Hispaania meedia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hispaanias on üle 150 ametliku ajalehe, umbes 1200 ametlikku telekanalit ja ligi 5000 raadiokanalit. [1][2][3]Peamised uudisteallikad on raadio ja televisioon ning ajalehtede ja ajakirjade loetavus on Euroopa keskmisest madalam. Televisiooni vaadatavus on aga Euroopa keskmisest kõrgem.

Hispaania meedia olukorda iseloomustab suur piraatluse protsent. Riigis on palju litsentsita tele- ja raadiokanaleid ning ka internetipiraatlus on Euroopa keskmisest ligi kaks korda suurem.

Ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania ajakirjanduse juured ulatuvad 17. sajandini, mil riigis levisid esimesed väljaanded. Kõige esimesed neist (La Gazette, Le Journal des Savantes ja Le Mercure Galan) olid pärit Prantsusmaalt. Esimene Hispaanias kirjastatud väljaanne ilmus 1644. aastal ja kandis nime Gaceta Semanal de Barcelona. [4]

Üldiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaanias oli 2008. aasta seisuga 161 päevalehte, neist 21 tasuta (võrreldes 2006. ja 2007. aastaga on need arvud mõlemad langenud). Igal aastal müüakse Hispaanias umbes 1500 miljonit ajalehte ja ajalehtede müügitulu ulatub igal aastal ligi 1300 miljoni euroni. [1] Hispaania ajalehed sisaldavad uudiseid sisepoliitikast, ühiskonnast, majandusest, teadusest, kultuurist, spordist jm ning kajastavad ka tähtsamaid välisuudiseid. Väga suur osa ajalehe sisust kuulub spordi kajastamisele.

Lugejaskond[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu ajalehtede lugejaskond on umbes 39% tervest Hispaania elanikkonnast. Hispaania ajalehtede lugejatest on 58,8% mehed ja 41,2% naised. Kõige populaarsemad on ajalehed 25–54-aastaste hispaanlaste seas. Umbes 60% kogu lugejaskonnast on 25–54-aastased. Kõige väiksem on ajalehtede loetavus 14–24-aastaste hispaanlaste seas (~12%). [5]

Hispaania päevalehtede kogu lugejate arv ulatub üle 15 miljoni inimese.

Suurima lugejate arvuga ajalehed Hispaanias aasta 2010. seisuga ja nende lugejate arv. [5]

Väljaande nimi Lugejaid
Marca 2 805 000
El Pais 2 022 000
El Mundo 1 330 000
As 1 304 000
El Periodico 765 000
Abc 756 000
Sport 743 000
La Vanguardia 735 000

Ajakirjad[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aasta seisuga oli Hispaanias 12 igal nädalal ilmuvat ajakirja, mille lugejaskond ületas 300 000 piiri. Vähemalt 300 000 lugejaga oli aga samal aastal 40 igakuist ajakirja. Iga kahe nädala tagant ilmub Hispaanias kolm märkimisväärset ajakirja, mis kõik ületavad ka 300 000 lugeja piiri. Kokku on Hispaanias iganädalaste ajakirjade lugejaid ligi 9,5 miljonit. Kaks korda kuus ilmuvaid ajakirju loeb natuke alla miljoni inimese ja igakuiste väljaannete lugejaskond on üle 15 miljoni inimese. [4]

Lugejaskond[muuda | muuda lähteteksti]

Kogu ajakirjade lugejaskond moodustab umbes poole riigi (50,5%) rahvastikust. 54% ajakirjade lugejatest Hispaanias on naised ja 45,5% mehed. Hispaania ajakirjad on kõige populaarsemad 25–44-aastaste lugejate seas – selles vanuses lugejad moodustavad kogu auditooriumist 43,2%. Kõige väiksemad lugejate grupid on 13–19- ja 20–24-aastased, mõlemad vanuserühmad moodustavad kogu lugejaskonnast 8%. [5]

Kõige populaarsemad ajakirjad on eelkõige naistele suunatud ajakirjad, aga ka tervise ja sporditeemalised väljaanded. Põhiteemadeks on kõmu-uudised ja persoonilood ning ilu, stiil, tervis ja sport.

