Malta meedia

Malta meedia on meediasüsteem (massimeedia) Maltal.

Meediatsensuur kaotati Maltal 1839. aastal. Sellele järgnes kiire malta-, itaalia- ja ingliskeelsete ajalehtede areng. Trükimeediast sai massimeedia osa 1940. aastatel, mil kehtestati kohustuslik kooliharidus.

Ajalehed

Päevaleht	Trükiarv
The Times Of Malta	37 000
The Malta Independent	16 000
L-Orizzont	23 000
In-Nazzjoni	20 000

Kuna Maltal on kaks riigikeelt, ilmub seal kaks ingliskeelset (The Times of Malta ja The Malta Independent) ja kaks maltakeelset päevalehte (In-Nazzjon ja L-Orizzont). 1935. aastast ilmuv The Times of Malta on suurima lugejaskonnaga ingliskeelne ajaleht. Sektsioonideks jaotatud väljaanne keskendub kodu- ja välismaistele päevauudistele, lisaks on spordiuudised, viie päeva ilmaennustus ja telekava. Allied Newspaperi väljaantava ajalehe vahel ilmub iga päev ka erileht. Sõltuvalt päevast keskendub see ühele konkreetsele valdkonnale. Näiteks kolmapäevases lehes on noori puudutavad teemad, neljapäevases äriuudised ning populaarseimas pühapäevases erilehes kajastatakse ostu- ja müügikuulutusi ning vabu töökohti. Teine ingliskeelne ajaleht, The Malta Independent (väljaandja Standard Publications), on sisu poolest The Timesiga suhteliselt sarnane. In-Nazzjoni (väljaandja Media Link Communications) kajastab uudiseid poliitikast, kohalikest probleemidest, spordist ja meelelahutusest. Kui In-Nazzjoni peetakse valitsuses võimul oleva Malta Natsionalistliku partei hääletoruks, siis teine maltakeelne väljaanne, 1962. aastast ilmuv L-Orizzont (väljaandja General Worker’s Union) on vasakpoolsete vaadetega.

Praegu on Maltal kokku 4 päevalehte ja 13 nädalalehte. Kaks päevalehte on maltakeelsed, kaks ingliskeelsed; nädalalehtedest on maltakeelseid kuus ja ingliskeelseid viis. Niivõrd suur hulk erinevaid ajalehti nii väikse riigi kohta tähendab seda, et Maltal on põhimõtteliselt üks väljaanne iga 28 000 inimese kohta. Ometi ei tähenda erinevate ajalehtede suur kogus automaatselt lugejate suuremat huvi ajakirjanduse vastu. Maltalaste seas on küllaltki vähe aktiivseid lehelugejaid: igapäevaselt loeb päevalehti üksnes 27% elanikkonnast. 2004. aastal avaldatud uuringute kohaselt pidas end lehelugejaiks 51% täisealistest elanikest.

Nädalaleht	Trükiarv
Il-Mument	25 000
Tórca	30 000
Kullhudd	10 000
The Malta Independent on Sunday	25 000
MaltaToday	–
The Sunday Times	35 000
Il-Gens	13 000
Lehen Is-Sewwa	10 000
Illum	–
The Malta Business Weekly	25 000
Business Today	–

Riigis ilmub ka 6 pühapäevalehte: neist kolm maltakeelsed (Il-Mument, It-Torca ja Kullhadd) ning kolm ingliskeelsed (The Malta Independent On Sunday, MaltaToday, The Sunday Times). 5 nädalalehest on kolm maltakeelsed (Il-Gens, Lehen is-Sewwa ja Illum) ja kaks ingliskeelsed (The Malta Business Weekly ja Business Today)

Suurimate müüginumbritega lehed Maltal on Times of Malta ja selle sõsarväljaanne Sunday Times, mis tegutsevad juba 1920.–1930. aastatest. Viimasel ajal on ingliskeelsele turule jõudsalt saabunud Malta Independent, kuid vaatamata paljulubavale algusele, on selle finantstulevik veel ebaselge. Maltakeelsel turul on kõige edukam väljaandja General Workers Union. See annab välja kahte populaarset lehte: päevalehte L-Orizzont ja nädalalehte It-Torca. Nende väljaannete tegevust on mõjutanud mitmed riigiinstitutsioonid, kõige enam valitsus, poliitilised parteid ja katoliku kirik.

