Live Aid

Allikas: Vikipeedia

Live Aid oli kontsert, mis toimus 13. juulil 1985. aastal. Ürituse korraldajad olid teiste hulgas Bob Geldof, Midge Ure, Harvey Goldsmith ja Bill Graham. Kontserdi eesmärk oli koguda raha Etioopia näljahäda leevendamiseks. Üritus toimus kahel kontinendil samaaegselt: Wembley staadionil Londonis (umbes 72 000 pealtvaatajat) ja John F. Kennedy staadionil Philadelphias (umbes 100 000 pealtvaatajat). Kontserdil astus üles rohkem kui 60 artisti. Samal päeval toimusid kontserdid ka Saksamaal ja Austraalias.[1]

See oli üks monumentaalsemaid lavasõusid maailmas, kus astusid üles tolle aja suurimad staarid: Queen, Madonna, Status Quo, Sting, U2, Elton John, Paul McCartney, Tina Turner, Paul Young, Dire Straits, David Bowie, Black Sabbath, Bryan Adams, The Beach Boys, Eric Clapton, Tom Petty, Santana jpt.[2] Phil Collins lendas Concorde'iga üle Atlandi, et esineda samal päeval nii Londonis kui ka Philadelphias.[3] Iga esineja jaoks oli ette nähtud 18 minutit.[4]

Live Aid-i abil koguti Etioopia näljahäda leevendamiseks 150 miljonit naela. Tunnustusena tehtud töö eest löödi kolmekümne nelja aastane Bob Geldof rüütliks.[5]

Taust[muuda | muuda lähteteksti]

Live Aid algatati järjena edukale heategevuslikule singlile „Do They Know It's Christmas?“, mis oli samuti Bob Geldofi ja Midge Ure idee. 1984. aasta oktoobris näidati BBC uudistes lugu miljonitest nälga surevatest inimestest Etioopias.[6] Näljahäda leevendamiseks raha kogumise eesmärgil kirjutas Bob Geldof koos Ultravoxi liikme Midge Urega laulu „Do They Know It's Christmas?“.[7] Laul lindistati eri artistide ühisesituses nime all Band Aid.[8] Laul püsis Ühendkuningriigi edetabeli esikohal viis nädalat, sellest sai kõige kiiremini müüdud singel Suurbritannias ja müügiga koguti 8 miljonit naela, kuigi Bob Geldof ja Midge Ure olid lootnud koguda 70 000 naela. See pani Geldofi mõtlema hiigelsuure kontserdi peale, et veel rohkem raha koguda.

Heategevuskontserdi korraldamise idee tuli algselt Boy George'ilt, kes võttis osa Band Aid-i lindistusest. Bob Geldof sattus sellest ideest vaimustusse ja ütles 1985. aasta jaanuaris Ühendkuningriigi muusikaajakirjale „Melody Maker“ antud intervjuus, et see idee tuleks ellu viia, mitte ainult sellest rääkida. Intervjuust saab selgeks, et Geldof oli juba läbi mõelnud kontserdi ülesehituse ja et see peab toimuma korraga kahes kohas.[9]

Korraldus ja läbiviimine[muuda | muuda lähteteksti]

Wembley staadioni kontserdi eest vastutas Harvey Goldsmith ja kontserdi John F. Kennedy staadionil pani kokku Bill Graham. Kontsert kasvas aina pikemaks, kuna mõlemal pool ookeani lisandus järjest uusi etteasteid. Tegemist oli enneolematu üritusega, mille õnnestumisse oli raske uskuda, seetõttu said paljud asjad teoks tänu korraldajate isiklikele tutvustele. Näiteks kolm tundi parimat eetriaega Ameerika Ühendriikide üleriigiliselt ringhäälingufirmalt ABC õnnestus saada tänu ühe korraldaja, Tony Verna, isiklikele sidemetele ABC ülemuse John Hamliniga, kes vastutas parima eetriaja eest. Lisaks organiseeris Verna Ameerika Ühendriikides erakorralise televõrgu, mille tulemusena sai kontserti vaadata 85% USA televaatajatest. Hal Uplinger ja Neil Mallard lahendasid hulga keerukaid tehnilisi probleeme ja organiseerisid ürituse kajastuse TV uudistes.[10]

