Mine sisu juurde

Leedu meedia

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Leedu meedia on meedia Leedus.

Pärast iseseisvuse taastamist on Leedus meedia kontrolliks olnud väga liberaalne süsteem. 1996. aastal võeti vastu seadus, mis keelas monopoliseerumise, tsensuuri ja riigi sekkumise meediasse. See põhines eneseregulatsioonisüsteemil ja riigi meediapoliitikal, mille eest hoolitseb kultuuriministeerium. Leedus on kaks põhilist meedia regulatsiooni organit: eetikainspektor ehk ombudsman ja vastav eetikakomisjon.[1] Leedu eneseregulatsiooni mehhanismi võib pidada ebatõhusaks, kuna puudub kriitiline arutelu tagasiside kohta ning meedial pole kohustust avalikkusele aru anda.[1]

Trükimeedia

[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal anti Leedus välja 298 ajalehte, millest 23 olid päevalehed.[2] Kõik ajalehed on eraomanduses, ükski ei kuulu riigile. Suurima tiraažiga kvaliteetpäevaleheks on Lietuvos rytas, mida antakse alates 1990. aastast välja Vilniuses, selle suurimaks konkurendiks on ajaleht Respublika. Kõik ajalehed peavad ennast vabaks ja sõltumatuks. Pärast Leedu taasiseseisvumist 1990. aasta märtsis viidi läbi reformid vaba ajakirjanduse alustamiseks. Koos loodud vabaturumajandusega muutis meedia oma orientatsiooni kapitalistlikuks ja demokraatlikuks.[3] Keele seisukohalt on uudisteturg homogeenne, enamus ajalehtedest on leedukeelsed, 18 ajalehte on venekeelsed.[1] Leedu press on märkimisväärne oma kvantiteedi, kontsentreerituse ning mitmekesiste suundade ja ajalehtede poolest. Järgitakse niinimetatud keskmist suunda – ühes väljaandes on segunenud kvaliteet- ja kollane ajakirjandus [3].

Uudisteturul on kaks uut agentuuri, mis on võrdselt konkureerivad: Leedu Uudisteagentuur ELTA (omanik MG Baltic Media) ja ülebaltiline uudisteteenus BNS (omanik Alma Media Soomest). Veebiprojekt VZ Online, mida annab välja päevane ärileht Verslo žinios (omanik Swedish Bonnier), tegutseb uudisteagentuurina, kuid kajastab peamiselt finants- ja äriuudiseid [3].

Leedu meediasüsteemi omadused [3]

  • Leedu uudisteturg on väike, kuid homogeenne.
  • Leedu meedias domineerib kodumaine kapital, meedia välisomanikke on alla 10. Eri tüüpi meediat omavate firmade kontsentratsioon on minimaalne.
  • Meedia reguleerimise olukord on väga liberaalne, seda võimaldab meedia vähene vastutus. See on andnud meediale peaaegu piiramatud võimalused kehtestada uudisteagenda vastavalt oma ärihuvidele.

Suurimad ajalehed [3]

  1. Lietuvos žinios
  2. Kauno diena
  3. Liutuvos rytas

Kõik need ajalehed, mida antakse välja kuuel päeval nädalas, on leedukeelsed päevalehed. Kõik päevalehed on hommikused ajalehed, kuna Leedus ei ole õhtu- ega pühapäevaajalehti. Ajalehti Lietuvos rytas ja Lietuvos žinios antakse välja Vilniuses (mõlema omanik Leedu ettevõte Lietuvos rytas ja Achemos) ja Kauno diena (omanik Norra ettevõte Orkla) Kaunases. Lietuvos rytas on kõige kallim ajaleht (hind 2,50 latti ehk 0,73 eurot), hind on kõrgem laupäeviti – 1 euro, kui ajalehega on kaasas ajakirjad ja telekavad. Tavaliselt tellitakse lehti vähem kui müüakse kioskites. Tähtsad ajalehed on näiteks veel Respublika ja Verslo žinios. Riiklik igapäevane Respublika on olnud viimased kümme aastat tugev konkurent ajaleheturul, kuid sellel ei ole oma veebiväljaannet. Verslo žinios on juhtiv tehnoloogiliste uuenduste kohal pealt Leedu ajaleheturul.[3]

