Taani meedia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Taani meedia on Taanis toimiv massimeedia süsteem.

Seda iseloomustab pikk ajalooline traditsioon, suur meediavabadus ja tugev avalik-õiguslik ringhääling. Sellega kuulub Taani Hallini ja Mancini demokraatlik-korporatiivsesse meediamudelisse.

Taanlane kasutab erinevaid meediume päevas keskmiselt kuus tundi ja 22 minutit, mis on võrreldes eestlasega, kes kasutab neid kümme tundi ja 10 minutit, kolm tundi ja 48 minutit vähem. Taanlane kuulab raadiot keskmiselt 128 minutit, loeb ajalehti 27 minutit, vaatab telerit 167 minutit ja kasutab internetti 55 minutit päevas.[1]

Ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

Taanis ilmub 36 päevalehte, millest 32 on tasulised ja 4 tasuta päevalehed. Tabloide ilmub vaid 2. Taanis on väga laialt levinud mitmesugused (nädalalehed, kuukirjad jne) tasuta väljaanded, mida ilmub kokku 277. Veebiväljaandena ilmuvaid päevalehti on kokku 38.[2][1]

Suurima tiraažiga lehed 2008. aastal olid tasulistest päevalehtedest Morgenavisen Jyllands-Posten, Berlingske Tidende ja Politiken. Suurima tiraažiga tasuta lehed olid Nyhedsavisen, 24timer, MetroXpress. Suurima külastatavusega veebiväljaanded on Ekstra Bladet (http://www.eb.dk), Berlingske Medieri (http://www.bt.dk) ja Jyllands-Posten (http://www.jp.dk). MetroXpress ja 24timer, mille mõlema väljaandja on Metro International S.A., saavad Taani riigilt toetust. Mõlemad lehed kvalifitseeruvad saama alles hiljuti taastatud avalik-õiguslike trükiväljaannete toetust.[1]

Ajalehtede tasulistest hankimise viisidest moodustas 2008. aastal 83,5% kojutellimine ja 16,5% üksikmüügist ostmine, Eestis tellitakse koju 66% ajalehtedest ja 34% ostetakse üksikmüügist. 2008. aastal luges 76% täiskasvanutest iga päev ajalehte. Keskmiselt loetakse ajalehte 27 minutit päevas.[1]

Pea kõikidel üldhuvi päevalehtedel on enam-vähem sama formaat, enamik lehti ilmub tabloidi suuruses.[2] Suured päevalehed, nii üleriigilised kui kapiirkonnalehed, on kvaliteetväljaanded, mille sisus on põhiosa välis- ja riigiuudistel, majandusel ja kaubandusel. Väiksemate väljaannete toon on vähem formaalne, neis on rohkem ka kohalikke uudiseid ja kultuurikirjutisi. Üldjuhul väldivad Taani ajalehed sensatsioonilisust.

Suurimad tasulised päevalehed aastal 2008[1]

Tiraaž (tuhandetes) Lugejaskond (tuhandetes)
Morgenavisen Jyllands-Posten 129 893
Berlingske Tidende 113 344
Politiken 110 433

Suurimad tasuta ajalehed aastal 2008[1]

Tiraaž (tuhandetes) Lugejaskond (tuhandetes)
Nyhedsavisen 457
24timer 246 494
MetroXpress 228 494

Külastatumad veebiväljaanded aastal 2008[1]

Külastatavus kuus(tuhandetes)
Ekstra Bladet (http://www.eb.dk) 4665
Berlingske Medier (http://www.bt.dk) 2561
Jyllaands-Posten (http://www.jp.dk) 1789

Ajakirjad[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjade seas on kõige populaarsemad kord nädalas või kord kuus ilmuvad väljaanded (enamjaolt kas kõmu- või naisteajakirjad). Viimastel aastatel on aga märkimisväärselt suurenenud võrdlemisi spetsiifilisi teemasid (nt teaduslikke) käsitlevate väljaannete osakaal (lugejate hulga poolest).[3]