Kontsert algas Londonis Wembley staadionil 13. juulil briti aja järgi kell 12.00 ja jätkus Philadelphias John F. Kennedy staadionil USA idaosa aja järgi algusega kell 8.51 (briti aja järgi kell 13.51). Londoni kontsert lõppes briti aja järgi kell 22.00 ja Philadelphia oma USA idaosa aja järgi kell 23.05 (briti aja järgi kell 4.05 järgmise päeva hommikul). Seega kestis kontsert kokku 16 tundi. Kui arvestada, et osa etteasteid toimusid kahel kontinendil samaaegselt, oli kontsert tegelikult veel pikem.[11] Tänu BBC enneolematule otsusele vabastada oma kava kuueteisttunnise rokk-kontserdi jaoks, kanti üritust otsesaatena üle Ühendkuningriigi televisioonis ja raadios. Ürituse ülekannet vaatas umbes 2 miljardit inimest kuuekümnest riigist.[12]

"Londonis on kell 12 keskpäeval, Philadelphias on kell seitse hommikul ja kogu maailmas on Live Aid-i aeg...", ütles Richard Skinner otseülekannet alustades. See kontsert oli tolle aja kõige ambitsioonikam rahvusvaheline satelliittelevisiooni ülekanne.[13] Euroopas tegi BBC reklaamivaba ülekannet, mis sisaldas mitmeid intervjuusid ja vestlusi. Ülekanne edastati mitmele Euroopa telekanalile. USA ülekande eest, mida juhtis Dick Clark, vastutas põhiliselt ABC. Kaabeltelevisiooni kaudu sai seda vaadata ka MTV-s stereoheliga, kuigi sel ajal olid stereosaated ja -telekad väga haruldased.[14]

Korraldajad olid eriti huvitatud, et kontserdil osaleks vähemalt üks Beatles'ite liige, soovitavalt Paul McCartney, kuna leidsid, et see annaks kontserdile suurema usaldusväärsuse maailma poliitiliste liidrite silmis, kelle arvamust nad üritasid kujundada. Paul McCartney nõustus esinema öeldes, et teda veenis "juhtkond" - tema lapsed.[15] Phil Collins osales mõlemal kontserdil, lennates vahepeal Concorde'iga üle ookeani. Lennujaamade ja kontserdipaikade vahel transporditi teda helikopteriga.[16] Lisaks oma etteastetele mõlemal kontserdil mängis ta trumme Eric Claptoni bändis ja Led Zeppelini koosseisus. Concorde'i lennul kohtas ta lauljatar Cheri, kes ei olnud kontserdist kuulnud. USA-sse jõudes läks Cher Philadelphia kontserdile kohale ja teda võib näha osalemas ühises lõpulaulus.[17]

Mõlemad kontserdid lõppesid vastaval kontinendil tuntud näljavastaste hümnidega: „Do They Know It's Christmas?“ Londoni kontserdil ja „We Are the World“ Philadelphias, mida esitavad kõik tähed koos. Bob Geldof koostas koostöös fotograaf Denis O'Reganiga kontserdist raamatu.[18]

Wembley staadioni kontsert[muuda | muuda lähteteksti]

Esinejad[19]:

John F. Kennedy staadioni kontsert[muuda | muuda lähteteksti]

Kontserdi teadustaja oli teste hulgas näitleja Jack Nicholson. Esinejad[47]:

Heategevus[muuda | muuda lähteteksti]

Kontserdite ajal ärgitati pidevalt vaatajaid annetama raha Live Aid-i eesmärgi täitmiseks.[83] BBC oli mehitanud 300 telefoniliini, et vaatajad saaksid kasutada annetusteks krediitkaarte. Iga 20 minuti tagant korrati annetusteks avatud telefoninumbrit ja aadressi, kuhu sai saata tšekke.[84]

