Hollandi meedia

Hollandi meedia on ülevaade Hollandis tegutsevatest meediaväljaannetest.

Ajakirjandus

Ajalehed

Kõige suurema lugejaskonnaga on tasuline üleriigiline päevaleht De Telegraaf.

Lehtede loetavus Hollandis langeb, kuid on siiski võrreldes teiste Euroopa riikidega üsna kõrge. 2005. aastal trükiti iga 100 majapidamise kohta 55 väljaannet. World Press Trend 2009 andmetel loeb Hollandis ajalehti 69,8% täiskasvanud inimestest (Eestis on näitaja veidi madalam – 67%). Hollandlased kulutasid 2008. aastal lehe lugemiseks 31,2 minutit päevas (eestlased kulutasid päevas European Social Survey 2004–2005 andmetel ajalehe lugemiseks 38,1 minutit). Hollandi lehtede lugejaskonnast on suurim osakaal 45–54-aastastel ja 65-aastastel ning vanematel. Selline jaotumine on igati oodatav, kuna just nendesse täiskasvanute vanuserühmadesse kuuluvaid inimesi on Hollandi rahvastikupüramiidis kõige enam.

Rohkem kui 85%-l Hollandi elanikkonnast on juurdepääs internetile. Skoeps, Hollandi kodanikele mõeldud ajakirjanduse sait, kuhu oli võimalik üles laadida erakordsete sündmuste pilte, videoid jms, lõpetas 2008. aastal tegevuse. 2008. aastal alustati projekti, mille käigus digiteeritakse 8 miljonit ajalehelehekülge.

World Press Trend 2009 andmetel oli 2008. aastal Hollandis 33 ajalehel veebiversioon ning tasuliste päevalehtede loetavus internetis ületas 6 miljoni unikaalse külastaja piiri ühes kuus. 2008. aasta seisuga on ühes kuus kõige rohkem külastajaid De Telegraafi (3 262 000) ja Algemeen Dagbladi (2 075 000) veebiversioonidel.

Hollandis on mitmeid üleriigilisi lehti. Nendest viis on keskendunud peamiselt Amsterdamile (De Telegraaf, De Volkskrant, Trouw) ja Rotterdamile (Algemeen Dagblad, NRC Handelsblad)

De Telegraafi

peetakse populaarseks ajaleheks. Sellele on omased suured pealkirjad ja lehes on kasutatud rohkelt värve. Võrreldes kvaliteetlehtedega pannakse rohkem rõhku kuritegevuse ja meelelahutuse kajastamisele, kuid tegemist ei ole siiski tabloidiga. De Telegraaf on parempoolse suunitlusega. Lehte annab välja Telegraaf Media Groep, väljaande trükiarv on 670 000 ja lugejaskonna suurus 2,25 miljonit.

De Volkskrant

on poliitiliselt pigem vasakpoolse suunitlusega ja seda peetakse kvaliteetleheks. Lehe peakontor asub Amsterdamis ja alates 2009. aastast on selle väljaandjaks belglastele kuuluv De Persgroep N.V. World Press Trends 2009 andmetel on ajalehe trükiarv 264 000 ning lugejaid 0,8 miljonit.

Trouw

on alates 2004. aastast tabloidiformaadis kvaliteetleht, mida iseloomustab pigem vasakpoolne poliitiline suunitlus. Lehe nimi tähendab tõlkes truudust ja lojaalsust. 2005. aastal esineti väitega, mille kohaselt kavatseb Trouw jääda ajaleheks, mille juured on kristlikus traditsioonis. Lehe väljaandjaks on De Persgroep.

Algemeen Dagblad

kuulub samuti nn populaarsete ajalehtede hulka. Poliitilise suunitluse poolest peetakse seda parempoolseks leheks. Ajalehe omanikuks on AD NieuwsMedia. Lehe trükiarv on 466 000 ja lugejaskonna suurus 1,5 miljonit inimest.

