Tartu Ülikooli Loodusmuuseum

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tartu Ülikooli Loodusmuuseum on Tartu Ülikooli struktuuris tegutsev loodusloomuuseum, mille koosseisu kuuluvad Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseum, Tartu Ülikooli Geoloogiamuuseum, Tartu Ülikooli Botaanika- ja Mükoloogiamuuseum, näituste ja loodushariduse osakond ning elurikkuse informaatika ja digiarhiivide töörühm.

Muuseum tegutseb Tartus aadressil Vanemuise tänav 46, selle direktor on Urmas Kõljalg.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vanemuise 46 õppehoone valmis 1914. aastal, kuid muuseum sai sisse kolida alles 1921. aastal.

Tartu Ülikooli Loodusmuuseum sai alguse ülikooli looduskabinetist ehk loodusmuuseumist (Naturalien Cabinet ehk Akademische Naturhistorische Museum), mis kuulus loodusteaduste professori alluvusse. Esimese loodusteaduste professorina nimetati 12. veebruaril 1802 ametisse doktor Gottfried Albrecht Germann Volmarist. Muuseumi sünnipäevaks sünnipäevaks loetakse 25. märtsi (uue kalendri järgi 6. aprilli) 1802, mil Tartu Ülikooli saabus esimene suurem looduslooline kollektsioon: suurvürst Konstantin Pavlovitši raamatute ja naturaalide kogu 11 kastis.

Loodusteaduslike professuuride arv kasvas kiiresti, seetõttu jagunes Loodusmuuseum peagi osadeks. Looduskabineti botaanilised kogud anti 1811. aastal üle botaanikaaiale, geoloogilised kogud 1820. aastal Mineraloogiakabinetile ning zooloogilised kogud 1822. aastal Zooloogiakabinetile.

1905. aastal erakorraliseks professoriks valitud Georgi Mihhailovski algatas ülikooli praeguse Vanemuise tänav 46 õppehoone rajamise ning nõutas haridusministeeriumilt selleks 800 000 rubla rahalist toetust. Otto Hoffmanni projekteeritud hoone valmis 1914 ja oli algselt ette nähtud ainult geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ning vastavate instituutide tarbeks, ent anti alanud Esimese maailmasõja tõttu sõjaväehaigla kasutusse. Ülikool sai tollase Aia tänava hoone enda käsutusse pärast Vabadussõja lõppu. Praegustesse ruumidesse Vanemuise tänaval kolisid zooloogia- ja geoloogiamuuseum 1921. aastal.

Geoloogia- ja zooloogiamuuseum kuulusid kokku ka 1976–1992. Tartu Ülikooli Loodusmuuseumiks ühendati geoloogia-, zooloogia- ning botaanika ja mükoloogia muuseum taas 2005. aastal.

2017. aasta 14. juulil koorus Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi inkubaatoris Eestis esmakordselt kuningpüütoni munadest esimene maopoeg.[1]

2018. aasta 7. novembril kell 18:00 toimus Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis loodusõhtu „Aasta lindu püüdmas“.[2]

2018. aasta 10. novembril kell 11:00-15:30 toimus Tartu Ülikooli Loodusmuuseumis huvipäevSügisvärvid“.[3]

Väljapanekud[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2012–2013 uuendati muuseumi väljapanekut.[4] Soklikorrusel asuvad kogude hoidlad varustati tänapäevase mööbliga, samuti loodi töökohad külalisuurijate tarbeks. Uued hoiutingimused said zooloogiamuuseumi osteoloogiline ehk luudekogu, entomoloogiakogu, imetajate ja lindude nahad ning geoloogiamuuseumi kivimid, mineraalid ja kivistised.[5]

16. jaanuaril 2016 avas muuseum uue püsinäituse "Maa. Elu. Lugu" ning kaks õppeklassi. Uus püsinäitus kajastab Maa ja selle elustiku arengu ajalugu. Eksponaatide seas on näiteks Devoni ajastu rüükala, Eesti esimene šaakal ja Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad dioraamid. Elavnurgas on esindatud saare-roninastik ja punapõlv-tarantel ning roheleeguan.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Toomas Jüriado, Katre Palo. "Uudistaja 29.12.2017". MTÜ Loodusajakiri, 29. detsember 2017. Arhiiviversioon.
  2. "Loodusõhtu „Aasta lindu püüdmas“ 7. novembril". Tartu Ülikooli loodusmuuseum, 29. oktoober 2018. Arhiiviversioon.
  3. "Huvipäev värvide ja loomadega 10. novembril". Tartu Ülikooli loodusmuuseum, 1. november 2018. Arhiiviversioon.
  4. "TÜ loodusmuuseumis algab remont" ERR Teadus, 20. aprill 2012
  5. Tartu Ülikooli loodusmuuseum avab nüüdisaegsed fondihoidlad - TÜLM pressiteade, 28.05.2015
  6. Tartu Ülikooli loodusmuuseum avab uue püsiekspositsiooni - TÜLM pressiteade 7.12.2015

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]