Umbes seitse tundi pärast Londoni kontserdi algust küsis Bob Geldof kui palju raha on kogutud ja sai vastuseks 1,2 miljonit naela. Ta ei olnud selle summaga rahul ja ärgitas inimesi raha annetama šokeerides neid terava kõnepruugi ning vandesõnadega. Rusikaga lauale lüües käskis ta neil jätta vähemalt ühel õhtul pubisse minemata ja kodus kontserti vaadata. Pärast tema emotsionaalset esinemist suurenesid annetuste summad kolmesaja naela võrra sekundis.[85] The Cars-i esinemise ajal näidati videot nälgivatest ja haigetest Etioopia lastest. Bob Geldof ei tahtnud ajapuuduse tõttu seda videot näidata ja andis järgi alles siis, kui David Bowie oli valmis loobuma laulu „Five Years“ esitamisest. Kohe pärast video näitamist tõusis annetamise tempo.[86]

Hoolimata majandussurutisest tuli ühe elaniku kohta kõige rohkem annetusi Iirimaalt. Kõige suurema annetuse tegi Dubai kuningliku perekonna liige Al Maktoum, kes telefonivestluses Bob Geldofiga annetas miljon naela.[87] Kontserditega kogutud raha ületas kõik ootused. Korraldajad olid lootnud koguda miljon naela, arvestades, et Wembley staadioni kontserdi piletid maksid 25 naela. Järgmise päeva uudistes teatati, et koguti 40-50 miljonit naela. Tegelikult kogunes lõppsummaks umbes 150 miljonit naela.[88]

Suur osa kogutud rahast läks Etioopia mittetulundusühingutele, millest osad olid kohaliku hunta mõju ja kontrolli all. Mõned ajakirjanikud on väitnud, et hunta sai kasutada Live Aid-iga kogutud raha oma tegevuse toetuseks, mille tulemusena tapeti kuni 100 000 inimest.[89] [90] [91] Ent 2010. aasta novembris vabandas BBC ametlikult Bob Geldofi ees nende eksitavate vihjete eest väites, et puuduvad tõendid selle kohta, et Band Aid-i või Live Aid-i annetusi oleks kasutatud relvade ostmiseks.[92] [93]

Märkimisväärsed puudujad[94][muuda | muuda lähteteksti]

  • Bruce Springsteen oli 1985. aastal väga populaarne, kuid ei osalenud Live Aid-i kontserdil. Ta on öelnud, et kahetseb Bob Geldofi kutsest ära ütlemist, kuid ta lihtsalt ei taibanud tol ajal, kui suur ja oluline üritus sellest tuleb.
  • Michael Jackson keeldus samuti osalemast. Joan Baez on väitnud, et Michael Jackson ja Stevie Wonder üritasid organiseerida kontserdi boikotti.
  • Prince ei osalenud, kuid saatis video laulu „4 the Tears in Your Eyes“ akustilisest esitusest, mida kontserdi ajal näidati. Esinemisest keeldumise kriitika põhjal kirjutas ta laulu „Hello“.
  • Paul Simon ja Huey Lewis olid lubanud Philadelphia kontserdil esineda, kuid hiljem avaldasid pressiteates, et otsustasid siiski mitte osaleda, viidates lahkarvamustele korraldaja Bill Grahamiga.
  • Rod Stewarti nimi oli algselt samuti Philadelphia kontserdi programmis, kuid ta ei suutnud kontserdi ajaks bändi kokku saada.
  • Stevie Wonder oli lubanud osaleda, kuid Bob Geldof väitis, et ta helistas ja ütles, et ei taha olla kontserdi must tunnusmärk.
  • Cliff Richard ei saanud osaleda, sest ta oli lubanud esineda heategevuslikul gospeli kontserdil Birminghamis.
  • Liza Minelli, Yoko Ono ja Cyndi Lauper pidid olema Philadelphia kontserdi teadustajad, kuid ütlesid ära.
  • Taasühinenud Deep Purple'i esinemist pidi satelliidi kaudu Šveitsist üle kantama, kuid see jäi ära, kuna kitarrist Ritchie Blackmore keeldus osalemast.
  • Eurythmics oli Londoni kontserdi kavas, kuid esinemine jäi ära, kuna laulja Annie Lennoxil olid tõsised probleemid kurguga.
  • Frank Zappa keeldus osalemast, kuna uskus, et kogutud raha ei aita kaasa arenguriikide põhiprobleemide lahendamisele, vaid toetab narkokaubandust. Ta nimetas kontserti kõigi aegade suurimaks kokaiini rahapesuskeemiks.
  • Diana Ross, Van Halen, Frankie Goes to Hollywood, Talking Heads ja Donna Summers keeldusid samuti osalemast.
  • Bändi Tears of Fear liige Roland Orzabal on öelnud, et Bob Geldof hurjutas neid nii palju kontserdilt puudumise eest, et tekkis tunne, et nemad ongi süüdi miljonite inimeste surmas. „See oli kohutav. Ma arvan, et tean, kuidas Hitler ennast tundis,“ ütles ta. Bänd üritas süüd lunastada annetades oma maailmaturnee mitme kontserdi tulu Bob Geldofi järgmise heategevusürituse jaoks.
  • Georges Harrisoni saabumine kontserdieelsel õhtul Londoni Heathrow' lennujaama tekitas laialt levinud kuulujutte, et kolm elusolevat Beatles'ite liiget tulevad uuesti kokku. Bob Geldof palus Georges Harrisoni esineda koos Paul McCartney'ga, kuid Harrison vastas, et juba kümme aastat tagasi ei palunud Paul tal laulu „Let It Be“ kaasa laulda, miks ta peaks seda praegu soovima.
  • Bill Graham olevat ära öelnud bändidele Yes ja Foreigner väites, et nende jaoks ei ole programmis vaba aega.
  • Marillion, kes asus sel suvel briti edetabelite tipus albumiga „Misplaced Childhood“, ei saanud Wembley kontserdi kutset, kuna bändi mänedžer ei olnud pidanud vajalikuks bändi solisti Fishi osalemist Band Aid-i salvestusel.[95]
  • Kahekskümnendate aastate ühte edukamat inglise bändi Depeche Mode ei kutsutud. Üks bändi liige Alan Wilder ütles, et nad ilmselt ei oleks kutset vastu võtnud. Tema arvamus oli, et heategevus peaks olema täielikult isiklik žest, millest ei saa mingit isiklikku kasu. Peaaegu kõigi Live Aid-is osalenud artistide plaadimüügi näitajad aga tõusid märkimisväärselt ja see tulu tõenäoliselt ei jõudnud Etioopiasse.[96]

