Mine sisu juurde

SI

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib mõõtühikute süsteemist; lühendi teiste tähenduste kohta vaata lehekülge SI (täpsustus).

Meetermõõdustiku ja SI-süsteemi kasutamine maailmas
(värvid väljendavad aastaid, mil süsteem kasutusele võeti).
██ pole kohustuslik

SI [sii] (lühend tuleb prantsuskeelsest nimetusest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960. aastal Pariisis toimunud Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (CGPM) otsusega. Rahvusvaheliselt korraldab ühtse ühikusüsteemi rakendamist Peakonverentsi Rahvusvaheline Kaalude ja Mõõtude Büroo (Bureau International des Poids et Mesures, BIPM), mille reeglistiku (SI-Brochure) 9. trükk ilmus 2019. aastal.[1]

SI-süsteem on kasutusel kõigis maailma maades, välja arvatud USAs (kus see on traditsiooniliste ühikute kõrval küll lubatud, kuid mitte kohustuslik), samuti Myanmaris.

Eestis kehtib SI-süsteem eelissüsteemina 1963. aastast ja kohustuslikuna 1982. aastast.[2]

Aluspõhimõtted

[muuda | muuda lähteteksti]

SI-süsteem põhineb meetermõõdustikul, mille Prantsuse teaduste akadeemia võttis kasutusele juba 18. sajandi lõpus CGS-süsteemina (põhiühikud sentimeeter, gramm, sekund). Kõiki väiksemaid ja suuremaid ühikuid moodustatakse meetermõõdustikus kümnendeesliidete abil.

SI-süsteemi loomisel on rakendatud järgmisi põhimõtteid.

Põhiühikud

[muuda | muuda lähteteksti]
 Pikemalt artiklis SI-süsteemi põhiühikud

Rahvusvahelises suuruste süsteemis ISQ on valitud põhisuurusteks seitse füüsikalist suurust: aeg, pikkus, mass, elektrivoolu tugevus, temperatuur, ainehulk ja valgustugevus. Nende põhisuuruste mõõtühikud on ühtlasi SI-süsteemi põhiühikud. Järgmises tabelis on põhiühikud esitatud selles järjestuses, nagu neid on defineeritud.

Põhisuurus Suuruse tähis Põhiühik Ühiku tähis
aeg t sekund s
pikkus l meeter m
mass m kilogramm kg
voolutugevus I amper A
temperatuur T kelvin K
ainehulk n mool mol
valgustugevus Iv kandela cd

Kõigi muude füüsikaliste suuruste mõõtühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks, need on määratud põhiühikute astmete korrutisena.