NRC Handelsblad

on liberaalne kvaliteetleht, millel on ainsana õhtune väljaanne. 2006. aastal hakati välja andma ka hommikust NRC lehte, et meelitada haritud lugejaid, kes ei loe lehti igapäevaselt. Lehe motoks on Lux et Libertas – valgus ja vabadus, mis viitab valgustusajastule. Poliitilise suunitluse poolest on tegemist vasakpoolse väljaandega, mille peakontor on Rotterdamis. World Press Trend 2009 andmetel on lehe trükiarv 264 000 ja lugejaskonna suurus 827 000.

Tuntud on ka kvaliteetlehtedeks peetavad Nederlands Dagblad ja Reformatorisch Dagblad, mis pakuvad lugejatele aktuaalseid teemasid ja uudiseid kristlikust vaatenurgast. Oma suunitluse poolest on need pigem konservatiivsed lehed. Reformatorisch Dagbladi peakontor on Apeldoornis ja Nederlands Dagbaldi oma Barneveldis.

Üleriigiliste lehtede hulgas on ka neli kindlale valdkonnale spetsialiseerunud lehte: Het Financieele Dagblad (äri ja finants), Cobouw (ehitus), Agrarisch Dagblad (põllumajandus) ja Staatscourant (valitsus).

Kaht suurima trükiarvuga tasuta lehte – Sp!ts ja Metro – jagatakse restoranides, ülikoolides, ühistranspordis, kaubanduskeskustes ja muudes rahvarohketes kohtades. Need hakkasid ilmuma 1999. aastal. Sp!ts on üleriigiline tabloidiformaadis väljaanne, mille omanik on Telegraaf Media Groep ja selle keskus asub Amsterdamis. World Press Trends 2009 andmetel on Sp!tsi trükiarv 431 000 ja lugejaskonna suurus 1,7 miljonit. Metro on suurima trükiarvuga tasuta jagatav ajaleht Hollandis ja seda antakse välja ka mujal Euroopas. Lehe omanikuks Hollandis on Metro Holland. Metro trükiarv on 533 000 ja ajalehte loeb umbes 1,8 miljonit inimest.

Suurimate trükiarvudega piirkondlikud lehed Hollandis on De Gelderlander, Dagblad van Het Noorden ja Dagblad De Limburger. Kõigi nende lehtede lugejaskonna suurus on üle 400 000. Kohalikud lehed on näiteks Haagi väljaanne Haagsche Courant ja Amsterdami leht Het Parool.

Tasuliste päevalehtede arv on viimaste aastate lõikes vähenenud, tasuta päevalehtede arv kolmekordistunud. Seda võib illustreerida järgneva tabeliga, kus on välja toodud mõned koondarvud Hollandi ajakirjandusest World Press Trends 2009 andmetel.

	2004	2008
Kokku päevalehti	37	35
Kokku tasulisi päevalehti	35	29
Üleriigilised tasulised päevalehed	9	10
Piirkondlikud, kohalikud tasulised päevalehed	26	19
Kokku tasuta päevalehti	2	6
Üleriigilised tasuta päevalehed	2	4
Piirkondlikud, kohalikud tasuta päevalehed	-	2
Kokku mitte-päevalehti	558	-
Kokku tasulisi mitte-päevalehti	40	-
Piirkondlikud, kohalikud tasulised mitte-päevalehed	40	-
Kokku tasuta mitte-päevalehti	518	-
Piirkondlikud, kohalikud tasuta mitte-päevalehed	518	-
Kokku tasulisi pühapäevalehti	2	2
Riiklikud tasulised pühapäevalehed	1	1
Piirkondlikud, kohalikud tasulised pühapäevalehed	1	1

Ajakirjad

Hollandis on vähemalt 8000 ajakirja. Ajakirjad jagatakse üldiselt kaheks: teadus- ja erialaajakirjad ning laiale üldsusele mõeldud populaarsed väljaanded. Elsevier on üks maailma juhtivaid teadusajakirjade väljaandjaid ja selle peakontor asub Amsterdamis.

