Linnart Mäll

Linnart Mäll 2001. aastal

Linnart Mäll (7. juuni 1938 Tallinnas – 14. veebruar 2010) oli Eesti ajaloolane, orientalist, tõlkija ja poliitik.

Budismi ja budoloogia juurde juhatas Mälli 1960. aastate alguses teoloog ja filosoof Uku Masing. Hiljem õppis ta selliste budoloogide ja buda õpetlaste juures nagu Nikolai Konrad, Aleksander Pjatigorski, Oktjabrina Volkova, Juri Parfionovitš, Lev Menšikov ja Bidija Dandaron. Mällist sai omakorda Eesti noorema põlvkonna budoloogide ja orientalistide õpetaja, kelle käe all õppisid teiste seas Märt Läänemets, Maret Kark ja Teet Toome. 1990. aastatel sõlmis Mäll tihedad sidemed XIV dalai-laamaga.

Elulugu

Lapsepõlves Liivi koolis Läänemaal, kus töötas ema. Õppis Haapsalu keskkoolis, mängis puhkpilliorkestris. Mäll lõpetas 1962. aastal Tartu Riikliku Ülikooli üldajaloo erialal. Stažeeris seejärel aastatel 1964–1965 NSVL Teaduste Akadeemia Orientalistika Instituudis Moskvas. Aastatel 1966–1969 oli Mäll TRÜ aspirant ning 1969–1973 TRÜ üldajaloo kateedri vanemõpetaja, kuid tagandati poliitilistel põhjustel õppejõu kohalt ja oli seejärel kümme aastat TRÜ orientalistikakabineti insener.

Nõukogude okupatsiooni ajal jälgis Mälli KGB, mille kohta on rääkinud ka Haljand Udam intervjuus Märt Läänemetsale:

„Tallinnas käis kuulujutt, et Mälli peale on kaevanud baptistid – miks krišnaiidid ja budistid võivad avaldada oma kirjavara, nemad enda oma aga mitte. Mulle soovitati tungivalt sõita kohe Tartusse Mälli elu ja tegevust uurima. Tartusse ma tookord ei sõitnud, kuid pidin koostama tema kohta iseloomustuse: Mäll on selle vastu, et Eesti asja aetakse kitsarinnaliselt ja ainult oma mätta otsast vaadates, ta ei kohanda oma vaateid käibeseisukohtadega ega karda neid vahel ka õige järsus vormis välja öelda. Teatrihuvilisena on tal ilmseid lavastajavõimeid ja ka kalduvust neid väljaspool teatrit rakendada... Paar nädalat hiljem tuli Eestisse Indira Gandhi. Arvatavasti kõlbasid Mälli seni "dissidentlikud" tõlked nüüd suureks märgiks India ja Nõukogude rahvaste sõprusest.“

– Lõik Märt Läänemetsa intervjuust Haljand Udamiga

Mälli poliitilise tagakiusamise põhjuseks oli eelkõige tema seotus burjaadi õpetaja Bidja Dandaroniga, kes vangistati 1972. aastal süüdistatuna budismi propageerimises.

Mäll rehabiliteeriti 1983. aastal osaliselt, pärast seda töötas ta ajaloo ja semiootika laboratooriumi (1983–1991) ning orientalistika laboratooriumi (1991–1994) juhatajana. 1985. aastal lubati Mällil kaitsta varem seoses tagakiusamisega 1970. aastate algul kaitsmisele mittelubatud väitekiri teemal ""Astasāhasrikā Prajñāpāramitā" kui ajalooallikas" ja ta sai ajalookandidaadi kraadi.

Alates 1994 oli Mäll Tartu Ülikooli orientalistika keskuse juhataja ja vanemteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid mahajaana tekstid, budistlik mütoloogia, india klassikaline kirjandus ja kultuur, hiina klassikalised tekstid, tiibeti budistlikud tekstid ning väikerahvaste vabadusvõitluse ajalugu. 1990. aastatest on Mäll tegelenud nn humanistlike baastekstide kontseptsiooni arendamisega. Humanistlikeks baastekstideks pidas Mäll budismi, konfutsianismi, kristluse ja osaliselt hinduismi alustekste, millel olid tema arvates ühine struktuur ja sõnum. Mäll oli 1991.–1994. aastal tegutsenud Mahajaana Instituudi asutaja ja direktor, samuti hilisema Budismi Instituudi nõukogu esimees ja president.

Ta kuulus kirjandusrühmitusse Wellesto.

Linnart Mäll suri 14. veebruaril 2010. Tema ärasaatmine toimus Tartu Ülikooli aulas. Lahkunu tuhk puistati 2010. aastal traditsiooniliselt pühaks peetud Gangese jõkke Indias.

