Horvaatia meedia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Horvaatia meediasüsteem kuulub massimeedia alla, kuhu kuuluvad ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon ja internet. GfK seltsi korraldatud küsitlus näitab, et horvaadid usaldavad kõigist meediakanalitest enim internetti. Teisel kohal on raadio ja kolmandal televisioon. Nendele järgnevad ajakirjad ja nädalalehed. Päevalehed asuvad viimasel kohal.

Ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

Suurima läbimüügiga Horvaatia leht on 24 sata, mis on tüüpiline tabloidleht ehk kergem ja meelelahutuslikum. Horvaatias on tabloid uus ja värskendav ning see on toonud lehele palju edu. Teised ajalehed on ühelt poolt kvaliteetsed, teiselt poolt aga kollased. Tasuta ajalehtede avaldamine seisab kriisi lävepakul, seetõttu on neid väga vähe alles jäänud. Horvaatias ei usaldata enam ajalehti, sest kvaliteet on hakanud asenduma kollasusega ning lugejate manipuleerimisega.

Ametlikud andmed iseloomustamaks Horvaatia meediamaastikku puuduvad, kuid Europan Journalism Centre's on ära mainitud, et ajalehe tootmine väheneb pidevalt; ajalehti müüakse peamiselt uudiste alusel; ajalehed muutuvad üha enam kollasemaks ning turul olevad ajakirjad on põhiliselt suunatud naistele. Suurem osa Horvaatias ilmuvatest lehtedest on meelelahutuslikud. Näiteks koosneb tasuliste lehtede populaarsustabeli tipp ainult tabloidlehtedest. Tüüpiline Horvaatia leht: kajastatakse päevauudiseid ja sporti, kuid kõige suurem osakaal on meelelahutusel.

Kõige suurema lugejaskonnaga päevalehed:

  • Vecernji list on struktuurilt sarnane New York Timesiga. Lehest leiab informatsiooni aktuaalsete sündmuste, äri, spordi, kultuuri ja poliitika kohta. Lisaks on loodud alateema, mis suunab otse huvitavamate blogide juurde. Ajaleht on suunatud inimestele, kes tahavad olla kursis kõige värskemate ja tõsisemate uudistega.
  • Novi list on lihtsam ja pehmemate uudistega ajaleht. Seal on küll uudiseid kultuuri ja päevauudiste kohta, kuid palju on ka sporti ja meelelahutuslikku informatsiooni. Ajaleht on suunatud inimestele, keda huvitab sport ja meelelahutus.
  • Vjesnik keskendub põhiliselt uudistele, kuid lehest ei puudu ka kultuur ja sport. Leht on suunatud inimestele, kes tahavad erinevates kohtades toimuvate uudistega pidevalt kursis olla.
  • Slobodna Dalmacija on tüüpiline päevaleht, kust leiab nii tõsisemaid kui ka meelelahutuslikemaid teemasid. Ajaleht on suunatud inimestele, kes tahavad saada kiiresti ning ühest kohast kogu ülevaadet erinevate valdkondade kohta.
  • Glas Slavonije puhul on tegemist tüüpilise päevalehega, kus on uudiseid, sporti, kultuuri, reklaame ning ka kolumne. Ajaleht on suunatud inimestele, kes tahavad olla kursis päevauudistega, kuid samas otsivad ka meelelahutuslikumat poolt.
POPULAARSEMATE PÄEVALEHTEDE VEEBIVERSIOONIDE LOETAVUS KUU LÕIKES
Vecernji list 2 000 000
Novi list 1 450 000
Vjesnik 1 100 000
Slobodna Dalmacija 980 000
Glas Slavonije 781 000

[1]

LEHELUGEJATE VANUSELINE JAOTUMINE
19 ja nooremad 29%
20–29 17%
30–39 9%
40–49 13%
50–59 17%
60–72 20%

[1]

TASULISTE LEHTEDE TIPP- TIRAAŽ
24sata 34 900
Vecernji list 34 500
Jutarnji list 33 120
Slobodana Dalmacija 27 720
Novi list 20 246
Sportske Novosti 15 600
Glas Istre 13 133
Glas Slavonije 7 840
Zadarski list 4 900
Vjesnik 1 200

[1]

Ajakirjad[muuda | muuda lähteteksti]

Suurem osa Horvaatia ajakirjadest on suunatud naistele. Populaarsem naistele suunatud ajakiri on Story. Loetavamate ajakirjade hulka kuuluvad veel ka Globus ja Nacional.

