Laulupeomuuseum

Allikas: Vikipeedia
Laulupeomuuseum.JPG

Laulupeomuuseum on Tartu Linnamuuseumi filiaal, mis asub Tartus, "Vanemuise" seltsi vanas majas Jaama 14. Muuseum avati 19. oktoobril 2007.

Püsiekspositsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Laulupeomuuseumis asub kesksel positsioonil näitus eesti laulupidudest, mis kannab nime "Laulu võim". Väljapanek kätkeb endas sõnumit laulupeost kui esimesest suurest rahvuslikust meeleavaldusest: maarahvast oli saanud eesti rahvas. "Laulu võim" on näitus rahvuse püsimajäämisest läbi okupatsioonide ja võõrvõimust vabanemise, erilist tähelepanu pälvib laulev revolutsioon.

Ekspositsioon keskendub I ja II üldlaulupeole, laulupidude 100-aastasele juubelile 1969 ning üliõpilaslaulupidude (1956) ja poistekooride laulupidude (1976) traditsiooni sünnile Tartus. Laulupidude mõtte algataja, literaat Johann Voldemar Jannseni pilgu läbi tulevad esitlusele laulupidude sünd, I ja II üldlaulupidu (II laulupeo ettevalmistamist ja toimumist juhiti Vanemuise vanast majast) ning selle mõtte edasiarendused 20. sajandil. Ka on näituse juhtmõtteks Jannseni sõnad: "Eestimees! Jä iggas rides ja igga nime al Eestimeheks, siis oled aus mees omma rahwa ees."

Hoonest[muuda | muuda lähteteksti]

1865. aastal sündinud esimene eesti selts, lauluselts "Vanemuine" asus aastail 1870–1903 aadressil Jaama 14. Maja oli kooskäimiskohana peibutav: seltsi majas oli avar saal, maja ümbritses kaunis aed. 6. juulil (vkj 24. juunil) 1870 etendus "Vanemuise" seltsis Lydia Koidula "Saaremaa onupoeg", mida võib lugeda eesti teatri sünnihetkeks.

"Vanemuise" seltsi majas on läbi aegade pesapaiga leidnud Tartu Eesti Põllumeeste Selts, Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts, Aleksandri kooli peakomitee, lasteaed, Tartu lasteteater. Majas saab kodu ka Emajõe Suveteater, kes on alates 2003. aastast aeda kasutanud oma etenduste paigana.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]