Ajakirjad

The Sunday Circle jõuab lugejateni iga kuu esimesel pühapäeval koos The Sunday Timesiga. Ajakiri pakub oma lugejatele eklektilist segu persooniintervjuudest, uurivast ajakirjandusest, turismist, elustiilist ja võistlustest. Media Warehouse’i 2009. aasta küsitluse kohaselt on The Sunday Circle kõige loetavam ajakiri Maltal trükiarvuga 40 000 eksemplari.

Style on Sunday on neli korda aastas ilmuv The Sunday Timesi elustiiliajakiri, mis on mõeldud jõukamale tarbijale. Ajakirja trükiarv on 40 000. Väljaandjaks on kirjastus Content House. Style on Sunday hõlmab laia valikut teemasid: mood, ilu, kodu, autod, söök-jook, reisimine. Teemade ja persoonide valikul ja kajastusel lähtutakse nende elegantsusest, inspireerivusest ja rafineeritusest. See on heakvaliteediline ajakiri, mille sihtrühmaks on suure ostujõuga inimesed, kes tahavad viimase moega kaasas käia. Ajakiri tõstab esile eri valdkondade luksusbrände. Väljaanne sisaldab kvaliteetset ajakirjanduslikku sisu, peatoimetaja on tuntud ajakirjanik Jo Caruana.

Vida on kord kuus ilmuv elustiiliajakiri, mis saadetakse igasse Malta majapidamisse. Selle väljaandjaks on Focused Knowledge Ltd. Ajakirja tegevtoimetaja on Richard Muscat Azzopardi.

The Economic Update kajastab järgmisi teemasid: rahandus ja pangandus, ettevõtlus ja investorsuhted, aktsiad, investeerimine, kinnisvara ning riskihaldus. Ajakirja trükiarv on 30 000, seda jagatakse tasuta iga kuu teisel kolmapäeval koos ajalehega The Times of Malta.

Boats and Yachting kajastab põhjalikult sporti ja vaba aja veetmise võimalusi, eelkõige purjespordiga seotut. Ajakirja trükiarv on 5000, ilmub neli korda aastas.

Raadio

Raadioringhääling jõudis Maltale 1935. aastal kaabelraadiona (pay-cable), kuuludes Suurbritannia reklaamiettevõttele Rediffusion Ltd. 1970. aastateni juhtis sama ettevõte kogu Malta meediamaastikku. Viimaks fikseeris kohalik ringhäälinguinstitutsioon (Broadcasting Authority) ülempiiri, kui palju võib olla maapealsetel lainepikkustel põhinevaid (terrestrial) raadiojaamu. 1975. aastal ringhääling riigistati ja Xandir Malta (praegune Public Broadcasting Services Limited) on sellest ajast Malta häälekandja.

1991. aastal kehtestati raadiopluralism. Tänu sellele mitmekesistamisele on Maltal tänaseks 13 raadiojaama, mis levivad riiklike FM-sageduste kaudu. Lisaks on 26 kogukondlikku raadiojaama ning veel mõned, mis levivad digitaalselt. Malta ringhäälingumaastikku iseloomustab riigi, erakondade ja kiriku mõju. Nende kolme institutsiooni omanduses on praktiliselt kõik Malta raadio- ja telejaamad.

Super One Radio (kuulajaid 16% elanikkonnast), mille omanikuks on Partit Laburista, on olnud pidevalt suurima kuulajaskonnaga raadiojaam. Aeg-ajalt pakub Super One Radiole konkurentsi Bay Radio (hetkel populaarseim raadiojaam, mida kuulab 20% elanikkonnast). Partit Nazzjonalistale kuuluva Radio 101 kuulajaskond on kahanenud aastatega 4,9%-ni. Erakonnad kasutavad raadiojaamu oma häälekandjatena.

Katoliku kirikule kuuluvat raadiojaama RTK kuulab 8,5% elanikest. Jaam kasutab kõiki meediaformaate (all-format station). Radju Marija on religioosne raadiojaam, mille auditooriumi suurus on 7,8% elanikkonnast. Katoliku kirikut toetab ka suur arv kogukondlikke raadiojaamu (community radio stations), seda eriti Gozo saarel.

Avalik-õiguslik ringhääling edastab kolme raadioprogrammi. Radju Malta (kuulajaid 6,9% elanikkonnast) kasutab kõiki meediaformaate. Magic FM (auditooriumi suurus 6,3%) on muusikajaam, mis edastab muusikat ööpäevaringselt. Radju Parlament (auditooriumi suurus 1,2%) edastab parlamendiistungeid ja nädalavahetustel spetsialiseerub Malta muusika mängimisele.