  • Story on piltiderohke. Ajakirjast leiab palju meelelahtust ning tervist puudutavaid artikleid. Story sobib hästi meelelahutuslikuks vahepalaks ning tervislike eluviisidega kurssi viimiseks.
  • Nacional on teaduslik ajakiri, kus kirjutatakse palju kultuurist ja tervisest. Ajakiri on suunatud eelkõige inimestele, keda huvitavad maailmas ja poliitikas toimuvad sündmused.

ERINEVA SUUNITLUSEGA AJAKIRJADE HULK ILMUMISSAGEDUSTE LÕIKES

KOKKU KORD NÄDALAS 2x KUUS KORD KUUS 6x AASTAS 4x AASTAS 2x AASTAS KORD AASTAS JUHUSLIKULT, TEADMATA AJAL
KOKKU 2 678 31 40 414 227 514 385 800 267
VÄIKERÜHMADELE 256 2 3 37 14 35 35 98 32
FILOSOOFIA, PSÜHHOLOOGIA 28 6 5 11 5 1
RELIGIOON 171 2 2 15 15 56 36 30 15
TEADUS 726 13 12 119 48 106 108 249 71
MATEMAATILINE 114 1 5 3 28 19 47 11
MEDITSIIN, TEHNOLOOGIA 602 1 7 106 82 144 82 126 54
KUNST, MEELELAHUTUS, SPORT 102 7 9 18 26 33 9
KEELED, KIRJANDUS 287 5 6 37 9 41 33 120 36
KLASSIFITSEERIMATA 192 4 5 51 23 40 12 42 15

[2]

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2009 oli Horvaatias 146 raadiojaama, millest 6 edastasid oma programmi üle terve riigi. Ülejäänud jaamad olid kas regionaalsed või kohalikud. Kümne kuulatavama raadiojaama hulgas olid kõik kolm üleriigilist avalik-õiguslikku raadiokanalit.

Horvaatia raadiojaamad, mis kuuluvad Horvaatia Rahvusringhäälingu (HRT) alla:

Üleriigilised raadiojamaad:

  • HR 1, peamiselt tõsisemat laadi programmid koos uudistega iga täistund
  • HR 2, peamiselt meelelahutuslikud programmid koos uudistega iga tunni aja tagant
  • HR 3, klassikalise muusika raadiojaam

Kohalikud raadiojaamad:

  • HR Sljeme, kohalik Zagrebi raadiojaam
  • HR Rijeka, kohalik Rijeka raadiojaam
  • HR Pula, kohalik Pula raadiojaam
  • HR Osijek, kohalik Osijeki raadiojaam
  • HR Split, kohalik Spliti raadiojaam
  • HR Zadar, kohalik Zadari raadiojaam
  • HR Knin, kohalik Knini raadiojaam
  • HR Dubrovnik, kohalik Dubrovniki raadiojaam

Rahvusvaheline raadiojaam:

  • Glas Hrvatske (Horvaatia Hääl), Horvaatia riigiraadio rahvusvaheline programm, mis on mõeldud horvaatidele, kes elavad välismaal.

Kõigil eespool nimetatutel on ühine rahvusringhäälingu koduleht: http://www.hrt.hr/
Teised üleriigilised raadiojaamad:


Avalik-õiguslikud raadiojaamad edastavad peamiselt uudiseid, poliitilisi saateid ja klassikalist muusikat. Kuulatavamad erakapitalil põhinevad raadiojaamad mängivad ainult muusikat ja iga tunni tagant lühikesi uudistesaateid. Narodni radio, mis mängib ainult kodumaist muusikat, ja Otvoreni radio keskmine kuulatavus aastatel 2005–2009 oli vastavalt 11% ja 7% kogu rahvast.

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Horvaatia televisiooni turg on üsna võrdselt jaotatud rahvusringhäälingu kanalite ja kahe kommertstelekanali vahel. 2009. aastal oli rahvusringhäälingu HRT osakaal turul 42,8%. Kõige vaadatuim kanal on HTV1. Põhilise privaatkanali RTL Televizija (RTL Group) osakaal turul oli 2009. aastal 22,2%. Nova TV (Central European Media Enterprises) jätkas oma turuosa suurendamist, aastal 2009 oli Nova TV turuosa 20,6%. (Auditooriumi andmete allikas: Eurodata TV Worldwide / AGB Nielsen Media Research)

Alates 2010. aastast on terve Horvaatia üle läinud digilevile.