Naisteajakirjade trükiarv on kokku umbes 1,3 miljonit nädalas. Naisteajakirjade Libelle ja Margrieti trükiarv on kokku 900 000, meelelahutuslike ajakirjade, mille keskmes on kuulsused ja klatš, trükiarv on umbes 540 000. Hollandis antakse välja ka mitmeid rahvusvahelisi ajakirju nagu Marie Claire ja Cosmopolitan. Meesteajakirjadest on populaarseim Top Gear. Valdkondi, millele nn laiale üldsusele mõeldud ajakirjades keskendutakse, on väga palju: äri, elustiil, tervis, hobid, ilu, fotograafia, kunst jne. Populaarsete ajakirjade peamiseks väljaandjaks on Sanoma.

Raadio

Hollandi raadiokanalite populaarsus on aastatega märgatavalt kahanenud. Uus meedia ja internet on saanud hollandi meediaauditooriumi eelistusteks ning raadio on jäänud tagaplaanile. The Dutch Time Use Survey leidis, et 1975. aastal kuulas üle 12-aastane auditoorium nädalas 2,2 tundi raadiot, kuid 2005. aastaks oli see vähenenud vaid poolele tunnile.

Hollandi avalik-õiguslikud raadiokanalid on suunatud väga erinevatele auditooriumidele.

Avalik-õiguslikud raadiokanalid

Väljaande nimi	Programm
Radio 1	fookus uudistel ja spordil
Radio 2	Mängib 70. ja 80. aastate muusikat. Aastalõpuprogrammis koostab ainulaadse TOP 2000 edetabeli.
3FM	Popmuusika kanal, suunatud 15–34-aastastele.
Raadio 4	Klassikaline muusika.
Radio 5	Suunatud üle 55-aastastele.
Radio 6	Maailmamuusika kanal, populaarseimad kultuurisaated (levib internetis).
FunX	Suunatud nooremale auditooriumile (levib internetis).

Kõiki avalik-õiguslikke kanaleid on võimalik kuulata ka internetist. Lisaks on kanalitel erisaated, mida saab kuulata vaid Hollandi Rahvusringhäälingu kodulehel. [2]

Avalik-õiguslikud kanalid moodustavad turust 44% ja erakanalid 49%, ülejäänud osa moodustavad väiksemad regionaalsed raadiojaamad.[3]

Suurimad eraraadiokanalid

Väljaande nimi	Info	Veebisait
BNR Nieuwsradio	ööpäevaringsed uudised (majandus, liiklus, tehnoloogia, elustiil), suunatud 25–60-aastastele	http://www.bnr.nl/nieuws/home/
Slam!FM	tantsumuusika
Kink FM	Ainus eraraadiokanal, kus mängitakse ainult alternatiivmuusikat, levib lisaks internetilehele ka iTunes’is.	http://www.kinkfm.com/
Caz!FM	popmuusika kanal, mis on suunatud 20–34-aastastele	http://www.caz.nl/
Radio 538	noortele (13–15-aastastele) suunatud popmuusika kanal	http://www.linkedin.com/

Hollandis tegutseb ka üks suuremaid rahvusvahelisi raadiojaamu Radio Netherlands Worldwide (viie suurima meediaettevõtte seas koos BBC, Voice of America, Radio France Internationale ja Deutche Wellega).[4]

Televisioon

Hollandis on telemaastik jaotatud peamiselt kolme firma vahel: Nederlandse Publieke Omroep (Hollandi Rahvusringhääling), RTL Nederland Group ja ProSiebenSat, 1 Media. Esimene telekanal Nederland 1 alustas tööd 1951. aastal.

1930. aastate keskpaigas kujunes Hollandi meedias välja haruldane süsteem. Raadiosaateid andsid eetrisse erinevad organisatsioonid (sotsialistid, katoliiklased jne), mis rentisid eetriaega. See süsteem kandus üle ka televisiooni 1950. aastate keskpaigas. Saateid annavad eetrisse organisatsioonid, kelle tegevusse valitsus ei saa sekkuda.

