Ungari meedia

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ungaris tekkis vaba ajakirjandus (valitsusest sõltumatu, tsensuurivaba) koos Nõukogude liidu lagunemisega 1980. aastate lõpus – 1990. aastate alguses. Plaanimajanduslikust süsteemist kapitalistlikule üleminekuga on muutunud ka meediaorganisatsioonide omandiõigused. Suurem osa meediaettevõtetest kuuluvad välisinvestoritele.[1] 2008. aasta seisuga töötas Ungari meediaettevõtetes 5000 inimest, kellest 2200 olid ajakirjanikud.[2]

Trükimeedia[muuda | muuda lähteteksti]

Ungaris ilmus 2008. aasta seisuga kokku 30 päevalehte: neist 29 tasulist ja 1 tasuta.[2]

Suurimad väljaandjad on Ringier, Axel Springer, MTG Metropol, PLT (WAZ) ja Lapcom.[2] Suurima tiraažiga päevaleht oli algselt vaid Budapestis ja alates 2008. aastast ka teistes suuremates linnades tasuta leviv Metropol (kuni 2008. aastani Metro).[2] Populaarseim päevaleht on Šveitsi ettevõttele Ringier kuuluv tabloid Blikk. Levinuim leheformaat on Berliner (470× 315 mm). Kõigi paberlehtede müügist moodustasid 2008. aastal postitellimused 64% ja käsimüügist ostetud 33%. Üksiku ajalehe levitamise hind nii käsimüügis kui kojuveoga tõusis kuni aastani 2007 kuid asus seejärel käsimüügis langema. Kojuveo keskmine hind trükise kohta jätkas tõusu.[2] Sarnaselt globaalsete ajakirjanduse tendentsidega on ka Ungari meediamaastikul päevalehtede hulgas üha suurenenud tabloidide ehk kollase ajakirjanduse osakaal. Samas kvaliteetlehtede trükinumbrid vähenevad.[1] Siiski on poliitikale keskendunud kvaliteetleht Népszabadság suuruselt kolmas päevaleht Ungaris, jõudes 2008. aastal 342 000 lugejani.[2]

Regionaalse tähtsusega lehed (n-ö maakonnalehed) on Ungaris üldjuhul monopoliseisundis. See tähendab, et kohaliku tähtsusega uudiseid kajastab regioonis keskmiselt üks leht, millele puudub arvestatav konkurents.[1]

Nädalalehtede juhtiv väljaandja on Soome päritolu meediaettevõte Sanoma, millele kuuluvad kõmuajakiri Story ja naisteleht Nók Lapja, mis on ainus nõukogude ajast tegevana säilinud naistele suunatud ungari leht. Ajakirjade enamuse moodustavad rahvusvaheliste väljaannete Ungari versioonid.[3]

Suurimad üleriigilised päevalehed (World Press Trends 2009)

Lehe nimi Väljaandja Tiraaž Temaatika Keskmine hind (Ee. Panga kursi alusel 2010)
Metropol MTG Metro Gratis(Metro International) 320 000 Päevauudised, väljaantavast linnast orienteeritud Tasuta
Blikk Ringier 228 000 Päevauudised, meelelahutus 75 HUF (0,28 EUR)
Népszabadság Népszabadság 108 000 Poliitika 125 HUF (0,46 EUR)
Bors HídRádió 81 000 Kõmu 75 HUF (0,28 EUR)
Nemzeti Sport Ringier 76 000 Spordiuudised 110 HUF (0,40 EUR)

Raadio[muuda | muuda lähteteksti]

Ungaris on ligi sada tegutsevat raadiokanalit.[4] Kolmele suuremale rahvusringhäälingu jaamale (Kossuth, Petőfi, Bartók) ja kahele kommertskanalile (Danubius, Sláger) pakuvad konkurentsi arvukad regionaalsed, religioossed ja mittetulunduslikud raadiokanalid.[5][1] Kaks suuremat erakanalit on ka turuosalt suurimad – mõlema kanali protsent kuulajaskonnast on umbes 35. Kuulatavuselt kolmas on ligi 30 protsendiga Ungari avalik-õigusliku raadio, Magyar Rádió, esimene kanal.[5][1] Kõik kolm Magyar Rádió kanalit on osaliselt kuulatavad ka internetis. Rahvusraadio kohustuseks on ka kõigi 13 Ungari vähemusrahvuse[6] emakeelsete saadete tootmine ja edastamine.[5]