Umbes 17% majapidamistest on kaabeltelevisioon. Horvaatias on rohkem kui 20 kaabeltelevisooni operaatorit. Peamine operaator on B.NET (juuni 2010 seisuga 104 000 tellijat), kellele järgnevad KDS, Kerman, Magic Telecom ja Optika Kabel TV. Üle 30% kodudest võtab vastu satelliidipilti. Kõige populaarsem satelliidipakett Horvaatias on DigiTV pakett, mida omab Rumeenia firma RCS & RDS SA. Allikas: http://mavise.obs.coe.int/country?id=30

Kohalikud telekanalid
Telekanal Veebileht
Dubrovačka televizija (DU TV) http://dutv.hr
Gradska televizija Zadar (GTV Zadar) http://www.gtv-zadar.hr/
Televizija 4 Rijeke (TV4R) http://www.tv4r.hr
Čakovečka televizija (ČTV) http://www.cktv.hr/
Osječka televizija (OSTV) http://www.ostv.hr
Slavonskobrodska televizija (SBTV) http://www.sbtv.hr
Televizija Dalmacija (TV Dalmacija) http://www.tv-dalmacija.hr
Z1 televizija http://www.z1tv.hr/
Televizija Šibenik (TVŠ) http://www.hrt.hr
Televizija Nova (TV Nova) http://www.tvnova.hr
Televizija Plus (TV Plus) http://www.tvplus.hr/
VOX televizija (VOX TV) http://www.voxtv.hr/
Varaždinska televizija (VTV) http://www.vtv.hr
Jabuka TV (endine OTV) http://www.otv.hr
Kanal Rijeka (Kanal Ri)
Nezavisna istarska televizija (NIT)
Nezavisna televizija (NeT)
Televizija Jadran (TV Jadran)
Televizija Slavonije i Baranje (STV)
Vinkovačka televizija (VKTV)

Allikas: Croatian Post and Electronic Telecommunications Agency

Spetsialiseerunud kaabel- ja satelliitkanalid:

Slika Hrvatske; HRT Plus; HRT HD; RTL Plus; Nova HD; Saborska Televizija; Mini TV; Croatian Music Channel (CMC); Kapital Network; MediaTravel.tv; CineStar TV; 24sata TV; Narodna Televizija; OK TV; Deejay TV; Playomania; Dju Dju; Hit TV; Arena Sport 1 Croatia; Arena Sport 2 Croatia

Internet[muuda | muuda lähteteksti]

Juurdepääs internetile on Horvaatias viimastel aastatel pidevalt suurenenud: kui 2005. aasta lõpus oli juurdepääs lairbiaühendusega internetile alla 4%-l täiskasvanud elanikkonnast, siis aastaks 2009 oli see 19,7%-l ehk ligi 900 tuhandel kasutajal. Samas jääb see endiselt kõvasti alla Euroopa Liidu keskmisele, mis on ligi 50%. Samuti on suurenenud internetiühendus majapidamistes – aastal 2008 oli 45%-l Horvaatia majapidamistest olemas internetiühendus, aastal 2009 oli see protsent tõusnud 50-ni.

Internet ja arvutid majapidamistes
2008 2009
Majapidamisi kokku 1 451 730 1 451 730
Majapidamisi arvutiga 768 387 794 333
Majapidamisi ligipääsuta internetile 785 716 657 397
Majapidamisi ligipääsuga internetile, millest: 657 068 726 469
– sissehelistamisühendusega 255 962 83 328
– xDSL 359 598 540 061
– kaabliga internet 35 330 34 554
– mobiilne internet (GPRS, WAP) 32 069 522 097

Aastaks 2009 oli oma koduleht kõigil peamistel ajalehtedel ja kõik need olid ka 20 külastatavama veebilehe hulgas. Horvaatia populaarsemad veebilehed pakuvad enamasti meelelahutust, tööpakkumisi, elustiililugusid ja informatsiooni terviserikete kohta.

Horvaatia 20 külastatavamat veebilehte
1 http://www.net.hr
2 http://www.jutarnji.hr
3 http://www.monitor.hr
4 http://www.codecguide.com
5 http://www.forum.hr
6 http://danas.net.hr
7 http://www.vecernji.hr
8 http://www.bug.hr
9 http://www.24sata.hr
10 http://webcafe.net.hr
11 http://www.njuskalo.hr
12 http://www.tportal.hr
13 http://www.veinst.hr
14 http://sportski.net.hr
15 http://www.slobodnadalmacija.hr
16 http://www.download.hr
17 http://www.hrt.hr
18 http://www.djecaci.net
19 http://www.posao.hr
20 https://www.zaba.hr

Ligi pooled üle 15-aastastest kodanikest (umbes 1 700 000 inimest) kasutavad internetti. Peaaegu 1,3 miljonit inimest kasutab interneti otsingumootoreid ja umbes 850 000 inimest kasutab suhtlusvõrgustikke. Aastal 2009 kasutas 35% kasutajatest internetti igapäevaselt ning lisaks 10% kasutas seda mitu korda nädalas. Kõige rohkem kasutavad arvutit ja internetti kõrgharidusega inimesed, kõige vähem aga põhiharidusega inimesed.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]