1989. aastal hakkas tööle esimene kommertstelejaam RTL Veronica (hiljem RTL 4), mis asus Luxembourgis, sest kuni 1992. aastani oli Hollandis eraettevõtjatel keelatud telemaastikul tegutsemine. Pärast seadusemuudatust sai kommertskanalite tootmine võimalikuks nii Hollandi kui ka välismaiste firmade jaoks ning RTL Veronicale järgnes üsna pea ka RTL5.[5]

2006. aasta detsembris lülitati Hollandis välja analoogtelevisioon, mis asendus digitaaltelevisiooniga. Digitaaltelevisioon levib Hollandis peamiselt kolmel viisil: kaabli, satelliidi ja antenni (raadiolainetega) kaudu. Kuna Hollandi vaatajad kasutavad televisioonisignaali saamiseks erinevat seadistust ning eri seadmed pakuvad erinevaid kanaleid, on Hollandi vaatajaskond killustunud. Ligikaudu 80% kasutab kaabeltelevisiooni, üle 10% leibkondadest satelliittelevisiooni, Digitenne’i ~12%, IPTV ja mobiilse digi-TV lahendusi on leibkondades vähem.[6]

1988. aastal vaatas hollandlane telerit 124 minutit, 2005. aastal oli telerivaatamisele kulutatud aeg tõusnud 195 minutini. 2008. ja 2009. aastal vaatas keskmine hollandlane päevas telerit 184 minutit (3 tundi ja 14 minutit). 2009. aasta kõige vaadatum saade oli "Maamees otsib naist" (~4,5 mln vaatajat) [7]. Seega on hakanud telerivaatamisele kulutatud aeg langema (vrd 2005 ja 2009).

Kõige suurema osakaalu vaatajate kogu vaatamisajast moodustas 2009. aastal kanal Nederland 1, sellele järgnes meelelahutuslik kommertskanal RTL4.

Meeste ja naiste vaatamisaeg on eri kanalite vahel üldjoontes suhteliselt võrdselt jaotunud. Kanalid, millele naised kogu vaatamisajast meestest märkimisväärselt enam tähelepanu pööravad on Nederland 2, RTL4, SBS 6, Net 5; meestel on nendeks kanaliteks RTL7, Veronica, Discovery Channel.

Televaatamise osakaalu jaotumisel vanuserühmade alusel on märgata, et kõige noorem vanuserühm jälgib kanaleid, mis on suunatud lastele: Nickelodeon, Jetix ja Nederland 3. Vanem vanuserühm 50+ jälgib kogu vaatamisajast enim kanaleid Nederland 1 ja Nederland 2. Noored vanuses 13–19 kulutavad kogu oma vaatamisajast enim tähelepanu valdavalt meelelahutuslikele kanalitele RTL4, SBS 6 ja noortele suunatud kanalile Nederland 3, aga ka muusikakanalitele MTV ja TMF. 20–49-aastased vaatavad kogu vaatamisajast enim meelelahutuslikke kanaleid RTL4, SBS 6 ja Nederland 1.

Peamised telekanalid

Hollandi Rahvusringhäälingu alla kuuluvad:

• Nederland 1 – esimene Hollandi telejaam, mis alustas 1951. aastal. Lai valik saated suuremale auditooriumile: uudised, tõsielusarjad (nt "Maamees otsib naist"), jutusaated, päevakajalised jutusaated (nt "EénVandaag"), meelelahutussaated jne.
• Nederland 2 – alustas tegevust 1964. Programmis enamjaolt sport, meelelahutus, uudised ja päevakajalised saated.
• Nederland 3 – alustas tegevust 1988. Programm on ajavahemikus 6.30–19.00 suunatud lastele (sisaldab ka harivat sisu). Pärast 19.00 algab programm noortele ja noortele täiskasvanutele. Programmis on seebiooperid, jutusaated ja filmid, üle kantakse ka Euroopa jalgpalli.

