Portugali meedia

Allikas: Vikipeedia

Portugali meedia hõlmab televisiooni, raadio, trüki- ja veebimeedia Portugalis.

Portugali põhiseadus garanteerib sõna- ja pressivabaduse. 1976. aastal sõna- ja pressivabaduse saavutanud Portugali meedia võitleb erinevatel lahinguväljadel oma elu eest. 7% kirjaoskamatusega riik ei soosi trükimeedia laialdast levikut – elanikkond kasutab meediumitena pigem raadiot ja televisiooni.

Ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

Portugali trükimeedia moodustavad tasulised ja tasuta päevalehed ning tasulised ja tasuta mittepäevalehed. Need omakorda klassifitseeritakse kas kohalikul või riiklikul tasandil. Päevalehti on Portugalis 24, neist tasulisi 19.

Suurim trükiarv on tasuta päevalehtedel Global Noticias, Metro Portugal ja Jornal Destak. Tasulistest päevalehtedest on populaarsed Publico, Correio de Manha, Jornal de Noticias ja Diario de Noticias. Valdkonnalehtedest on loetavaimad päevalehena ilmuvad spordilehed O Jogo ja Record, mille mõlema sisu keskendub enamasti jalgpallile. Esindatud on ka kaks majanduslehte: OJE ja Diario Economico.

Ajelehtede kättesaadavus veebis[muuda | muuda lähteteksti]

Veebis on esindatud 16 päevalehte, valdkonniti on kõige külastatavamad spordilehtede A Bola ja Recordi veebiversioonid. 2008. aasta andmetele toetudes oli A Bola kuu keskmine klõpsamiste arv 126 tuhat, Recordil 84 tuhat. Külastuste esiviies on esindatud ka kaks päevalehte, mis alustasid oma veebisisu pakkumist kõige varem, 1995. aastal: Publico ja Diario de Noticias. Kõige külastatavam veebiversioon on ka nädalalehel Expresso, mida peetakse riigi kõige tunnustatumaks leheks. Selle veebiversioon on tuntud oma interaktiivsuse poolest – seal on kõige aktiivsem kommentaarium ja kõige dünaamilisem foorum.

Erinevused elanikkonna rühmade vahel ajalehtede lugemises[muuda | muuda lähteteksti]

Portugallaste seas on lehtede loetavus kõrgem meeste seas – 89,3%, naistel vastavalt 80%. Vanuserühmiti moodustab 22% lugejaskonnast 25–34-aastased, neile järgnevad 35–44-aastased. Kõige väiksema osakaalu, 4,6%, moodustavad teismelised vanuses 15–17.

Trükisõna väljaandmise dünaamika[muuda | muuda lähteteksti]

Trükimeediat kontrollib neli meediagruppi: Impresa (omanik on endine peaminister Francisco Pinto Balsemão), Cofina (omandis on päevalehed Correio da Manhã, Jornal de Negócios ja Record, tasuta leht Destak, ajakiri TV Guia ning üle kümne teise valdkonnaajakirja), Controlinveste (omandis kõigis sektorites: tal on mitu valdkonna-ajakirja ja lehte, raadio TSF ja Sport TV) ja Media Capital (arvukalt ajakirju, suurim võim on telemaastikul). [1]

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Televisioon jõudis Portugali 1956. aastal, värvitelevisioon 1980. aastal. Digitaalne televisioon jõudis Portugali teiste Euroopa riikidega võrreldes küllaltki hilja, alles 2002. aasta alguses.

2007. aasta seisuga oli juhtiv telekanal TVI (Televisćo Independente), mille vaadatavus oli 29%. Sellele järgnesid RTP1, SIC ja RTP2 ligi 25%-lise vaadatavusega. Keskmiselt vaatab aga portugallane päevas telerit 3 tundi ja 30 minutit. [2]

  • TVI

Kanal jõudis eetrisse 1993. aastal. Alates 2003. aastast on see olnud Portugalis juhtivaimaks telekanaliks. TVI kuulub Media Capitalile. TVI on tuntud tõsielusaadete ja seebiooperite poolest, mis moodustavad suure osa saadetest.

