SI
|
See artikkel räägib mõõtühikute süsteemist; lühendi teiste tähenduste kohta vaata lehekülge SI (täpsustus) |
SI [sii] (lühend tuleb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités) ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) ehk SI-süsteem on mõõtühikute süsteem, mis kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960. aastal Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega.
SI-süsteem põhineb 7 füüsikalise põhisuuruse (aeg, pikkus, mass, elektrivoolu tugevus, temperatuur, ainehulk ja valgustugevus) mõõtühikutel, mida nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänuid füüsikaliste suuruste mõõtühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
NSV Liidus kehtis SI-süsteem aastast 1963. Eestis on kohustuslik kasutada rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) mõõtühikuid majandustegevuses, rahvatervise ja avaliku ohutuse valdkonnas, haldus- ja õppetegevuses ning standardimisel.[1]
Aluspõhimõtted[muuda | muuda lähteteksti]
SI-süsteemi loomisel on rakendatud järgmisi põhimõtteid.
- SI-süsteemi ühikud on ühtsed kõikidel mõõtmisaladel. Näiteks ühik džaul (J) on ühtne iga liiki (mehaanilise, termilise, elektrilise, keemilise) energia ja ka töö mõõtmiseks (endise jõukilogramm-meetri, kalori, vatt-tunni, hobujõud-tunni, ergi jne asemel).
- SI-süsteem on universaalne: see hõlmab teaduse, tehnika ja majanduse kõiki harusid, ei vaja mingisuguseid muid ühikuid ja on kõlblik iga liiki mõõtmisteks.
- SI-süsteem on koherentne ehk seostatud, st kõikides füüsikalistes võrrandites, mis määravad tuletatud mõõtühikuid, on võrdetegur alati dimensioonita suurus ja võrdne ühega. SI-süsteemi mõõtühikute kasutamisel lihtsustuvad ka paljud võrrandid, nomogrammid ja graafikud, sest langeb ära vajadus üleminekutegurite järele. Selle tõttu muutuvad arusaadavamaks füüsikalised seaduspärasused ning kujuneb lihtsamaks üld- ja eriainete õppimine ja õpetamine.
- SI on ratsionaliseeritud, st peamistes valemites puudub kordaja või . See sisaldub ainult avaldistes, kus esineb sfääriline või teljeline sümmeetria.
Rahvusvaheline suuruste süsteem[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Rahvusvaheline suuruste süsteem
Pikemalt artiklis Füüsikalised suurused mida esitatakse SI mõõtühikutega on defineeritud rahvusvahelises suuruste süstemis (International System of Quantities, ISQ). Antud süsteem tugineb iga seitsme SI-süsteemi põhiühiku poolt esitatava füüsikalise suuruse defineerimisel. Teised suurused nagu pindala, rõhk ja elektriline takistus tuletatakse põhisuurustest selgete ja üksteisega ühtivate võrrandite abil. Seega defineerib ISQ suurused mida mõõdetakse SI-ühikutes.[2] ISQ on defineeritud rahvusvahelises standardis ISO/IEC 80000 mis valmis aastal 2009 ISO 80000-1 avaldamisega.[3]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
- CGS-süsteem
- Meetermõõdustik
- MKSA-süsteem
- SI-süsteemi ühikud ja SI-süsteemi põhiühikud
- Ühikute detsimaaleesliited
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mõõteseadus
- ↑ "1.16". International vocabulary of metrology – Basic and general concepts and associated terms (VIM) (trükk: 3rd). International Bureau of Weights and Measures (BIPM): Joint Committee for Guides in Metrology. 2012.
- ↑ S. V. Gupta, Units of Measurement: Past, Present and Future. International System of Units, p. 16, Springer, 2009.
