Paul Simon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Paul Simon (2011)

Paul Frederic Simon (sündinud 13. oktoobril 1941 Newarkis, New Jersey osariigis) on USA muusik, laulja, laulukirjutaja ja näitleja.

Tema karjäär muusikuna on kestnud üle kuuekümne aasta. Ta saavutas tuntuse folkrokki viljelenud dueti Simon & Garfunkeli liikmena, mille ta moodustas 1956. aastal koos Art Garfunkeliga. Simon kirjutas peaaegu kõik dueti laulud, sh esikohasinglid "The Sound of Silence", "Mrs. Robinson" ja "Bridge over Troubled Water".

Pärast seda, kui Simon ja Garfunkel koostöö 1970. aastal oma populaarsuse tipul lõpetasid, alustas Simon edukat soolokarjääri. Järgmise viie aasta jooksul salvestas ta kolm albumit, mis pälvisid kriitikutelt kõrgeid hinnanguid ja mis kõik jõudsid USA plaadimüügiedetabelis Billboard 200 viie sekka. 1972. aastal ilmus tema teine sooloalbum, omanimeline "Paul Simon", millelt ilmusid singlitena sellised hittlood nagu "Mother and Child Reunion" ja "Me and Julio Down by the Schoolyard". 1975. aastal ilmunud album "Still Crazy After All These Years", millel tegi külalisesinejana kaasa ka Garfunkel, oli tema esimene esikohaalbum. Albumi kõige edukam singel oli "50 Ways to Leave Your Lover", mis jõudis USA singlite edetabelis Billboard Hot 100 esikohale. Pärast mõned aastat kestnud madalseisu andis Simon 1986. aastal välja Lõuna-Aafrika muusikast inspireeritud albumi "Graceland". See album on sageli valitud kõigi aegade parimate albumite sekka ning seda on maailmas müüdud umbes 16 miljoni koopiat. "Gracelandil" kõige tuntumad laulud olid "You Can Call Me Al", "The Boy in the Bubble" ja "Diamonds on the Soles of Her Shoes".

Simon on mänginud näitlejana mitmes filmis, näiteks "Annie Hall" (1977) ja "One-Trick Pony" (1980), kus ta oli lisaks stsenarist, ja kirjutanud koos luuletaja Derek Walcottiga Broadway muusikali "The Capeman" (1998).

2016. aastal andis Simon välja oma kolmeteistkümnenda sooloalbumi "Stranger to Stranger", mis debüteeris USA plaadimüügi edetabelis Billboard 200 kolmandal kohal ja jõudis Suurbritannias esikohale. Tema seni viimane album "In the Blue Light" ilmus 2018. aastal.

Simon on pälvinud sooloesinejana ja Simon & Garfunkeli liikmena kokku kuusteist Grammy auhinda, sh kolm parima albumi auhinda albumite "Bridge over Troubled Water" (1970), "Still Crazy After All These Years" (1975) ja "Graceland" eest. 2002. aastal pälvis Simon Kennedy keskuse elutööauhinna. 2007. aastal sai ta esimeseks Gershwini auhinna laureaadiks.

Ta on võetud kahel korral Rock'n'rolli Kuulsuste Halli liikmeks: esimest korda 1990. aastal Simon & Garfunkeli liikmena ja teist korda 2001. aastal sooloartistina. 2011. aastal valis ajakiri Rolling Stone Simoni kõigi aegade saja parima kitarristi hulka[1] ja 2015. aastal kõigi aegade parimate laulukirjutajate seas kaheksandale kohale.[2]

Soolostuudioalbumid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 100 Greatest Guitarists. rollingstone.com. 23. november 2011. Vaadatud 1.7.2020
  2. The 100 Greatest Songwriters of All Time. rollingstone.com. Vaadatud 1.7.2020

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]