Populaarsemad iganädalased ajakirjad ja nende lugejate arv. [5]

Väljaande nimi Lugejaid
Pronto 3 610 000
¡Hola! 2 840 000
Diez Minutos 1 457 000
Semana 1 363 000
Lecturas 1 327 000

Iga kahe nädala tagant ilmuvad ajakirjad ja nende lugejate arv. [5]

Väljaande nimi Lugejaid
Super Pop 464 000
Bravo por ti 420 000
Computer Hoy 362 000

Suurima lugejate arvuga igakuised väljaanded ja nende lugejate arv. [5]

Väljaande nimi Lugejaid
Digital+ 2 864 000
Muy Interesante 2 249 000
Ono 2 023 000
National Geographic 1 444 000
Saber Vivir – 1 324 000

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania esimene raadiojaam Radio Ibérica alustas oma tööd aastal 1923. Francisco Franco režiimi ajal kuulus kogu raadioedastus riiklikule Radio Nacional de España (RNE) monopolile. Raadio vabanes riigivõimu alt 1977. aastal. [4]

Üldiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

2005 aasta seisuga oli Hispaanias 4877 raadiokanalit, millest ligi pool, 1803 tegutsesid litsentsita. [3] Olulisimad raadiogrupid on RNE, Cadena de Ondas Populares (COPE), Sociedad Española de Radio Difusión (SER) ja Onda Cero. Neist kõige populaarsem on SER, mida kuulab päevas 4,75 miljonit inimest [5] ja mis on tuntud oma muusikakanalite ja uudistesaadete poolest. [4]

Auditoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Raadiot kuulas 2010. aasta seisuga 55,2% hispaanlastest. Raadiouudised on Hispaanias populaarsemad kui trükimeedia, kuid televisioon on siiski populaarseim uudistevahendaja.[4] Kõige rohkem on raadiokuulajaid vanusevahemikus 35–44 aastat, nad moodustasid kõigist kuulajatest 21,7%. [5]

Populaarsemad raadiojaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania populaarseimate raadiojaamade tutvustus ja kuulajate hulk 2010. aasta märtsi andmete järgi. [6][5]

Väljaande nimi Info Kuulajaid (päevas)
Cadena SER Populaarseim raadiojaam Hispaanias, mille programmi kuuluvad uudised, jutusaated, kultuurisaated ja muusika. 3,5 miljonit
Cadena Dial Ainult Hispaania muusika. 1,9 miljonit
Cadena 100 Popmuusika. 1,4 miljonit

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania esimene telekanal La 1 alustas regulaarse programmi edastamist aastal 1956. Televisión Española (TVE) alla kuuluvad riiklikud kanalid La 1 ja 1966. aastal käivitatud La 2 olid pikka aega Hispaania ainsad telekanalid. Alles pärast diktaator Franco surma sai võimalikuks uute autonoomsete kanalite teke. Televisiooniturg avati erakanalitele täielikult aastal 1989. [7]

Üldiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaanias oli 2008. aasta seisuga umbes 400 litsentseeritud telekanalit [8], millest enamus on vaid kohaliku tähtsusega. Neil on veel omakorda ligi 800 tütarkanalit. Täpset edastajate arvu on aga väga raske määrata riigi telemeediamaastiku killustatuse tõttu. Lisaks tegutsevad paljud kohalikud telekanalid ilma ametliku litsentsita. [2] Kanalite arvu mõjutab ka suuresti digitelevisioonile üleminek, mis jõudis Hispaanias lõpule 2. aprillil 2010. Digitaalseid Hispaania üleriigilisi kanaleid on 32, millest 24 on tasulised. Analoogpilti edastavad veel kohalikud kanalid, kuid digitelevisioon on kättesaadav juba 98,13%-le elanikkonnast. Teenusega on päriselt liitunud 83,6% Hispaania elanikest. [9]

Auditoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Televisioon on populaarseim massimeedium Hispaanias, teler on igas majapidamises. Iga päev jälgib televisiooni ligi 9 inimest kümnest. [10] Hispaanlane vaatab päevas keskmiselt 225 minutit telerit, võrdluseks on Euroopa keskmine 218 minutit ja maailma keskmine 188 minutit. [2]

Vaadatuimad kanalid[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtsaimate kanalite osakaal kogu vaadatavusest 2010. aasta mai andmete järgi. [11]

Koht Telekanal Grupp Osakaal kogu vaadatavusest (%)
1. La 1 TVE 15,5
2. Telecinco Gestevisión Telecinco 15,0
3. Antena 3 Grupo Antena 11,8
4. La Sexta Audiovisuales La Sexta 7,7
5. Cuatro Gestevisión Telecinco 6,5
6. La 2 TVE 3,3

Internet[muuda | muuda lähteteksti]

Üldiseloomustus[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaanias on interneti kasutus aasta-aastalt tõusnud, kuid on siiski Euroopa keskmisest madalam. Internetikasutajaid oli 2009. aastal ligikaudu 29 miljonit, mis moodustab 71,8% elanikkonnast. [12] Võrdluseks olid vastavad arvud 2000. aastal 5 300 000 ehk 13,2%.[13] Keskmine hispaanlane tarbis 2008. aastal päevas 42 minutit internetti. [10]

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Hispaania on kiire lairiba-interneti leviku poolest Euroopa keskmisel tasemel. [14] Sellegi poolest ei levi kiire internet maakohtadesse, mistõttu on 60% riigist kättesaadav vaid sissehelistamisega või satelliitühendusega internet. [15] Populaarseimad Hispaania internetiportaalid on suhtlusvõrgustik Tuentining uudisteportaalid Elmundo, Marca ja 20minutos. [16]

Piraatlus[muuda | muuda lähteteksti]

Probleemiks hispaanlaste internetikasutusharjumuste juures on suur piraatluse levik. 30% hispaania internetikasutajatest laevad internetist illegaalselt alla muusikat, filme, tarkvara ja muud. Euroopa keskmine vastav näitaja on 15%. Ainuüksi filmi- ja teletööstus kaotas piraatluse tõttu Hispaanias 2008. aastaga hinnanguliselt 900 miljonit eurot. USA filmitööstus on ähvardanud oma toodangu Hispaania turult ära viia, kui ei rakendata seadusi piraatluse piiramiseks. Erinevalt paljudest Euroopa maadest, näiteks Inglismaast ja Prantsusmaast, sellised õigusaktid Hispaanias puuduvad. [17]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 World Press Trends 2009
  2. 2,0 2,1 2,2 EUROPEAN AUDIOVISUAL OBSERVATORY, Yearbook 2009. Film, Television and Video in Europe.
  3. 3,0 3,1 Salaverría, Ramón "Media Landscape – Spain", European Journalism Centre
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 "Spain Press, Media, TV, Radio, Newspapers" Press Reference
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 5,8 "Resumen general de resultados EGM. Abril de 2009 a Marzo de 2010" Asociación para la investigación de medios de comunicación
  6. "Media in Spain: Newspapers, Television, Radio" What Spain
  7. Maxwell, R. „The Spectacle of Democracy. Spanish Television, Nationalism and Political Transition.“
  8. "TV market in Spain" MAVISE, database of TV companies and TV channels in the European Union and candidate countries.
  9. "Spain achieves D-Day" Rapid TV News
  10. 10,0 10,1 European Media Governance: National and Regional Dimensions.
  11. "Audiencias Mayo de 2010" FormulaTV
  12. "Top 20 countries with the highest number of internet users" Internet World Stats
  13. "Spain – Internet Usage Stats and Telecom Reports" Internet World Stats
  14. "Spain – Broadband Market – Overview, Statistics and Forecasts" BuddeComm
  15. "Internet in Spain" Wikipedia
  16. "Most Visited Web Sites – Spain" Netcraft
  17. "Spain finds that film piracy is a hard habit to break" The Guardian