Veebimeedia

Leedu trükiväljaannete ja veebiväljaannete esikülgede versioonid on omavahel väga sarnased. Veebiväljaannetes domineerivad uudised. Ajalehtede veebiväljaanded järgivad oma paberväljaande formaati ja stiili. Kõige suurem osa esileheküljest nii veebi- kui ka paberväljaannetes kuulub kohalikele uudistele. Veebiajalehtede sisu on interaktiivne. Kõik veebimeediaväljaanded pakuvad võimalust kasutada oma ajalehe elektroonset arhiivi internetis.[3]

Meelelahutuslikud elemendid on veebilehtedes napid. Kauno diena on ainus väljaanne, kus on informatsiooni nimepäevade ja horoskoobi kohta [3]. Ajalehed sisaldavad väheseid illustratsioone. Leedu ajakirjandus on tugevalt orienteeritud uudiste edastamisele. Uudiste loojateks on ajakirjanikud, mitte uudisteagentuurid.

Leedu oli esimene riik, kus lugejatel oli võimalik uudiseid internetis kommenteerida [3].

Leedu Rahvusringhääling

[muuda | muuda lähteteksti]

Leedu Rahvusringhäälingu (LRT – Lietuvos Nacionalinis radias ir televizija) alla kuulub nii avalik-õiguslik televisioon kui ka raadio. Alates 1926. aastast on LRT pakkunud Leedu rahvale regulaarselt raadiosaateid ning alates 1957. aastast on LRT teinud teleülekandeid. LRT-l on kolm raadiokanalit ja kaks telekanalit. LRT rahastamine toimub u 75% ulatuses riigi toetusel ning selle tegevust reguleerib LRT nõukogu.[4]

Raadio

[muuda | muuda lähteteksti]

Leedus on 49 tegutsevat raadiojaama. Nende hulgas on 11 üleriigilist, 8 regionaalset ja 30 kohalikku jaama. [1] Raadioprogramme edastavad 48 kommertsraadiojaama ja üks avalik-õiguslik raadiojaam – Leedu raadio.[5]

Reklaami hulk raadios ja televisioonis kasvab Leedus aasta-aastalt. [5] Enamikku raadiokanaleid saab tänapäeval kuulata ka internetist. Reklaami edastamine raadio kaudu on järjest suurenenud – näiteks oktoobris 2009 edastasid Leedu raadiojaamad 416 000 minutit reklaami, mis on võrreldes aasta varasema ajaga 26,7% rohkem. [1]

Riiklik raadiojaam Lietuvos radijas toodab kolme programmi: Leedu Raadio 1 (LR 1, mis on ühtlasi ka kõige populaarsem), klassikalise muusika raadio LR Klasika ja elektroonilisele muusikale keskendunud Opus 3. Lisaks sellele on Leedus internetiraadio – @radijas. [4] Kõige suuremad eraraadiojaamad kuuluvad järgmistesse gruppidesse: 1) M1, M1 Plius, Lietus, Launa, Raduga, 2) Radiocentras, RC2, Russkoje Radio Baltija, 3) Pukas, Pukas – 2, 4) European Hit Radio and Super FM (Balcytiene, 2006). Leedu raadio (LR) hoiab nende hulgas tugevat positsiooni.