Poliitiline tegevus

Linnart Mäll oli Esindamata Rahvaste Organisatsiooni üks loojaid ja esimene esimees aastatel 1991–1993. Ta oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee (mõlemad 1990–1992) ja Põhiseaduse Assamblee liige (1991–1992) ning Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei aseesimees 1992–1994. Mäll oli ka Paneuroopa Eesti Ühenduse taasasutajaid ja president alates 1992. aastast. 1990. aastate alguses kutsus Mäll Eestisse dalai-laama (1991) ja Otto von Habsburgi, millele toonane välisminister Lennart Meri ei olevat eriti hästi vaadanud. Mäll korraldas ka dalai-laama teise Eesti-visiidi 2001. aastal.

Tunnustus

• 1989 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia (Konfutsiuse "Vesteid ja vestlusi" tõlge eesti keelde)
• 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk
• 2003 Tartu Ülikooli medal
• 2006 Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 2007 Ülemaailmse Aserbaidžaanlaste Kongressi aukiri
• 2008 riiklik teaduspreemia humanitaarteaduste alal humanistlike baastekstide uurimise eest
• Esindamata Rahvaste Organisatsiooni medal (kahel korral)

Linnart Mälli kirjutatud või tõlgitud raamatuid

Teoseid

• "Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi" Koostaja Ivar Tröner. Tallinn: SE&JS, 2019 (postuumne kogumik suulistest sõnavõttudest, sh raadioesinemistest)
• "Ida mõtteloo leksikon" (kaasautorid Märt Läänemets ja Teet Toome – Tartu Ülikooli orientalistikakeskus, 2006)
• "Nulli ja lõpmatuse kohal" (artiklikogumik sarjas "Eesti mõttelugu", nr 21, Tartu, 1998; uustrükk 2003)
• "Studies in the Aštasāhasikā Prajñāpāramitā and Other Essays" (Tartu: Studia Orientalia Tartuensia, Series Nova, 1., 2003; kordustrükk Delhi: Motilal Banarsidass, 2005)
• "TRÜ orientalistikakabineti tegevusest" Tartu, 197?

Tõlked

• "Bhagavadgītā" (Loomingu Raamatukogu nr 40/41, 1980; Tartu, 2000)
• "Dhammapada" (Loomingu Raamatukogu nr 29, 1977; "Budismi pühad raamatud" 1., Tartu, 2004)
• "Kāmasūtra" (Sõnumitooja nr 1-39, 1989–1991)
• Konfutsius, "Vesteid ja vestlusi" (Tallinn, 1988) ISBN: 5450003013 (peale «Vestete ja vestluste» sisaldab ka tekste «Keskmine tavaline» ja «Suur õpetus»)
• "Kuddakapāthā" ("Budismi pühad raamatud" 1., Tartu, 2004)
• Laozi, "Daodejing" (Loomingu Raamatukogu nr 27, 1979)
• "Seadmuseratta käimapanemine" ("Budismi pühad raamatud" 1., Tartu, 2004)
• "Südasuutra" (kogumikus "Ex oriente", Loomingu Raamatukogu, nr 16/17, 1989; "Budismi pühad raamatud" 2., Tartu, 2005)
• Šāntideva, "Bodhitšarjāvatāra" (Loomingu Raamatukogu nr 3/4, 1982; "Budismi pühad raamatud" 3., Tartu, 2008)
• "Šukasaptati. Papagoi seitsekümmend juttu" (Loomingu Raamatukogu, nr 12/13, 1983) [1]
• "Teemantsuutra" (raamatus J. Parnov, "Pronksnaeratus", Tallinn, 1975; "Budismi pühad raamatud" 2., Tartu, 2005)
• Tsangjang Gjatso, VI dalai-laama, "Nukrad armastuslaulud" (Tartu, 2006)
• "Vetāla kakskümmend viis juttu" (koos Uku Masinguga, Tallinn, 1969)