Olulisemad ajakirjad[muuda | muuda lähteteksti]

Se og Hør (Taani) on kord nädalas ilmuv kõmuajakiri, mis hoiab lugejaid kursis rikaste ja ilusate inimeste eludega; lisaks annab selles olev telekava kõige ulatuslikuma ülevaate Taani televisiooniprogrammidest. See on ainus nädalaajakiri Taanis, millel on protsentuaalselt võrdselt nais- ja meeslugejaid (kel eluaastaid on tavaliselt alla 50), kuigi nende sihtrühmaks on seatud 13–29-aastased. 2009. aasta seisuga on ajakirja tiraaž 164 642 ja lugejate arv 748 000.[4]

Femina on kord nädalas ilmuv naisteajakiri, mis keskendub eelkõige moele, ilule ja tervisele, samuti on fookuses ka erinevad koduteemad. Sihtauditooriumiks on 19–50-aastased töötavad kõrgharidusega naised. Tiraaž: 63 903; lugejate arv: 283 000.[4]

Bo Bedre on kord kuus ilmuv elustiili (konkreetsemalt sisekujunduse) ajakiri, mis annab ülevaate viimastest disainitrendidest nii Taanis kui ka välismaal; samuti näidatakse lugejale kõige põnevamaid kodusid. 2009. aastal oli tiraaž 83 569 eksemplari ja lugejate arv 490 000 inimest.[4]

Illustreret Videnskab on 18 korda aastas ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mis kirjutab loodusest, tehnoloogiast, meditsiinist ja kultuurist. Tegemist on ainsa ajakirjaga turul, mis annab ülevaate viimastest teaduslikest avastustest ja tulemustest. Enamjaolt loevad seda ajakirja mehed vanuses 17–49. 2009. aasta seisuga on ajakirja tiraaž 58 971 ja lugejate arv 606 000.[4]

Mõned teised olulisemad/suuremad ajakirjad: kord nädalas ilmuv Hjemmet, mis on mõeldud tervele perele (tiraaž: 138 221; lugejate arv: 474 000); meesteajakiri M!, mis ilmub üksteist korda aastas (45 964; 274 000); kord kuus ilmuv naisteajakiri Woman (50 261; 207 000); ja igakuine autoajakiri Motor, mille sihtrühmaks on 25–59-aastased mehed (tiraaž: 244 636; lugejate arv: 506 000).[4]

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Amatöörraadiosaateid hakati Taanis eetrisse andma 1920. aastal ja aastaks 1923 avaldasid juba kolm Kopenhaageni ajalehte uudiseid raadios. Aastal 1925 loodi riigiraadio Statsradiofonien, mis kadus aastal 1964. 1930-ndatel sai raadiost oluline uudismeedia väljund, jõudes 75% Taani majapidamistest. 1959. aastal asendati konkureerivad uudisprogrammid üheainsa raadiouudiste programmiga (Pressens Radioavis, hiljem Danmarks Radio ehk Danish Broadcasting Corporation, DR (broadcaster), kus uudiseid toimetasid suuremad ajalehed. Lisakanaleid tekkis aastatel 1963–1964, kui lõhuti riiklik monopol.[2]

Taani avalik-õiguslik raadiosüsteem koosneb ühest iseseisvast ringhäälingust – Danmarks Radio. Danmarks Radio (DR) juhib nelja riiklikku FM-kanalit: P1 – tõsine jutusaadete kanal, mis jõuab iga päev 10%-ni kogu auditooriumist (2005); P2 – kultuurilistele teemadele ja klassikalisele muusikale keskenduv kanal jõuab 5%-ni kogu auditooriumist; P3 – muusika- ja meelelahutuskanal noortele, mis jõuab peaaegu veerandini kogu auditooriumist. DR juhib ka üheksat piirkondlikku raadiojaama, mis jagavad neljandat kanalit P4, mis jõuab keskmiselt 37%-ni auditooriumist.