Kommertstelekanalid

RTL Nederlandi alla kuuluvad

• RTL 4 – sihtrühmaks mehed ja naised vanuses 20–49. Programmis sport, seebiooperid, sarjad, saated (nt "Idols", "Tantsud tähtedega", "X-faktor", "Vennad ja õed", "CSI: Miami" jne).
• RTL 5 – sihtrühmaks noored mehed ja naised peamiselt vanuses 20–34. Programmis põhiliselt Ameerika filmid, tõesielusarjad, sarjad (nt "CSI: New York", "24", "Põgenemine" jt), aga ka kohalikku toodangut ja välismaiste sarjade Hollandi variante (nt "Hollandi supermodellid" jt)
• RTL 7 – meestele suunatud kanal, programmis põhiliselt sport, aga ka mõned sarjad (nt "A-rühm", "Knight Rider" jt) ja filmid.
• RTL 8 – kanali sihtrühmaks on naised vanuses 20–49. Programmis jutusaated (nt "Oprah Show", "Dr. Phil"), filmid, Ameerika krimisarjad, elustiili-, loodus- ja kokasaated. Kordab ka RTL4 programmi.
• RTL Lounge – peamiselt noortele suunatud digikanal, mis näitab kohalikke ja välismaiseid elustiilisaateid.[8]

ProSiebenSat.1 alla kuuluvad

• NET 5 – naistele vanuses 20–34 suunatud kanal, kus on nii kohalikku kui välismaist programmi. Iga päev on eetris erineva temaatikaga programm (nt kolmapäeviti on eetris Hollandi tõsielusarjad, neljapäeviti romantilised komöödiad).
• SBS 6 – kogu perele suunatud kanal, mis näitab Hollandi toodangut, sporti ning välismaised sarju ja filme
• Veronica – suunatud noortele täiskasvanutele (rohkem meestele) vanuses 13–35. Programmis kohalikku toodangut ning välismaiseid sarju ja filme (põhiliselt märul ja komöödia). [9]

Nederland24

Hollandi Rahvusringhäälingule NPO-le (Nederlandse Publieke Omroep) kuulub ka netiportaal Nederland24, mida saab vaadata nii internetis kui ka digitaalkaabli vahendusel. Nederland24 kanalid näitavad spetsiifilise temaatikaga programmi. Sinna alla kuuluvad kanalid:

• Geschiedenis 24 – ajalooga seonduv programm
• Spirit 24 – filosoofiline programm arhiivimaterjalidest
• 101 TV – noortele suunatud kanal
• Consumenten 24 – tarbijakaitsesaated
• Cultura 24 – kontsertide otseülekanded, filmid, dokumentaalfilmid
• Best 24 – feel good programm, näidatakse viimastel aastakümnetel toodetud populaarsemaid saateid
• Holland Doc 24 – enamjaolt hollandikeelsed dokumentaalfilmid Hollandist
• Humor TV 24 – huumor, komöödia ja satiir
• Journaal 24 – näidatakse NOS-i (Hollandi Ringhäälingu Sihtasutus) iga ajakirja kuni uue ilmumiseni ja teleteksti pealkirju
• Z@ppelin 24/Familie 24 – kella 2.30–20.30 on eetris Z@ppelin 24 ja Familie 24 ülejäänud ajal. Z@ppelin 24 keskendub noortele lastele.
• Familie 24 – keskendub kogupereprogrammile (nt nii kohalikud kui ka sisseostetud dokumentaalfilmid)
• Politiek 24 – live poliitilised debatid, poliitikateemalised uudised arhiivimaterjalidest
• Sterren 24 – eetris klipid ja saated omatoodangust ning TROS-i (Televisiooni- ja Raadioringhäälingu Sihtasutus) arhiivimaterjalidest.

Rahvusvahelised telekanalid

Hollandis on ka lokaliseeritud rahvusvahelisi telekanaleid. Seda nii luues vastavale rahvusvahelisele kanalile kohalikku sisu kui ka lihtsalt tõlkides programmi hollandi keelde. Enamasti on see nende kahe meetodi kombinatsioon.

