Kannelüür

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vasakul dooria orderile iseloomulik kanneleering, paremal joonia ja korintose orderite kanneleering samba ristlõikel[1]
Erinevad kanneleeringu tüübid[2]

Kannelüürid ehk kanneleering (prantsuse keeles cannelure 'vagu, soon', ladina keeles canna 'pilliroog', vanakreeka keeles κάννα, kánna 'toru') on vertikaalselt kulgevad rihvad ehk nõgusad ehisvaokesed samba, piilari või pilastri tüvesel. Pärit antiikarhitektuurist, esineb kanneleeringut ka romaanikas, gootikas ja renessansis ning neist lähtunud stiilides.[3] Kanneleerimine (rihvamine) muudab samba tüvese näiliselt saledamaks.

Dooria samba tüvesel on 16-20 lamedamat kannelüüri, mida eraldavad üksteisest teravad servjooned. Joonia ja korintose samba tüvesel on 24 kitsamat ja sügavamat rihva, mida eraldavad triibutaolised pinnaribad.[4] Vana-Rooma arhitektuuris on mõnikord kannelüüride alumisse lõiku paigutatud kitsas ümarturp, nagu näiteks Vesta templi sammastel Rooma foorumil. Alates Rooma keisririigi ajast on kasutatud ka sammaste spiraalset kanneleeringut, Kreekas ja Väike-Aasias 5.–6. sajandil.[5].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Meyers Konversationslexikon (1885–1890)
  2. F. S. Meyer, Handbook of Ornament
  3. Eesti arhitektuur. Oskussõnastik. Kirjastus Valgus. Tallinn 1993.
  4. Kunstileksikon. Kirjastus Kunst. Tallinn 2000.
  5. http://www.ascsa.edu.gr/pdf/uploads/hesperia/147247.pdf

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]