Suurbritannia meedia

Allikas: Vikipeedia

Suurbritannia meediasüsteem koosneb kolmest traditsioonilisest kanalist: ajaleht, televisioon ja raadio, millele uuemal ajal on lisandunud internet.

Ajalehed[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannia ajalehed jagunevad traditsiooniliselt kaheks suureks grupiks: kvaliteetleht ja tabloid.

Kvaliteetlehed on reeglina formaadilt suuremad ning keskenduvad rohkem "kõvadele" (sise- ja välispoliitika, majandus jm riikliku tähtsusega teemad) uudistele ja tõsisemale ajakirjandusele. Kvaliteetlehtede hulka kuuluvad näiteks The Daily Telegraph (kuulub vendadele Sir David Barclayle ja Sir Frederick Barclayle), Financial Times (kuulub meediakonglomeraadile Pearson PLC).

Tabloidid on formaadilt väiksemad, sisaldavad palju pilte ning on orienteeritud sensatsioonile ja "pehmematele" uudistele. Näiteks The Daily Mail (kuulub Londoni börsil noteeritud ettevõttele Daily Mail and General Trust), The Daily Express (kuulub Richard Desmondile).

Suurbritannias oli aastal 2008 iga päev ilmuvaid tasulisi ajalehti kokku 104, millest üleriigilisi 11 ning regionaalseid 93. Keskmine päevane tiraaž üleriigilistel päevalehtedel numbri kohta umbes 17,5 miljonit eksemplari. Kokku tasuta igapäevaseid ajalehti 700, millest kõik on ühtlasi ka regionaalsed ja mitte ükski üleriigiline. Mittepäevalehti kokku 1145, millest 521 on tasulised ja 624 tasuta. Pühapäevalehti kokku 27, millest tasulisi 21 ja tasuta 6, pühapäevalehtedel 12,4 miljonit eksemplari keskmine tiraaž ühe numbri kohta.

Populaarsemad tasulised päevalehed 2008. aastal (ajalehe nimi – tiraaž).

1. The Sun – 3 046 000 2. The Daily Mail – 2 194 000 3. Daily Mirror – 1 400 000

Populaarsemad tasuta ajalehed 2008. aastal

1. Metro 1 362 000 2.The London Paper 3.London Lite

Ajakirjanike koguarv Suurbritannias (2007) – 11 859 Ajalehtede juures töötavate inimeste arv Suurbritannias (2007) – 41 395

Auditooriumi hõlmatus ajalehtedega ( kõik ajalehtede ostjad) – kõikidest täiskasvanutest 32,7% loeb ajalehti, meestest 33,9% ja naistest 31,5% loeb ajalehti.

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Teenusepakkujaid ligi 15, enamik digi-tv ja kaabeltelevisiooni, vähem ka interneti ja mobiilside vahendusel; analoogülekanne katkeb lõplikult 2013. Suurbritannias on palju tasulisi teleprogramme, iga teleriomanik maksab telerimaksu, mida arvestatakse telerite arvu kohta: värviteleri kohta 145,50 naela ja mustvalge teleri kohta 49,0 naela.

Allikas: TV licensing [1]

Telekanalid[muuda | muuda lähteteksti]

Suurim ringhäälinguorganisatsioon on BBC (British Broadcasting Corporation), kellele kuuluvad BBC1, BBC2, BBC3, BBC4, BBC HD, BBC News ja mitmed teised spetsialiseerunud kanalid. BBC on avalik-õiguslik televisioon. BBC1 ja BBC2 toodavad kõrgeima kvaliteediga ja kõige populaarsemaid saateid, ülejäänud kanalid on kas spetsialiseerunud või näitavad sarjade kordusi ning vähempopulaarseid saateid.

Kõige rohkem vaadatakse BBC kanaleid, kokku 31,8% kogu telerivaatamise ajast. BBC kõige vaadatavamad kanalid vastavalt Suurbritannia statistikaameti andmetele: BBC One 20,5%; BBC Two 7% ja Cbeebies 1,3%. Järgnevad ITV, mille vaatamisele kulub 22,6% kogu telerivaatamise ajast. Populaarseimad neist on ITV 17,3 protsendiga ja ITV2 2,4 protsendiga. Vaadatavuselt kolmas on Channel 4, millele kulub 11,3% kogu telerivaatamise ajast ning kõige populaarsemad kanalid on Channel 4 6,8% ja E4 1,8%.

[2] [3]

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannias on ligikaudu 300 raadiojaama, mida edastatakse AM/FM-sagedustel, digitaalselt, kaabli ja ka interneti teel. Raadiojaamad jagunevad Suurbritannias kaheks: era- ja avalik-õiguslikud raadiojaamad. Suurbritannia neli populaarseimat raadiojaama kuuluvad avaõigusliku ringhäälinguorganisatsioonile BBC. (lk 47) Kõige kuulatavamad raadiojaamad Suurbritannias on BBC Radio 2 (13 miljonit kuulajat) ja BBC Radio 1 (10 miljonit kuulajat). Kõige kuulatavam erakanal on Classic FM (6 miljonit kuulajat).

Erajaamad[muuda | muuda lähteteksti]

Suurbritannias on väga palju era raadiojaamu, mis edastavad oma saateid illegaalselt. Suurbritannia valitsus üritab neid jaamu 2005. aastast muuta legaalseteks avalik-õiguslikeks raadiojaamadeks, pakkudes neile viieaastast lepingut ja stardiraha. (lk 49)

Allikas: European Media Covernance: National and Regional Dimensions, Intellect Books, Bristol, 2007, Michael Bromley The United Kingdom Media Landscape.

Peaaegu kõik kohalikud eraraadiojaamad edastavad oma saateid linnadele 30–70 km raadiuses, avaõiguslikud raadiojaamad aga vaid 5–10 km raadiuses. Allikas: [4]

Internetiühendus[muuda | muuda lähteteksti]

2009. aastal oli Suurbritannias internetiühendus 18,3 miljonil majapidamisel (70%). Võrreldes 2006. aastaga oli seda 28% rohkem. Suurbritannias oli 2009. aastal internetiteenuse kvaliteet ühtlaselt hea peaaegu igal pool.

Interneti kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

National Statistics Omnibus Survey läbi viidud küsitlusele eelnenud kolmel kuul kasutas Suurbritannia täiskasvanutest internetti 76% (37,4 miljonit) inimestest. Suurbritannia on interneti kasutajate poolest Euroopa Liidu esikümnes [5]. Internetiga mitte kokku puutunud inimesi oli selle küsitluse järgi 21% (10,2 miljonit). 64% kasutajatest olid 2009. aastal tellinud internetist kaupu või teenuseid.

Allikas: National Statistics Omnibus Survey [6]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]