Malta Ülikoolil on oma nišijaam Campus FM, mis keskendub kultuuriprogrammi edendamisele (auditooriumi suurus on 0,8%). Jaamast nimega BBC World Service saab kuulata uudiste kordusesitusi ning Classic FMist klassikalist muusikat.

Enamol kommertsraadiojaamu edastab rohkem muusikat kui vestlussaateid. Oma sihtrühmaks noori nimetav Bay Radio omab saareriigis suurt kuulajaskonda ning on olnud mitmel aastal populaarseim raadiojaam Maltal. Calypso suunab oma saateid Bay Radio kuulajaskonnast vanemale sihtrühmale ning on auditooriumi suuruselt kolmandal kohal (10,7%). Teistel raadiojaamadel nagu Vibe FM, Smash Radio ja Capital Radio on kuulajaskonna suuruseks mõõdetud ligikaudu 4% elanikkonnast.

Malta raadiojaamad

Malta digitaalsete salvestiste arhiiv (podcast)

Radju Lauretana Podcasts

Kottoner 98 FM Podcasts asutati 1996. aastal ja tegutseb Cottonera linnas. See on üks Malta peamisi kogukondlikke raadiojaamu, mis pakub laialdaselt meelelahutust. Muusika mängimise kõrval on võrdselt esindatud ka vestlussaated religiooni, ajaloo, hariduse, kirjanduse, seadusandluse, meditsiini ja sotsiaalsetel teemadel. Kottoner 98FM kajastab ka kohalikke uudiseid ning sündmusi. Raadiojaama hoiab töös 45-liikmeline meeskond.

Üleriigilised FM-sagedusega raadiojaamad

Muusikakanalid

• Malta's Magic (91,7 FM) on üks tuntumaid muusikale keskenduvaid raadiojaamu Maltal. Auditooriumiks on põhiliselt 25–44-aastased kuulajad, kellest enamik on naised, kes naudivad raadiojaama selle familiaarsuse ja üldise inimläheduse pärast.
• Bay (89,7 FM)
• Vibe FM (88,7 FM)

Täisteenindusega ehk kõiki meediaformaate kasutavad raadiojaamad (all-format stations)

• Radio Malta (93,7 FM)
• One Radio (92,7 FM) kuulub erakonnale Partit Laburista.
• Radio 101 (101,0 FM) kuulub erakonnale Partit Nazzjonalista.
• RTK (103,0 FM)

Teised raadiojaamad

Campus FM (103,7 FM) on Malta Ülikooli raadiojaam, mis edastab BBC World Service'i ja Classic FM-i saateid Londonist, eelkõige harivaid programme nii formaalsel kui ka mitteformaalsel moel. Raadiojaam teeb samuti koostööd United Nations Radio, Deutsche Welle, Radio Netherlandsi ja Putumayo World Musicuga. Mitmekesise programmi kindlustamiseks löövad raadiojaama töös kaasa nii tudengid, õppejõud kui ka ülikooli töötajaskond. Alates 1995. aastast on Campus FM saanud mitmeid auhindu.

Radju Marija (102,3 FM) eetrisse lastakse jumalasõna levitamise kõrval ka kultuurilisi, muusikalisi ja muid religioosseid saateid.

XFM (100,2 FM) eetris võib uusima muusika kõrval kuulda ka majandusuudiseid, vahel informeeritakse oma kuulajaid ka globaalsetel ja sotsiaalsetel teemadel.

Maltin Biss (106,6 FM) on jaam, mis edastab oma põhiprogrammi kõrval ka parlamendi debatte.

Ainult digitaalselt levivad raadiod

• Bay Easy
• Bay Retro
• All Rock
• All Groove
• Radju Xeb-er-Ras (90,8 FM)
• Kiss FM Radio (91,3 FM)
• Radju Vilhena (106,0 FM)
• Radju Santa Katarina (90,6 FM)
• LaSalle Radio (99,4 FM)
• Pure-Gold Christian Radio (97,8 FM)
• R.S.P.V (92,2 FM)

Kogukondlikud raadiojaamad

Alalised kogukondlikud raadiojaamad	Sagedus (FM)
Radju Marija Assunta	98,9
Radju Leħen il-Ġużeppini	89,1
Kottoner	98,0
Radio Galaxy	105,0
Leħen il-Belt Ġorġjana	105,6
Bastjaniżi FM	95,0
Radju Hompesch	90,0
Radju MMG FM	97,5
Energy FM	96,4
Power FM	90,4
Christian Light Radio	105,4
BKR Radio	94,5
Vilhena FM	96,1
Deejays Radio	95,6
Big FM	107,1
Radju Xeb-er-Ras	90,8
Kiss FM Radio	91,3
Radju Vilhena	106,0
Radju Santa Katarina	90,6
LaSalle Radio	99,4
Pure-Gold Christian Radio	97,8
R.S.P.V	92,2