  • SIC

SIC oli esimene eratelekanal Portugalis, mis jõudis eetrisse 1992. aastal. SIC kuulub Portugali meediakontsernile Impresa. SIC on tuntud jutusaadete poolest, millest populaarseim on "Companhia das Manhćs". Samuti moodustavad suure osa eetriajast Brasiilia ja Portugali seebiooperid, telemängud ja sketšisaated.

  • RTP1

RTP1 on avalik-õigusliku televisiooni esimene kanal, mis läks eetrisse juba 1957. aastal. Kanali üldprogrammi kuuluvad uudised, jutusaated, spordiülekanded ning dokumentaalsaated ja -filmid.

  • RTP2

Kanal jõudis eetrisse 25. detsembril 1968. Tänapäeval pakub kanal alternatiivi n-ö mainstream telekanalitele, pakkudes laialdaselt üle maailma tuntud kvaliteetsaateid.

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Portugalis on kokku ligi 300 kohalikku ja regionaalset raadiojaama, millest suur osa on kättesaadav ka internetis. Portugalis on raadio muusika, uudiste ja sündmuste kuulamisel väga olulisel kohal. Raadiol on oluline roll ka reklaami edastamisel, millesse investeeritakse ligi 50 miljonit eurot.

Kohalikud raadiojaamad on väga lokaliseeritud, suunatud vaid konkreetsele regioonile või isegi kindlale linnale. Sisu on seetõttu väga spetsialiseeritud ja hea kvaliteediga, mis on oluline eriti siis, kui inimene alles uurib teatud regiooni. Portugali raadiojaamade kuulamine aitab edeneda keelt ja aitab inimesi, kes soovivad Portugalist kui riigist rohkem aru saada.[3]

Radio e Televisćo de Portugal (RTP) on Portugali avalik-õigusliku ringhäälingu organisatsioon. Sinna kuulub mitmeid kodumaiseid raadiojaamu, kaasa arvatud avalik-õiguslikud Radiodifusćo Portuguesa (RDP) jaamad nagu Antena 1 (saadaval MW ja FM), Antena 2 ja Antena 3 (saadaval ainult FM).

Populaarsemad raadiojaamad:

  • Antena 1 (mõeldud peamiselt uudiste ja sporditulemuste jälgijatele),
  • Antena 2 ja Antena 3 (peamiselt muusikakanalid, esimene neist on mõeldud klassikalise muusika kuulajatele),
  • Radio Comercial (enamasti mängitakse rokk- ja popmuusikat),
  • RFM (rokkmuusika),
  • Radio Renascença (religioosne muusika),
  • Mix FM (mängib paljusid muusikastiile – pop- ja rokkmuusika, reggae, räpp jne),
  • Radio Cidade (rahvamuusika),
  • Radio Nostalgia (1960.–1980. aastate muusika)

Radio Comercial on erajaam nagu ka Radio Renascença, Radio Nostalgia ja RFM. Radio Renascença on väga populaarne ning on ainus Portugali raadiojaam, mis kuulub riigi katoliku kirikule. 2006. aasta esimesel kolmel kuul olid RFM ja Radio Renascença Portugali kõige kuulatavamad raadiojaamad, neile järgnesid Radio Comercial ja Antena 1.

Internet[muuda | muuda lähteteksti]

Internetikasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Internetikasutajate arv Portugalis oli 2009. aasta detsembris 4 475 700, moodustades kogu rahvastiku hulgast 41,8%. Perioodil 2000–2009 muutus internetikasutus märkimisväärselt populaarsemaks: kasutajate hulk suurenes 79%. Portugali internetikasutajad moodustuvad 1,1% Euroopa kasutajatest[4]. 2008. aasta detsembris levis interneti püsiühendus 1 634 400 portugallase töökohas ja majapidamises.

