Kambja vald (1991)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib aastatel 1991–2017 eksisteerinud vallast, 1939. aastal loodud valla kohta vaata artiklit Kambja vald (1939), veel varasema valla kohta vaata artiklit Kambja vald (Kambja kihelkond).

Kambja vald

Kambja valla vapp
Kambja valla lipp

Pindala: 189,2 km²
Elanikke: 2557 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 13,5 in/km²
EHAKi kood: 0282[2] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Kambja
Kambja valla asendikaart

Kambja vald oli vald Tartu maakonna lõunaservas. Kambja naabervallad on Haaslava, Ülenurme ja Nõo Tartumaalt, Palupera Valgamaalt ning Valgjärve, Kõlleste ja Vastse-Kuuste Põlvamaalt. Vald hõlmab 6,3% Tartu maakonnast.

Valda läbib Tallinna–Tartu–Petseri raudtee ja kolm tähtsat maanteed: Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa, Tatra–Otepää–Sangaste ja Uhti–Põlva, mis on olulise tähtsusega Lõuna-Eesti majandusele. Valla keskusest 12 km kaugusel asub Tartu lennujaam.

Kambja vallavanem on Ivar Tedrema.[3]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

Kambja vallas on üks alevik (Kambja) ja 30 küla: Aakaru, Ivaste, Kaatsi, Kammeri, Kavandu, Kodijärve, Kullaga, Kõrkküla, Lalli, Madise, Mäeküla, Oomiste, Paali, Palumäe, Pangodi, Pulli, Pühi, Raanitsa, Rebase, Reolasoo, Riiviku, Sipe, Sirvaku, Sulu, Suure-Kambja, Talvikese, Tatra, Vana-Kuuste, Virulase, Visnapuu

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Üldine ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kambja vald on ajalooliselt olnud Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval.[viide?]

Esimest korda mainitakse Kambja preestrit Tartu piiskopkonnas 26. detsembril 1330. Kambja kihelkonda on esimest korda mainitud 21. oktoobril 1471. Kihelkonna rajajaks peetakse Suure-Kambja maaisandat Buxhövdet, kes kinkinud kirikumõisa tarbeks osa oma valdustest.

1892. aastal liitusid Suure-Kambja, Uue-Kambja ja Raanitsa vald Kambja vallaks, Vana-Kuuste ja Reola vald Vana-Kuuste vallaks, Kodijärve, Kammeri ja Unipiha vald Kodijärve vallaks ning Krüüdneri ja Vastse-Prangli vald Krüüdneri vallaks. 1916. aastal liideti Krüüdneri vallaga veel Vana-Prangli ja Veski vald. Nendest valdadest kuulub praeguse Kambja valla alla mingi osa kõigist, välja arvatud tookordne Krüüdneri vald. Praeguse Kambja valla territooriumi hulka kuulub ka vahepealsetel aastatel eksisteerinud Pangodi, Luke ja Haaslava valla osi.

1922. aastal oli Kambja valla territoorium 7963,2 ha (elanikke vallaraamatu järgi 2008 (mehi 954 ja naisi 1054), sh muukeelseid 32, elanike tihedus 20,9 in/km²). Läbi aegade on nii kihelkonna kui ka valla suurim asustatud paik olnud Kambja alevik. Teisteks arenenumateks keskusteks olid Vana-Kuuste ja Kodijärve. 1922. aastal oli tolleaegse Kambja kihelkonna suurus 373,4 km². Sinna mahtus 35 mõisat ja 551 talu (neist 99 suurema pinnaga kui 60 ha).

Kambja vald muudeti külanõukoguks 1. novembril 1949, valla omavalitsuslik staatus taastati 16. mail 1991[4].

2017. aastal otsustas Vabariigi Valitsus liita Kambja ja Ülenurme vald haldusreformi käigus moodustatava uue omavalitsusüksusega – Kambja vallaga. Kambja Vallavolikogu ei soovinud vabatahtlikult ühineda ja vaidlustas sundliitmise Riigikohtus, kuid jäi seal kaotajaks.[5]

Kultuuriajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1846. aasta paiku läks kihelkonnas umbes 800 inimest üle õigeusku.

Aastatel 18341839 tegutses Vana-Kuustes esimene kõrgem põllumajanduse õppe- ja teadusasutus Venemaal – Vana-Kuuste Põllumajanduse Instituut.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]