Raadioauditoorium jaguneb kanalite vahel vanusegruppidena. Kuni 49 aasta vanused kuulavad peamiselt eraraadiojaamu, samas kui vanemad eelistavad pigem avalik-õiguslikke kanaleid.[1] Erakanalite hulgas on suurima kuulajaskonnaga need, mis edastavad popmuusikat ja lühikesi päevauudiseid ning kuhu on võimalik arvamuse avaldamiseks otse-eetrisse helistada.[5]

Televisioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari esimene telekanal avati 1957. aastal[7] ja kuulus rangelt kommunistliku riigivõimu mõju alla. Kommunismi kokkuvarisemisega sai seni peamiselt propagandakanalist Ungari rahvustelevisioon, mis mõnda aega jätkas telemaastikul monopolina. Magyar Televízió (MTV) sai esimesed konkurendid pärast 1996. aasta meediareformi, millega seadustati eratelekanalid.[1] MTV nime kasutamise üle Ungaris on käimas kohtuprotsess kohaliku Magyar Televízió ja globaalse Music TV vahel.

Kaks suuremat kommertstelekanalit Ungaris on 1997. aastal asutatud TV2 ja RTL Klub, mis levivad tasuta analoogantenniga üle kogu riigi.[7] Alates oma asutamisest on erakanalid saavutanud üha suuremat populaarsust ja domineerivad praeguseks turgu.[1]

MTV-l on kolm kanalit: m1 (analoogantenniga nähtav), m2 (satelliitkanal) ja Dune (satelliitkanal – mõeldud välismaal elavatele ungarlastele). Üle riigi on avalik-õiguslikul televisioonil 9 stuudiot, mis toodavad sarnaselt raadioga muuhulgas saateid ka ametlikele vähemusrahvustele. Avalik-õigusliku televisiooni eelarve tuleb riigikassast.[5] Ungari on üks väheseid riike, kus puuduvad televisioonile ja raadiole mõeldud litsentsitasud.[2][5]

Suuremad eratelekanalid on TV2 ja RTL Klub, mis kuulub 49% ulatuses Luksemburgis asuvale RTL Groupile. RTL näitab lisaks populaarsetele välismaistele sarjadele ka enda toodetud saateid. Lisaks kohalikele erakanalitele näeb Ungaris mitmeid satelliitkanaleid, millele on enamasti võimalik valida ungarikeelne dublaaž või subtiitrid.[5]

Kohalik telekanal on lisaks Budapestile olemas veel 42 linnas.[5]

2008. aasta seisuga on Ungaris kokku 95 telekanalit.[4] Teler on olemas 98% majapidamistest. Keskmine ungarlane veetis 2004. aastal nädalas telerit vaadates 33 tundi. Digitelevisioonile üleminek on suuremates linnades katsetusjärgus ning kogu telelevi plaanitakse digiteerida 2012. aastal.[1]

Veebimeedia[muuda | muuda lähteteksti]

Ungari rahvuslik domeenilõpp on .hu ning selle lõpuga veebilehe registreerimine on avatud kõigile Euroopa Liidu kodanikele ja Ungaris kaubamärki omavatele isikutele/ettevõtetele väljaspool EL-i.[8] Kõigil suurematel Ungari päevalehtedel on olemas ka internetiportaal, kus uudiseid jooksvalt uuendatakse.[2] Lisaks on oma veebilehed peamistel telekanalitel ja raadiotel. Leidub ka ainult internetil põhinevaid uudisteportaale. Neist suurimad on www.index.hu ja www.orgio.hu.[1] Üks juhtivaid uudistepõhiseid ungari veebilehti on All Hungary Media Group, mis edastab Ungaris päevakajalisi teemasid inglise keeles.[9] 2008. aasta seisuga kasutas internetti 35% elanikest. Päevalehtede veebiportaalid said samal aastal 1,7 mln unikaalset külastust. Veebipõhised reklaamitulud moodustasid kogutuludest 6%.[2]

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 European Journalism Centre http://www.ejc.net/media_landscape/article/hungary/ (Kasutatud aprill 2010)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 World Press Trends 2009
  3. Wien International http://www.wieninternational.at/en/node/12319 (Kasutatud aprill 2010)
  4. 4,0 4,1 CIA, The World Factbook https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/hu.html (Kasutatud aprill 2010)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 5,7 Wien International http://www.wieninternational.at/en/node/12327 (Kasutatud aprill 2010)
  6. Ametlikud rahvusvähemused Ungaris http://flagspot.net/flags/hu-minor.html (Kasutatud aprill 2010)
  7. 7,0 7,1 Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/Television_in_Hungary (Kasutatud aprill 2010)
  8. Wikipedia http://en.wikipedia.org/wiki/.hu (Kasutatud aprill 2010)
  9. All Hungary Media Group http://www.allhungary.hu/ (Kasutatud aprill 2010)