Salvestused[muuda | muuda lähteteksti]

Veendes artiste Live Aid-il osalema, lubas Bob Geldof, et see on ühekordne esitus, mida rohkem ei näidata. Seetõttu kontserte algsel kujul ei salvestatud ja on säilinud ainult osalised telesalvestused. ABC-s isegi kustutati osa salvestusest, et järgida algset kokkulepet. MTV-s otsustati salvestused alles hoida, nende arhiivis on üle 100 Live Aid-i lindi, kuid paljud lood on poolikud reklaamipauside ja saatejuhtide teksti tõttu. BBC-s otsustati ka osa lõike kustutada, et säästa salvestusruumi.[97]

8. novembril 2004 anti neljal plaadil välja ametlik Live Aidi-i kontserdite DVD, mis sisaldab 10 tundi 16 tunnisest kontserdist.[98] See koosneb põhiliselt BBC ja MTV salvestustest. DVD tootis Bob Geldofi ettevõte Woodcham Ltd., seda levitas Warner Music Vision. Bob Geldof otsustas selle välja anda peaaegu 20 aastat pärast kontserte, kui ta avastas, et müügilt võib leida palju piraatsalvestusi.[99] Väljaandmine tekitas vaidlusi, sest suur osa esitustest otsustati välja jätta. Led Zeppelin ja Carlos Santana palusid ise oma esitused välja jätta. Led Zeppelin leidis, et nende esitus ei olnud tasemel. DVD-l on üle salvestatud mitmeid kohti, mis olid tehniliste apsude pärast halva kvaliteediga. Osa DVD müügitulust läheb heategevuseks.[100] 2007. aastal anti välja Queen-i DVD Queen Rock Montreal, kus sisaldub ka nende Live Aid-i täielik esitus, Freddy Mercury ja Brian May esitatud lugu „Is This the World We Created...?“, bändi Live Aid-i proov ning intervjuu bändiliikmetega.[101]

