Aakaru
| Aakaru | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 4,7 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 89 (1.01.2019)[2]
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 1016[3] | |
| Koordinaadid: 58° 15′ N, 26° 40′ E | |
  | |
 |
Aakaru [hääldus `aak‿aru, varem ka aa‿karu] (kohakääne Aakarusse või Aakarule)[4] on küla Tartu maakonnas Kambja vallas.
Aakaru asub Kambjast 4 km loodes. Lähimad külad on kagus Tatra, läänes Unipiha, põhjas Läti ja kirdes Lepiku. Läheduses asuvad veel Kiisamõisa (lõunas), Liutsepää (edelas) ja Kuivakuru (kirdes).[5]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aakarus oli kunagi mõis. Nii küla kui ka mõisa on esmamainitud 1468. aastal nimekujuga Aykar. Paiga saksakeelne nimi oli Ayakar. 15.–17. sajandil eristati koguni kaht mõisa. Näiteks aastal 1494 on neid nimetatud Lutike Ayacker ('väike Aakaru') ja Grote Ayacker ('suur Aakaru'). Need mõisad asusid Kambja kihelkonnas. Mõlemad ühendati 17. sajandil või hiljem Vana-Kuuste mõisaga.[4]
Aakaru küla nime on kirjutatud umbes aastal 1557 kujul Ayakurbe, aastal 1582 Aiakorul, aastal 1638 Ajakorb ja aastal 1923 Ajakaru.[4]
Kuni 1975. aastani kuulus Aakaru osalt Kambja külanõukogusse, osalt Lemmatsi külanõukogusse; siis liideti viimasesse kuuluv osa Lepiku külaga.
Aakarus sündis Eesti Vabariigi riigisekretär eksiilis Arved Ruusa.
Nime päritolu
[muuda | muuda lähteteksti]On arvatud, et küla nimi võib tuleneda sõnadest aak ('haak') ja aru ('kuiv rohumaa'). See seos pole aga kindel.[4]
Lauri Kettunen oletas seost Aakre nimega ja eraldas nimes kaks osa Ai-karu, tõlgendusega 'aiakaru'. Ta pidas nime päritolu siiski ebaselgeks.[4]
Tegu on liitsõnalise kohanimega. Selle tagumine osa tuleneb sõnast kõrb : kõrve 'põlismets'. Esiosa võib olla Tartu murde sõna aid : aia 'aed', kuid sisuliselt on seda raske põhjendada.[4]
Tõenäoliselt sobib esiosa lähtesõnaks läänemeresoome algkeele sõna akja : agja, mis on laenatud alggermaani sõnast agjā ja mille põhitähendus on 'äär, serv'. Sellest pole kaugel tähendus 'piir'. Ai on lääne- ja saarte murdes seeliku või särgi äärepael. Liivi keeles tähendab aigā 'kallas, äär; paikkond; külg'. Vepsa keeles tähendab aǵj 'ots (sh külal), tükk, lõpp'. Sama päritolu on Salatsi kandis olev jõenimi Aģe (Ayia, Adia). Tartu murde sõna laga : laja tähendab 'lai'.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet. Vaadatud 9.06.2019.
- ↑ http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=3765296&siteLanguage=et.
- 1 2 3 4 5 6 7 Eesti kohanimeraamat, lk. 22
- ↑ Eesti kohanimeraamat, kaart 32