DR on 68% turuosaga Taani raadiomaastiku liider. Kommertsraadio turg koosneb ligikaudu sajast kohalikust ja piirkondlikust kanalist, mis on organiseerunud võrgustikesse või on piirkondlike ristmeediaettevõtete osadeks (ajalehed, tasuta väljaanded, raadio, televisioon).

DR-iga koostööd tegevad jaamad on veel Radio Greenland (Kalaallit Nunaat Radio või KNR) ja Faroese Radio. KNR annab eetrisse aastas 2500 tundi saateid grööni ja 900 taani keeles ning 2200 tundi muusikat. Kanal Faroese Radio annab eetrisse uudiseid, dokumentaale, muusikat, meelelahutust, sporti ja näidendeid. Huvitav kanal on veel The Voice of Denmark, mis annab iga päev eetrisse 45-minutilisi saateid taani keeles ning 30-minutilisi programme inglise ja hispaania keeles. Levib maailma kaugeimatesse nurkadesse eesmärgiga suurendada teadlikkust Taani ja taani kultuuri kohta.

Avalik-õiguslikule raadiole kuulub 68%, eraraadiokanalitele 29% ja välisraadiokanalitele 3% turust. Erinevad avalik-õiguslikud raadiokanalid jõuavad keskmiselt 81–100%-ni auditooriumist.[5]

Kõik olulisemad ja populaarsemad raadiokanalid on kättesaadavad ka internetis.

Raadiot rahastatakse eelkõige raadiolitsentside müümise tuluga. Raadiolitsents maksab ligikaudu veerandi televisioonilitsentsist. Soodushinnad kehtivad eakatele ja puudega pensionäridele.[6]

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Taani teleturul on vaatajate enamus koondunud kahe avalik-õigusliku kanali ümber: TV2, millele kuulub 31,3% päevasest auditooriumist, ja DR1, mille osa on 24,6% päevasest auditooriumist. Need avalik-õiguslikud kanalid jagavad ligi 60% päevasest vaatajaskonnast ja rohkem kui 68% tippajal.[7]

DR, kanalite DR1, DR2, DR ekstraklassi ja DR Update'iga, ja TV2, kanalite TV2, TV2 Charlie, TV2 Extra, TV2 Film ja TV2 Zulu, samuti TV2 Uudised ja TV2 Sport, pakuvad oma erinevate sõsarkanalite abil väga mitmekülgset programmi alates spordist kuni filmikanaliteni. Mõlemad põhikanalid pakuvad uudistesaateid, sarju, kohalikke saateid ja õhtuseid filme. Kuid ka nende kanalite vaadatavus pigem väheneb.

DR ja TV2 ei järgi sama majanduslikku mudelit, sest esimene neist ei saa mingit reklaamitulu, samas kui viimane on täielikult rahastatud reklaamitulust.[8]

Rootsi Modern Times Group (MTG) ja Saksa ProSiebenSat.1 Media AG juhivad vaadatavusega erakanalite seas. Juhtiv erakanal on TV3 (Taani), mis kuulub Rootsi MTG gruppi. TV3 (Taani) vaatajaskond näitab vähenevat tententsi ning on juba alla 5% (2008 TNS Gallup TV meter). Erakanalil TV+, mis kuulub samuti Rootsi MTG gruppi, on 3,6% päevasest auditooriumist ning erakanal Kanal 5 (ProSiebenSat.1 Media AG), mis on ainus kanal, mis kasvatab oma vaatajaskonda, 2008.. aasta andmetel on Kanal 5 2,9% päevasest auditooriumist.

Telerivaatamisele kulub taanlastel päevas 167 minutit, kui näiteks norralastel on sama näitaja 191 ja rootslastel 96 minutit.[1]

Taanis on avalik-õiguslike kanalite ülekaal püsinud aastaid muutumatuna.