Ajutised kogukondlikud raadiojaamad

• Tal-Ġilju FM (95,4 FM)
• Radju Elenjani (95,8 FM)
• Radju Ħal-Tarxien (106,9 FM)

Kogukondlikud raadiojaamad Gozo saarel	Sagedus (FM)
Radju Leħen il-Qala	106,3
Radju Katidral	90,9
Radju Bambina	98,3
Radju Margerita	96,1
Radju Prekursur	99,3
Radju Sacro Cuor	105,2
Radju Luminarja	106,9
Radju Sokkors	95,1
Leħen il-Belt Victoria	104,0
Radju Lauretana	96,5
Radju Viżitazzjoni	92,4

Malta Ringhäälingu Järelevalveamet (The Broadcasting Authority of Malta) annab litsentse ajutistele kogukondlikele raadiojaamadele, et edastada kohalikke sündmusi, eriti kohalikke pühi.

Televisioon

Malta televisioon alustas tegevust 1962. aasta septembris, viis aastat pärast esimeste televisioonisignaalide saabumist Itaaliast. Üks olulisemaid arenguid televisioonimaastikul toimus Maltal 1993. aastal, mil ringhäälinguseadusega kinnitati telekanalite pluralism.

Maltal on 8 suuremat üleriigilist telekanalit: TVM, One Television, NET Television, Smash Television, ITV, Education22, Big Ben TV, Favourite Channel ja Calypso Music TV. Viimase kahe puhul on tegemist alles 2009. aastal tegevust alustanud kanalitega. Lisaks nendele levivad satelliidi vahendusel ka teised Euroopa kanalid: BBC Suurbritanniast ja RAI Itaaliast. Neid edastatakse analoogtelevisiooniga, mis on tasuta kättesaadav kõigile elanikele. Telejaamade rahastamisega seotud kulutused katavad eelkõige erakonnad ja riik.

Malta meediakanalid kuuluvad peamiselt kolmele suuremale aktsiaseltsile. Avalik-õiguslik ringhääling (Public Broadcasting Services Limited, PBS) on Malta suurim rahvusringhäälingufirma, millele kuulub riigi vaadatuim telekanal Television Malta (TVM) ja populaarsed raadiokanalid Radio Malta, Magic ja Radju Parlament. PBS kuulub ühtlasi ka European Broadcasting Unioni (EBU) liikmete hulka. Telejaama rahastus tuleb sajaprotsendiliselt riigieelarvest. Erasektoris on meedimaastik jagunenud kahe suurima erakonna vahel: Rahvusparteile (Partit Nazzjonalista) kuulub Media Link Communications Ltd, mille allaüksus omakorda on Net Television, ja liberaalide erakonnale (Partit Laburista) kuulub One Productions Ltd, mis vastutab One Televisioni eest. Smash Communications Ltd on erajaam.

Malta TV-auditooriumi turu jagunemine kanalite vaadatavuse alusel (viimased andmed aprill–juuni 2009): uuring on läbi viidud üle 12-aastaste inimeste seas. Populaarseim telekanal TVM hõlmab 34,9% päevasest vaatajaskonnast, mis on ühtlasi ka rohkem kui poole suurem teisel kohal asetsevast One TV-st, mida jälgib 11,2% vaatajatest. Järgmiste telekanalite vahel on vaadatavus üsna võrdselt jagunenud: NET TV (4,6%), Smash TV (1%), Favourite TV (0,8%) ja Education 22 (0,1%). Välismaistest telekanalitest on kõige suurem huvi Discovery Channeli (3,5%) ja MTV (2,1%) vastu. Uudistekanalid BBC Prime (0,9%) ja BBC World News (0,4%) haaravad üsna võrdse osakaalu auditooriumist.

