Otto Liiv

Otto Liiv (alates 1935. aastast Otu Liiv; 6. september (ukj) 1905 Narva – 10. detsember 1942 Tartu) oli eesti ajaloolane ja arhivaar.

Liiv sai ajaloohariduse 1920. aastate Tartu Ülikoolis, just sel ajal kujunes välja professionaalne eesti ajaloolaskond, kelle peamiseks arendajaks oli professor Arno Rafael Cederberg. Liivist sai üks Cederbergi lootustandvamaid õpilasi, kes tema soosingul sai lõpuks ka Riigi Keskarhiivi juhatajaks. Ta tegeles aktiivselt nii majandusajaloo kui ka arhiiviallikate korrastamise ja uurimisega. 1935. aastal sai tast ajaloodoktor.

Alates 1929. aastast oli Liiv Riigi Keskarhiivi juhataja kohusetäitja, 1932–1941 juhataja. Arhiivijuhina tegi ta ära tohutu töö selle korrastamiseks ja moderniseerimiseks. 1932–1941 oli ta Tartu Ülikooli õppejõud ning 1937–1940 ka Ajaloolise Ajakirja peatoimetaja. Liivi tervis halvenes 1930. aastate lõpust pidevalt, seda peamiselt ületöötamise tõttu. 1941. aastal oli ta sunnitud arhiivijuhi ameti maha panema ja veetis oma viimase eluaasta kodusel ravil.

Kirjandus

• Tiit Rosenberg. Ajaloolane Otto Liiv Tartu Ülikooli teadusliku stipendiaadina. In: Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XVI. Tartu, 1985. Lk-d 112–121.
• Tiit Rosenberg. Ajaloolane ja arhivaar Otto Liiv Tartu Ülikooli õppejõuna. In: Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi XIX. Tartu, 1987. Lk-d 48–55.

Välislingid

• Otto Liiv Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Otto Liiv, Linnad ja maarahvastik Eestis suure näljaaja kriisikuudel, „Kultuuri ja teaduse teilt”, 1932
• Peep Pillak, Otto Liiv 100, Tuna 2005 n5 4