Barbi Pilvre

Allikas: Vikipeedia
Barbi Pilvre, 2022

Barbi-Jenny Pilvre-Storgård (sündinud 19. aprillil 1963) on eesti kommunikatsiooniekspert, ajakirjanik ja poliitik. Ta oli XII ja XIII Riigikogu liige.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Pilvre on lõpetanud 1981. aastal Tallinna 21. Keskkooli. Tal on MA eesti filoloogias (1987. Tartu Ülikool, eesti keel ja kirjandus) ning M.Sc psühholoogias (TPedI/Tallinna Ülikool 2000). 26. augustil 2011 kaitses ta Tartu Ülikoolis doktoritöö (Ph.D) "Naiste meediarepresentatsioon Eesti ajakirjanduskultuuri ja ühiskonna kontekstis".

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Pilvre on töötanud ajalehes Eesti Ekspress, olnud selle kultuurilisa Areen juhataja ja arvamustoimetaja. Ta on sageli võtnud sõna soolisuse teemadel ning nimetanud ennast ise "valvefeministiks", kellelt ajakirjanikud alatasa kommentaare küsivad.

Kuni 2022 oli Pilvre Tallinna Ülikoolis Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi (BFM) dotsent. 2022. aasta märtsist töötas ta Fenno-Ugria projektijuhi ja kommunikatsioonijuhina. Alates 1. veebruarist 2023 on ta Fenno-Ugria Asutuse direktor.

Poliitiline tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Pilvre kuulub Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Ta on Pirita linnaosakogu liige ja alates juunist 2023 taas Tallinna volikogu liige.

2011. aasta Riigikogu valimistel kandideeris ta 2. valimisringkonnas (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa). Ta sai 1187 häält, kuid valituks ei osutunud. Märtsist 2014 märtsini 2015 oli ta Riigikogu liige justiitsministri kohale asunud Andres Anvelti asendusliikmena.

2015. aasta Riigikogu valimistel sai ta 909 häält ning valituks ei osutunud. Alates 23. novembrist 2016 kuni 2019. aastani oli ta taas Andres Anvelti asendusliige XIII Riigikogus.

Barbi Pilvre oli vabaühenduste liidu EMSL nõukogu liige 2008–2013, Pirita halduskogu esimees aastatel 2009–2017 ja Tallinna Linnavolikogu liige 2013–2014, märtsist 2015 novembrini 2016.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Formaat". Eesti Ekspressi Kirjastus, 2002 (essee- ja artiklikogu)
  • "Sugu telepildis", 2004 (e-õppevahend)
  • "Minu võitlused" Tallinn, 2011 (artiklikogu) ISBN 9789949215867
  • "Veri ja kord", 2019, esseed ja artiklid
  • "Minu Vormsi". Petrone Print, Tartu 2020.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tema noorem vend Glen Pilvre on muusikaprodutsent.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]