Viie suurima turuosakaaluga kanali vaatamise osakaal (daily share) kogu päevasest vaatamisajast (%).[9]

Kanal Omandivorm 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2008 2009
TV 2 Avalik-õiguslik 36 36 35 35 35 35 36 34 33 31 29
DR 1 Avalik-õiguslik 28 29 28 28 30 30 28 28 27 25 22
DR 2 Avalik-õiguslik 3 3 3 4 4 4 5 5 5 4 5
TV 3 Erakanal 11 9 8 7 7 6 5 5 5 5 5
3+ Erakanal 3 3 4 4 4 4 4 4 4 4 3

Elanike arv ja majapidamiste varustatus (2008).[8]

Arv (tuhandetes) Hõlmatuse määr (%)
Elanike arv 5511
Majapidamiste arv 2564
Teleriga majapidamised 2443 95,3
Majapidamised DTT-vastuvõtjatega 655 22,5
Kõik digitaalse televisiooniga majapidamised 1316 51,3

Internet[muuda | muuda lähteteksti]

Taani on üks maailma suurima interneti levikuga riike. Regulaarselt kasutab Taanis internetti 86% inimestest.[10]

Interneti tarbimine.[11]

Interneti tarbimine % Kogu rahvastik 16–19-aastased 20–39-aastased 40–59-aastased 60–74-aastased
Kolme kuu jooksul 86% 99% 96% 90% 61%
Rohkem kui aasta tagasi 1% 0% 1% 1% 2%
Mitte kunagi 11% 0% 3% 7% 35%

4 629 600 taanlast kasutavad internetti. 2 152 200 majapidamisel on internet. 1 950 000 inimesel on internetipääs väljaspool kodu – tööl, koolis või mujal. Kõige suurem avaliku interneti levik on raamatukogudes, kus avalik internet levib 81–100%. Internetikasutus päevas on keskmiselt 55 minutit päevas. Kõige tihedamini kasutatakse internetti ajavahemikus kella 9–15. 73,4% rahvastikust kasutab regulaarselt e-posti. Taani on esimene riik, kus lubatakse õpilastel eksamite ajal internetti kasutada. 14 Taani keskkooli pakuvad eksami ajal õpilastele võimalust kasutada internetti.[12][13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 2,0 2,1 2,2 Press Reference. Denmark Press, Media, TV, Radio, Newspapers, URL (kasutatud mai 2010) http://www.pressreference.com/Co-Fa/Denmark.html
  2. Søllinge, J. D. Mass Media, URL (kasutatud mai 2010) http://www.netpublikationer.dk/um/7807/html/chapter01.htm
  3. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Publicitas Ltd, URL (kasutatud mai 2010) http://www.publicitas.com/en/global
  4. Jauert, P. Media Landscape – Denmark, URL (kasutatud mai 2010) http://www.ejc.net/media_landscape/article/denmark
  5. Bludts, E. Audiovisual media – Denmark, URL (kasutatud mai 2010) http://www.huenga.com/european_media/2005/denmark/audiovisualmedia.htm
  6. TNS Gallup TV meter 2008
  7. 8,0 8,1 MAVISE: Database of TV companies and TV channels in the European Union and candidate countries, URL (kasutatud mai 2010) http://mavise.obs.coe.int
  8. Nordicom 2009
  9. NationMaster. Danish Internet Statistics, URL (kasutatud mai 2010) http://www.nationmaster.com/red/country/da-denmark/int-internet&all=1
  10. Statistics Denmark. Use of the Internet by households, URL (kasutatud mai 2010) http://www.dst.dk/homeuk/Statistics/focus_on/focus_on_show.aspx?sci=707
  11. IFLA. IFLA/FAIFE World Report 2007 – Denmark, URL (kasutatud mai 2010) http://archive.ifla.org/faife/report/45%20IFLA-FAIFE%202007%20CR%20-%20Denmark.pdf
  12. Lewandowski, M. (2009). Danish students connected to the Internet during exams. Digital Journal, 5. november, URL (kasutatud mai 2010) http://www.digitaljournal.com/article/281681