Leedu raadio (LR) kuulajad on valdavalt vanemaealised inimesed. LR 1 on muusika ja uudiste raadiojaam, Lieutvos Radijas „Klasika“ mängib klassikalist muusikat ning Lietuvos Radijas Opus 2 mängib elektroonilist ja tantsumuusikat. 2006. aasta andmete järgi kuulab Leedu raadiot (LR) 23,3% elanikkonnast.[6] Leedus kuulab 15–74-aastane raadiot keskmiselt 2 t 59 min – 3 t 1 min päevas (2007. ja 2009. aasta andmetel).[2]

Raadiojaam (riiklik)[4] Jaama asukoht Žanr
LR 1 Vilnius muusika ja uudised
Lieutvos Radijas „Kasika“ Vilnius klassikaline muusika
Lietuvos Radijas Opus 2 Vilnius elektrooniline ja tantsumuusika
Raadiojaam (era) Jaama asukoht Žanr
Neringa FM Neringa kohalik
RS2 Šiauliai kohalik
Saulės radijas Šiauliai kohalikud uudised
Radijas Tau Vilnius kohalik
Pulsas Panevežys kohalik
Nano radijas Šiauliai kohalik
Intros Radijas (IR) Utena kohalik
Laluna Klaipeda kohalik
Alytaus Radijas, FM9 Alytus kohalik
Aukštatijos Radijas, AR 106.9 Panevežys kohalik

Muusikakanalid: Gaudeamus (džässmuusika), European Hit Radio (Top 40), Hot FM (Top 40), Mažeiku Aidas (Top 40), Extra FM (Top 40/informatsioon), Geras FM (Top 40/tantsumuusika); Kauno Fonas (Top 40), M-1 (popmuusika), Jazz FM (džässmuusika), Studio 7 (elektrooniline tantsumuusika), Pukas (Leedu folk/popmuusika), Relax FM (bluus/džäss), ZIP FM (Top 40/tantsumuusika), Radiocentras (popmuusika), Power Hit Radio (Top 40/tantsumuusika), Radijo Stotis Kelyje Kaunas (muusika/informatsioon), Radijo Stotis Kelyje Klaipeda (muusika/informatsioon), Radijo Stotis Kelyje Vilnius (muusika /informatsioon).

Kaasaegne/täiskasvanute raadio: Laisvoji Banga (täiskasvanute kaasaegne raadiojaam), M-1 plius (kaasaegne/täiskasvanute raadiojaam), Pukas 2 (kaasaegne/täiskasvanute raadiojaam).

Vaid uudised: Žinių Radijas (uudised)

Niširaadio: Santariškių radijas (meditsiini uudised/informatsioon), Start FM (Vilniuse Ülikooli kampuse raadio), Znad Wilii (poolakeelne raadiosaade), Marijos radijas (religioosne katolik raadio).

Internetiraadiod: Mazeikiu Aidas 100,4 FM (tantsumuusika), Lafesta (mitmekesine programm).

Televisioon

[muuda | muuda lähteteksti]

2008. aasta uuringute kohaselt on Leedus 1,3 miljonil majapidamisel ühendus televisioonivõrguga ning nendest 372 249 majapidamisel kaabeltelevisioon.[1] Umbes 92% Leedu territooriumist on kaetud digitelevisiooniga. Analoogtelevisiooni kasutas 2009. aastal 42,1% ja digitelevisiooni 55,6% majapidamist.[1] Leedu televisiooniturg on läbi aastate süvenenult killustunud ning telekanaleid on järjest juurde tekkinud. Leedus on 3 üle riigi levivat eratelejaama (mis annavad edasi viit programmi) ning 1 riiklik televisioonijaam [1] – Leedu Televisioon, mis annab edasi kahte teleprogrammi LTV 1 ja LTV 2. Nelja üleriigilise kanali (LNK, TV3, LTV1, BTV) osa kogu vaatamisajast moodustab umbes 70%. Kõige populaarsemad telekanalid on LNK ja TV3.[5]

Vastavalt 2007. ja 2009. aasta meediatarbimise uuringutele on kõige populaarsemaks meediumiks täiskasvanute seas (vanuses 15–74 aastat) televisioon, mida vaadatakse keskmiselt 202–212 minutit päevas. Ajakirjade ja ajalehtede tarbimine väike – 7–24 minutit päevas.[2]