Veebilehed[muuda | muuda lähteteksti]

Portugali veebilehtede domeeninimelaiendiks on .pt. Meediaväljaannete veebiversioonid saavutasid kõrgpunkti 2005. aastal, mil päevalehtede kodulehtede arv kasvas 32 ning mittepäevalehtede hulk 67 veebiväljaandeni (vt tabel 1). Populaarseim päevalehe veebiversiooni A Bola külastati 2005. aastal kuus keskmiselt 126 000 korda. Esimese kuue hulka mahtusid veel Record, O jugo, Expresso, Público ja Diário de Noticias. Suurim internetis reklaamimisele kulutatav rahasumma on World Press Media Trendsi andmetel 2011. aastaks plaanitav 48 mln eurot, mis moodustab trükimeedia, televisiooni, raadio, kino ja välireklaami kõrval kogusummast vaid 4,49% (vt tabel 2).

Tabel 1. Päevalehtede ja muu trükimeedia veebiväljaannete arv 2004–2008 ning muutused 2008 aprill ja juuli
2004 2005 2006 2007 2008 2008/04 2008/07
Päevalehed 12 32 16 22 16 33,3% −27,27%
Mitte-päevalehed 11 67 22 32 21 90,91% −34,38%

Allikas: World Association of Newspapers – World Press Media Trends 2009

Tabel 2. Keskmine reklaamile kulutatav raha 2004–2011 (mln eurot)
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Trükimeedia 217 218 215 217 218 218 222 226
Televisioon 504 517 512 533 546 563 580 600
Raadio 57 56 52 51 51 50 50 50
Internet 4 5 7 13 21 29 37 48
Kino 7 7 6 6 6 5 6 5
Välireklaam 117 114 114 120 125 128 133 138
Kogusumma 907 916 906 939 967 992 1027 1068

Allikas: World Association of Newspapers – World Press Media Trends 2009

Interneti piirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Valitsus ei sea interneti kasutamist takistavaid piiranguid, samuti ei leidu aruandeid e-posti ja jututubade sihilikust jälgimisest. Rahvusvahelise Statistika Instituudi andmetel kasutas internetti 2009. aastal 41,9% rahvastikust vanuses 16–74, näitaja tõusis 86,9% ja 90,5% vastavalt gümnaasiumi- ja ülikoolilõpetanute seas.

Vastavalt EU Kids Online uuringu andmetele (2006–2009), mis hõlmas 1000 last vanuses 12–18 aastat, eelistavad portugallased internetti meeleldi kasutada kodus. Küsitluses osalenud lapsed leidsid, et nad tunnevad pidevalt vajadust pidada sidet sõpradega, mistõttu sai väga populaarseks MSN Messenger. Kuigi tavaliselt on õpilased huvitatud uutest trendidest, kipuvad nad internetis toimetama samade mustrite alusel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • European Journalism Centre: ülevaade Portugali meediamaastikust [5]
  • World Press Trends 2009
  • Van Der Wurff, R. & E. Lauf. (2005). Print and online newspapers in Europe. A Comparative analysis in 16 countries. Amsterdam: Het Spinhuis Publishers.
  • RTP koduleht [6]
  • TVI koduleht [7]
  • http://www.indigoguide.com/portugal/radio.html[8]
  • http://www.pressreference.com/No-Sa/Portugal.html [9]
  • World Association of Newspapers – World Press Media Trends 2009. Portugal. WAN Training & Events.
  • EU Kids Online. (2006–2009) Portugal: Relevant facts. The Policy Press.
  • European Union Internet Usage and Population Stats, URL (kasutatud mai 2010) [10]
  • CIA – The World Factbook. Communications – Portugal. URL (kasutatud mai 2010) [11]