Artikleid, intervjuusid ja esinemisi

• Ööülikool: Linnart Mälli loeng Kosmoloogia kui mütoloogia MP3-vormingus
• Kalev Vilgats. "Linnart Mäll: ma ei mässa, vaid tegutsen oma veendumuste kohaselt." Pärnu Postimees 2.06.2004
• Ajuloputus Hiina moodi – ja vabal tahtel Postimees, 28. august 1999 (Linnart Mäll ja Märt Laanemets arvustavad Olev Remsu järjelugu Postimehes "Kevad Hiinas")
• Ausus poliitikas ei olegi võimatu Postimees, 15.05.1996
• Märt Läänemetsa intervjuu Linnart Mälliga – Sirp, 6. juuni 2008
• Linnart Mäll: ida mõtteviis õpetab sallivust Eesti Päevaleht, 17. veebruar 2007 (intervjuu Linnart Mälliga)
• TEISPOOL SILMARINGI. I saade Indoloog Linnart Mäll, psühhiaater Ilmar Soomere ja ajaloolane Olaf Langsepp räägivad joogast ja selle mõjust inimesele. Küsitleja Lembit Lauri. 28.04.1968
• LITTER. Linnart Mäll Lapsepõlv ja kirjandus. Riho Laurisaare vestluskaaslane on orientalist Linnart Mäll, kes räägib, milliseid raamatuid ta lapsepõlvas ja kooliajal luges. Huvi idamaade vastu. 03.05.2009
• KINNISMÕTE. Linnart Mäll Ajaloolane, orientalist (peamiselt budoloog) ja poliitik Linnart Mäll räägib orientalistikast, maailma rahvastest, Tiibetist, inimlikest väärtustest, dalai-laama'st. 24.06.2001
• Lingua, 9/10 Saade tutvustab sanskriti keelt – vana-india kultuurkeelt, mis tänapäeval on kasutusel vaid teadus- ja usukeelena. Linnart Mälli abiga heidame pilgu ajalukku. Saatejuht Mart Helme.
• Nulli ja lõpmatuse kohal. Budistlikku mõtteviisi tutvustab Tartu Ülikooli Orientalistikakeskuse juhataja ja budoloog Linnart Mäll. Temaga vestleb Mirjam Tally. 28.06.2000
• Daodejing Tõlge. Klassikalise teose Lao-Zi Daodejing Kulgemise väe raamat. Formaat epub.

Loengud Budismi Instituudis

• 2. märts 2002 Budismi pühakirjad I. Tipitaka
• 16. märts 2002 Budismi pühakirjad II. Mahajaana suutrad
• 5. mai 2002 Budismi pühakirjad III. Vadžrajaana tantrad
• 5. oktoober 2002 Bodhisattva tee mahajaana budismis

Kirjandus

• Märt Läänemets, "Linnart Mäll ja Tartu orientalistika" – Keel ja Kirjandus 1995, nr 11, lk 736–745
• Märt Läänemets, "Paradoksaalne Linnart Mäll." Järelsõna raamatule "Nulli ja lõpmatuse kohal", lk. 363–367 (Eesti Mõttelugu, nr 21, Tartu, 1998; uustrükk 2003)
• Haljand Udam, "Linnart Mäll, tõlkija ja kommenteerija" – Looming 1998, nr 6, lk 949–954
• Türgi Kultuuri Kongressi aastaraamat 2009 Hagani Gayibli artikkel "Turkoloogia Eestis" (Türgi/Fethiye 3–5.detsember 2009)

Välislingid

• Eesti orientalistika kirjutamata ajaloost: intervjuu Haljand Udamiga Sõnumitooja nr. 3 (27), märts 1990; 4 (28), aprill 1990 (koopia Eesti Njingma Budismi Entsüklopeedia veebisaidil)
• Linnart Mäll, Director of the Tartu, Estonia Coordination Office, Who is who in the UNPO, 30. juuli 2002 (Mälli enesetutvustus)
• Andres Herkel Linnart Mäll pole asotsiaalne loogik Sirp, 5. mai 2006 (arvustus Mälli tõlkele "Teemantsuutra. Südasuutra. Ühetähesuutra" sarjas "Budismi pühad raamatud")
• Barbi Pilvre Ida kui protest lääne vastu Eesti Ekspress, 21. juuni 2001 (arhiivikoopia)
• Andres Herkel Linnart Mäll in memoriam Eesti Päevaleht, 14. veebruar 2010
• Peeter Olesk: Linnart Mällist ja orientalistikast Eesti Ekspress, 16. veebruar 2010
• Peeter Ernits: Mees, kes päästis džinni pudelist Maaleht, 18. veebruar 2010
• Linnart Mäll, First UNPO Chairperson, Passes Away UNPO, Monday, 15 February 2010
• Mart Nutt. Linnart Mäll – autoritaarne demokraat, Diplomaatia, märts 2010
• Andres Herkel. Mälli mõtteilma allikad, Diplomaatia, märts 2010
• Imbi Paju "Linnart Mälli sünnist 80 aastat: tema vaimne sõnum tänases päevas" ERR, 7. juuni 2018 (intervjuu Mälli õpilase Ivar Tröneriga)
• Aivar Kull "Linnart Mälli meenutades" ERR, 7. juuni 2018
• "Ilmus Linnart Mälli mõttepärandit koondav teos" ERR, 5. detsember 2018
• Aivar Kull "Arvustus. Linnart Mälli taastulek" ERR, 15. jaanuar 2019
• Olev Remsu. "Linnart Mäll Uku Masingu teel", Postimees, 27. aprill 2019