Live Aid-i ülekannet vaatas üle 1,5 miljardi inimese, seetõttu salvestati üle maailma enamik videomaterjalist koduste vahenditega ja väga erineva kvaliteediga. Suurem osa sellest materjalist on monosalvestused, kuna tolleaegne kodune tehnika enamasti ei võimaldanud stereosalvestust. Need salvestused ringlevad huviliste käes ja on jõudnud ka internetti. Kuna ametlik DVD ei sisalda kõiki esitusi, on mitteametlikud salvestused siiani kõige täielikum materjal. Kuid DVD on ainus ametlik ja kvaliteetne väljaanne, mille müügitulust osa kasutatakse näljahäda leevendamiseks ehk eesmärgi nimel, mistõttu Live Aid-i üritus üldse algatati.[102]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. [1] CNN 06.07.2005
  2. [2]] IMDb
  3. [3] YouTube
  4. [4] Mail Online 25.05.2013
  5. [5] Bob Geldofi ametlik veebileht
  6. [6] YouTube
  7. [7] Billboard 08.12.1984
  8. [8] YouTube
  9. Band Aid...On Stage, „Melody Maker“ (London, England, IPC Media), 12.01.1985
  10. [9] The New York Times 12.07.1985
  11. [10] bobgeldof.com
  12. [11] Unofficial Live Aid site
  13. [12] AllBusiness 06.01.2007
  14. [13] CNN International 06.07.2005
  15. [14] bobgeldof.com
  16. [15] YouTube
  17. [16] GuardianUnlimited arts
  18. [17] Off Beat Lounge
  19. [18] Live Aid
  20. [19] YouTube
  21. [20] YouTube
  22. [21] YouTube
  23. [22] YouTube
  24. [23] YouTube
  25. [24] YouTube
  26. [25] YouTube
  27. [26] YouTube
  28. [27] YouTube
  29. [28] YouTube
  30. [29] YouTube
  31. [30] YouTube
  32. [31] YouTube
  33. [32] YouTube
  34. [33] YouTube
  35. [34] @U2
  36. [35] YouTube
  37. [36] YouTube
  38. [37] Rolling Stone 05.02.2013
  39. [38] YouTube
  40. [39] BBC News 09.11.2005
  41. [40] YouTube
  42. [41] YouTube
  43. [42] YouTube
  44. [43] YouTube
  45. [44] YouTube
  46. [45] YouTube
  47. [46] Live Aid
  48. [47] YouTube
  49. [48] YouTube
  50. [49] YouTube
  51. [50] YouTube
  52. [51] YouTube
  53. [52] YouTube
  54. [53] YouTube
  55. [54] YouTube
  56. [55] YouTube
  57. [56] YouTube
  58. [57] YouTUbe
  59. [58] YouTube
  60. [59] YouTube
  61. [60] YouTube
  62. [61] YouTube
  63. [62] YouTube
  64. [63] YouTube
  65. [64] YouTube
  66. [65] YouTube
  67. [66] YouTube
  68. [67] YouTube
  69. [68] YouTube
  70. [69] YouTube
  71. [70] YouTube
  72. [71] YouTube
  73. [72] YouTube
  74. [73] YouTube
  75. [74] YouTube
  76. [75] YouTube
  77. [76] YouTube
  78. [77] YouTube
  79. [78] YouTube
  80. [79] YouTube
  81. [80] YouTube
  82. [81] YouTube
  83. [82] IMDb
  84. [83] Sting and the Police
  85. [84] BBC Home
  86. [85] sofii 31.03.2011
  87. [86] BBC News On this day 13 July
  88. [87] Tina Archives
  89. [88] The Guardian 24.06.2005
  90. [89] SPIN 13.07.2015
  91. [90] SPIN 15.07.2015
  92. [91] BBC News 06.03.2010
  93. [92] The Telegraph 04.11.2010
  94. [93] LiveAid
  95. [94] Fish – TheCompany.Com: Official Site
  96. [95] DigitalSpy 13.07.2015
  97. [96] BBC News 27.08.2004
  98. [97] LiveAid
  99. [98] BBC News 03.03.2004
  100. [99] BBC News 07.11.2004
  101. [100] Amazon.com
  102. [101] BBC News 09.11.2004

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]