Edwards. Lisaks favoriitidele Hillary Clintonile ja Barack Obamale jätkas oma kampaaniat ka endine Alaskalt valitud senaator Mike Gravel, kelle toetus oli marginaalne.

28. augustil valis Demokraatliku Partei kongress Denveris oma ametlikuks presidendikandidaadiks Barack Obama. Asepresidendikandidaadiks sai senaator Joe Biden.

Vabariikliku Partei kandidaadi eelvalimised

Vabariikliku Partei kandidaatide nimekiri ja esimese parteilise hääletusringi tulemused:

• Mitt Romney: 4516 häält
• Mike Huckabee: 2587 häält
• Sam Brownback: 2192 häält
• Tom Tancredo: 1961 häält
• Ron Paul: 1305 häält
• Tommy Thompson: 1039 häält
• Fred Thompson: 203 häält
• Rudy Giuliani: 183 häält
• Duncan Hunter: 174 häält
• John McCain: 101 häält
• John Cox: 41 häält.

3. jaanuaril Iowas toimunud eelvalimiskoosolekutel sai enim hääli Mike Huckabee.

30. jaanuaril teatas oma loobumisest endine New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani, andes oma toetuse John McCainile.

6. veebruaril teatas oma loobumisest Mitt Romney, sest kaotas eelmisel päeval eelvalimiste superteisipäeval suuremates osariikides oma peamisele konkurendile John McCainile. Pärast Romney loobumist oli suurim tõenäosus Vabariikliku Partei presidendikandidaadiks tõusta just McCainil, kuid ta pidi poole võitma erakonna konservatiivsema tiiva, kelle jaoks oli ta liiga liberaalne kandidaat.

Mike Huckabee teatas oma loobumisest 4. märtsil, kui John McCain oli taganud endale üle 50% valijameeste häältest.

Oma 1. kuni 4. septembrini 2008 toimunud kongressil kinnitas Vabariiklik Partei oma ametlikuks presidendikandidaadiks John McCaini ning tema asepresidendi kandidaadiks Alaska kuberneri Sarah Palini.

Välislingid

• Märt Väljataga: Head mehed halval ajal, Eesti Päevaleht, 13. oktoober 2008
• Liisa Past: Vana mees tegi viimase ponnistuse pildile jääda, Eesti Päevaleht, 17. oktoober 2008
• Neeme Raud: McCain ei suutnud keelt vaos hoida, Postimees, 17. oktoober 2008
• Kaivo Kopli: Mc­Cain: Oba­ma on na­gu staar, mit­te tõeli­ne lii­der, Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2008
• Kaivo Kopli: Oba­ma: Mc­Cai­n tä­hen­daks Bus­hi kol­man­dat ame­tiae­ga, Eesti Päevaleht, 18. oktoober 2008
• Heiki Suurkask: Kenya ametniku poeg Obama asub murdma admirali poega McCaini, EPL, 25. oktoober 2008
• Laura Vetik: USA politoloogid: Obama võit oleks ka Eesti oma, Postimees 27. oktoober 2008
• Priit Pullerits: Ohtlik Obama, Postimees, 29. oktoober 2008
• Üha enam vabariiklasi hülgab McCaini, Postimees, 29. oktoober 2008
• Sven Mikser: Uuel juhil lasub ääretu vastutus, Maaleht, 30. oktoober 2008
• Robert Kagan: Ameerika – ikka esimene, EPL, 31. oktoober 2008
• Kaivo Kopli: Obama vallutas tele-eetri ja sai Clintoni oma selja taha, EPL, 31. oktoober 2008
• Hendrik Vosman: McCain vs Obama: seisukohad, Postimees, 31. oktoober 2008
• Priit Simson: Dominique Moisi: Obama tooks murrangu, EPL, 1. november 2008
• Richard Villems: maailma teaduse jaoks on Obama parem, Postimees, 1. november 2008
• Heiki Suurkask: Obama võit paistab juba ette selge, EPL, 3. november 2008
• KADRI LIIK: Väärtused või tehingud, EPL, 3. november 2008
• USA presidendivalimised Eesti Päevalehes
• USA presidendivalimised Postimehes