Põhilised telejaamad [5] Telejaamade omanikud
LTV 1/LTV 2 avalik-õiguslik riigi poolt rahastatud, reklaam on lubatud
LNK, TV 1 80% omab UAB MG Baltic Media ja 20% on Amber Trust S.C.A valduses
TV3, Tango TV MTG Broadcasting AB
BTV UAB Achema

Internet

[muuda | muuda lähteteksti]

2010. aastal oli 53,8% majapidamistes arvuti ja juurdepääs internetile oli 54,9% elanikkonnal.[7] Kokku oli Leedus 2009. aastal internetikasutajaid 2,103 miljonit (59,2% elanikkonnast), internetikasutajate hulga kasv aastatel 2000–2010 oli 834,9%. Leedu interneti kasutajate kasv on olnud kiirem kui vastaval perioodil Euroopas keskmiselt.[6]

2009. aastal kasutati 96,1% töökohtadest arvuteid ning neist oli internet olemas 95% arvutitest. [7]

16–24-aastastest kasutab internetti 94,2%, 25–34-aastastest 83,4%, 35–44-aastastest 68% ja 65–74-aastastest 9,6%.[7]

Leedulaste peamised tegevused internetis on suhtlemine (54%), e-post (49,5%), kaupade ja teenuste kohta informatsiooni otsimine (41%), ajalehtede lugemine (52,3%) ning mängude mängimise ja muusika kuulamisega seotu (32,2%).[7]

2002. aastal algatati liikumine „Langas j ateitj“ ('aken tulevikku'), kus Leedu juhtivad telekommunikatsiooni ettevõtted ja pangad, koostöös riigi ja Euroopa Liiduga lõid 2008. aastaks Leedusse rohkem kui 800 punktist koosneva avalike internetipunktide võrgustiku.[8]

Leedu külastatuimad veebisaidid[9]:

  • www.one.lt
  • www.google.lt
  • www.delfi.lt
  • www.draugas.lt
  • www.autoplius.lt
  • www.skelbiu.lt
  • www.pazintys.lt
  • www.supermama.lt
  • www.zebra.lt
  • www.ieskok.lt
  • www.lrytas.lt
  • www.point.lt

Telekommunikatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

Leedus on 1,333 miljonit internetikasutajat. Fikseeritud võrgu telefone on kasutuses 799 400 ja mobiiltelefone 4,912 miljonit.[1]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 URL (kasutatud mai 2011) http://ejc.net/media_landscapes/lithuania
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 World Press Trends. (2010). URL (kasutatud mai 2010) https://moodle.ut.ee/file.php/861/materjalid/World%20Press%20Trends%202010.pdf[alaline kõdulink]
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 3,6 3,7 3,8 van der Wurff, R., Lauf, E. (2007), Print And Online Newspapers in Europe. A Comparative analysis in 16 Countries, Transaction Pub
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 LRT koduleht, URL (kasutatud mai 2011) http://www.lrt.lt/
  5. ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Terzis, G. (2007). European Media Governance: National and Regional Dimensions. USA, Chicago: Intellect Books, The University of Chicago Press
  6. ↑ 6,0 6,1 Leckner, S & Facht, U. (2010). Nordic Media Trends 12. A Sampler of International Media and Communication Statistics 2010, URL (kasutatud mai 2010) https://web.archive.org/web/20120322141001/http://www.nordicom.gu.se/common/publ_pdf/NMT12.pdf
  7. ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Statistics Lithuania (2011), URL (kasutatud mai 2011) https://web.archive.org/web/20120323124948/http://www.stat.gov.lt/en/pages/view/?id=1809
  8. ↑ Langas j ateitj, URL (kasutatud mai 2011) http://www.langasiateiti.lt/
  9. ↑ Europeword, 2011. URL (kasutatud mai 2011) https://web.archive.org/web/20110507133152/http://www.europeword.com/lithuania.html
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Leedu_meedia&oldid=6218265"