Kaabelühendus, maapealsete ja satelliitlainete vastuvõtt on kõigile kättesaadavad. Kaabelteenused on neist kõige levinumad. 2009. aasta seisuga kasutab 88% majapidamisest mitmekanalilist televisiooniteenust ning üle 53% digilevi. Satelliiditaldrikute kasutajaskond väheneb pidevalt. Malta ainus kaabeltelevisiooni operaatorfirma on Melita Cable, mis varustab enam kui kolmandikku leibkondadest. GO on ainus digilevi pakkuv operaatorfirma. Nende teenuse ostjaid oli 2008. aasta lõpuks ligikaudu 36 000, aasta jooksul on see suurenenud 44%. Ümberlülitumine kaabeltelevisioonilt digilevile toimub 1. juunil 2011.

Ringhäälingu järelevalveamet (The Broadcasting Authority) juhendab kõiki ringhäälingujaamu ning tagab õiguslikkuse ja litsentsikohustuste järgimise, samuti erapooletuse säilitamise, kuna meediamaastik on jagunenud suures osas erakondade vahel. Seetõttu on eriti oluline, et suudetakse tagada võrdne ja objektiivne televisioon, mis ei oleks poliitiliselt kallutatud. Ringhäälingu järelevalveamet tagab, et kohaliku ringhäälingu teenused hõlmaksid avalik-õiguslikud, era- ja kogukondade saated, mis pakuks vaatajale mitmekesist programmi ja rahuldaks kõigi huve ja maitseid.

Malta telemaastikul toimuv on ehtne näide turutõrkest: ainult kasumile orienteeritud telejaamad ei saa kunagi suurimat osa auditooriumist. 2009. aasta septembri seisuga vaatas 53% auditooriumist rahvusringhäälingule ja erakondadele kuuluvaid kanaleid (TVM, One TV, Net TV ja E22), samal ajal suutsid kommertskanalid (Smash TV, Favourite TV, Calypso ja ITV) telerite ette tuua kõigest 3% potentsiaalsest auditooriumist. Rahvusringhäälingu edastatav TVM hoiab enda käes jätkuvalt kõige suuremat osa auditooriumist. Suur populaarsus on saavutatud tänu kvaliteetsele uudisteprogrammile ja arutelusaadetele. Üldiselt eelistavad sõltumatud tootjad teha koostööd pigem avaliku teenusepakkuja kui erakonna kanaliga. Kõik telejaamad, k.a avalik-õiguslik telekanal, näitavad reklaami. Erakonnad kasutavad reklaamiks oma raha, avalik-õiguslik telejaam saab ligi 1,2 miljonit eurot toetust.

Internet

Internetikasutajate hulk: 240 600

Internetikasutajaid tuhande täiskasvanu kohta: 710,9

Ühenduse olemasolu

Internetiteenuste ja internetikasutajate osakaal on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Kui 2003. aastal oli pooltel majapidamistest internetiühendus, siis 2009. aastaks oli see kasvanud 76%-ni. Peaaegu kõigil neist oli lairibaühendus ja üle 95% internetiühendustest oli kiirusega vähemalt 2 Mbit/s. Uuringud on näidanud, et maltalaste seas on interneti kasutamise harjumused seotud enim soo ja vanusega. 16–24-aastaste igapäevaste internetikasutajate osakaal on 81%. See on palju kõrgem Euroopa keskmisest, mis on 73%.

16–74-aastaste vanuserühmas on tulemus võrreldav Euroopa keskmisega. Nimelt kasutab selles vanusegrupis internetti 45% inimestest, mis on Euroopa keskmisest (48%) vaid pisut vähem. See näitab, et maltalased kasutavad internetti rohkem, kui loevad ajalehti, sest igapäevaseid lehelugejaid on üksnes 27% ning raadiokuulajaid 40%.

Kasutusharjumused

Samuti on erinevus meeste ja naiste internetikasutusharjumustes. Kui 39% meestest on vähemalt korra internetipoe teenust kasutanud, siis naistest on teinud seda vaid 29%. EL-i keskmine (37%) on veidi suurem kui Malta keskmine (34%).

Sama uuring näitab, et 51% Malta elanikest kasutab internetti e-kirjade saatmiseks (EL-i keskmine 57%), 32% ajalehtede lugemiseks (EL-i keskmine 31%), 29% muusika kuulamiseks, filmide vaatamiseks ja/või allalaadimiseks (EL-i keskmine 28%), 34% soovib saada informatsiooni õppimiseks (EL-i keskmine 31%) ja 10% saadab tagasi täidetud blankette avaliku võimu kandjatele (EL-i keskmine 31%). Malta on e-valitsuse teenuste kättesaadavuse poolest EL-i liikmesriikide seas teisel kohal (95%).

Interneti uudisteportaalid

• Di-ve
• EIN Malta News
• Malta Right Now
• Malta Media
• News Now