Astronoomiline ühik

Allikas: Vikipeedia

Astronoomiline ühik (eestikeelne lühend ; ingliskeelne lühend AU) on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa ligikaudse keskmise kaugusega Päikesest. Kõige sagedamini kasutatakse astronoomilist ühikut kauguste mõõtmiseks Päikesesüsteemis, aga ka hoomatava skaalana teiste planeedisüsteemide või mitmiktähtede mõõtmete esitamisel.

Rahvusvaheline Astronoomiaühing defineeris 1976. aastal astronoomilise ühiku kui kauguse Päikesest, millel häiritusteta orbiidil oleks väga väikese massiga osakese tiirlemisperiood 365,2568983 ööpäeva (Gaussi aasta). Sellest järeldub definitsioon 1 aü = 1,4959787066×1011 m ehk 149 597 870,66 km (ligi 150 miljonit kilomeetrit).

Rahvusvahelise Astronoomiaühingu peaassambleel Pekingis 2012. aasta augustis võeti vastu astronoomilise ühiku uus definitsioon[1] [2]:

astronoomiline ühik on defineeritud kui täpselt 149 597 870 700 meetrit,
1 aü = 1,495978707×1011 m.

Suuremate pikkuste mõõtmiseks kasutatakse astronoomias enamasti valgusaastat või parsekit. Viimane on samuti defineeritud astronoomilise ühiku baasil.

Näiteid[muuda | muuda lähteteksti]

1 valgusaasta ≈ 63 241 aü

Päikesesüsteemi planeedid[muuda | muuda lähteteksti]

Toodud väärtused on keskmised kaugused.

Planeet Kaugus Päikesest
Merkuur 0,39 aü
Veenus 0,72 aü
Maa 1,00 aü
Marss 1,52 aü
Jupiter 5,20 aü
Saturn 9,54 aü
Uraan 19,2 aü
Neptuun 30,1 aü

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. International Astronomical Union, toim (31. august 2012), "RESOLUTION B2 on the re-definition of the astronomical unit of length" (PDF), RESOLUTION B2, Beijing, Kina: International Astronomical Union, The XXVIII General Assembly of International Astronomical Union recommends [adopted] that the astronomical unit be re-defined to be a conventional unit of length equal to exactly 149 597 870 700 metres, in agreement with the value adopted in IAU 2009 Resolution B2
  2. "Astronomers Fix the Astronomical Unit" Slashdot, 14. september 2012