• Animal Planet – Hollandi versioon, kuid enamjaolt subtiitritud
• Comedy Central – Hollandi versioon, kuid enamjaolt subtiitritud
• Discovery Channel – Hollandi versioon, kuid enamjaolt subtiitritud
• Eurosport – rahvusvaheline kanal Hollandi reportaažidega
• Disney XD
• Jetix – Hollandi versioon, kombinatsioon Hollandi originaalsisust ja subtiitritud rahvusvahelisest programmist.
• MTV Netherlands – Hollandi originaalsisu ja subtiitritud ingliskeelne programm
• National Geographic Channel – Hollandi versioon, kuid enamjaolt subtiitritud
• Nickelodeon – Hollandi versioon, kombinatsioon Hollandi originaalsisust ja subtiitritud või dubleeritud rahvusvahelisest programmist.
• Nick Junior Nederland

Digikanalid

TMF Nederland (The Music Factory) alla kuuluvad popmuusikakanalid:

• TMF NL – eetris ainult Hollandi artistide muusikavideod
• TMF Dance – eetris Saksamaa, Belgia, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Hollandi trance ja house muusika artistid.
• TMF Pure – eetris soul ja R&B muusika

Nii satelliit- kui ka kaabeltelevisiooni vahendusel on nähtav Belgia kanal BVN, mis on mõeldud hollandi ja flaami vaatajaile üle terve maailma. Programmis on uudised, lastesaated, sport, meelelahutus ja päevakajalised saated.

Kohalikud telekanalid

Hollandis on enamikul provintsidel ja piirkondadel ka oma kohalikud telekanalid, mida rahastab valitsus.

• AT5 (Amsterdam)
• Omrop Fryslân (Friisimaa)
• TV Noord (Groningen)
• RTV Drenthe (Drenthe)
• RTV Oost (Overijssel)
• TV Flevoland (Flevoland)
• TV Gelderland (Gelderland)
• RTV Utrecht (Utrecht)
• TV Noord-Holland (Põhja-Holland)
• TV Rijnmond (Rotterdam)
• TV West (Lõuna-Holland)
• L1 Televisie (Limburg)
• Omroep Brabant TV (Põhja-Brabant)
• Omroep Zeeland (Zeeland)

Internet

2009. aasta seisuga on Hollandis umbes 14,3 miljonit internetikasutajat. See on kogu elanikkonnast 88,4% ja see on alates 2000. aastast tõusnud kolm ja pool korda (aastal 2000 oli Hollandis 3,9 miljonit kasutajat). Püsiühendus oli 2007. aasta seisuga 6,5 miljonil elanikul, 2008. aastal oli lairibaühendusega inimesi juba 8,9 miljonit. Hollandlased moodustavad kogu Euroopa internetikasutajatest 3,4% [10]. Iga hollandlane kasutab päevas internetti keskmiselt 59,

Internetikiirused

Märkimisväärne on keskmine netikiirus, mis on maailmas seitsmendal kohal.[11] Euroopas ollakse neljandad, kohe pärast Rumeeniat, Lätit ja Rootsit. Hollandi firmal Reggefiber on suurejooneline plaan varsti kogu riik katta gigabaidise kiirusega internetiga [12]. 60 protsendil leibkondadest on internet kaabel- või ADSL-ühendusega, sellest paremat tulemust näitab vaid Island [13]. Internet levib tervel Hollandi pinnal, see tähendab, et 100%-l elanikkonnast on võimalus kasutada DLS-Internetti, ~74% leibkondadest on kodus püsiühendus.

Interneti kasutusalad

Hollandis kasutatakse internetti vähe uudiste lugemiseks. Veebiportaalide esikümnes on ajalehtedest vaid nu.nl. Rohkem kasutatakse seda info otsimiseks, ostlemiseks, netipanganduseks, kommunikatsiooniks (Skype). Populaarsed on suhtlusportaalid ja messengerid. [14]

Külastatavaimad veebiportaalid Hollandis

• Google Nederland
• Hyves.nl
• YouTube
• Google
• Windows Live
• MSN.nl
• Nu.nl
• Marktplaats.nl
• Wikipedia
• Facebook [15]

Hyves.nl on hollandlaste enda loodud suhtlusportaal, mis loodi aastal 2004. 2008. aasta juuli seisuga on Hyvesil (mille nimi tuleb ingliskeelsest sõnast beehive ('mesitaru')) 7 miljonit kasutajat, kellest 5 miljonit on hollandlased ning teised enamasti ülejäänud Madalmaadest). [16]

Muud allikad

• Lisaks on artiklis kasutatud materjale väljaannetest "World Press Trends 2009" ja "The Dutch Media Landscape" (2007)