XII noorte laulu- ja tantsupidu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
XII noorte laulu- ja tantsupidu
"Mina jään"[1]
Laulupidu 2017.png
Laulupeo kontsert 2. juulil
Toimumisaeg 30. juuni – 2. juuli 2017
Toimumiskoht Lauluväljak
Kalevi Keskstaadion
Korraldaja Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA)
 < XI XIII

XII noorte laulu- ja tantsupidu, mille üldpealkiri oli "Mina jään", toimus 30. juunist 2. juulini 2017 Tallinna lauluväljakul ja Kalevi Keskstaadionil. Rahvamuusikapidu ehk pillipidu peeti 1. juuli päeval Kalevi staadioni kõrval asuvas Poolamäe pargis.

Laulupeo idee autorid olid Rasmus Puur ja Veiko Tubin, peadirigent oli Heli Jürgenson. Tantsupeo idee autor oli Meelis Kompus koostöös Maian Kärmase, Marju Kõivupuu, Margus Toomla ja Rasmus Puuriga, peo pealavastaja oli Margus Toomla. Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin.

Ideekavandi konkurss[muuda | muuda lähteteksti]

XII noorte laulupeo ideekavandi konkursile esitati 2014. aasta lõpus neli ja tantsupeo konkursile kümme tööd. Ideekavandeid hindasid kaks ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eksperdid, laulu- ja tantsupeo korraldajad ning laulu- ja tantsupeo liikumisele kaasamõtlejad. Teiste seas kuulusid komisjonidesse Hirvo Surva, Erika Põlendik, Ilma Adamson, Ülo Luht, Kristjan Kurm, Margus Saar, Andi Heinaste jt.

Laulupeo ideekavandi konkursi võitjaks tunnistati töö pealkirjaga “Noored juured”. Selle autorid olid helilooja Rasmus Puur ja näitleja Veiko Tubin. Ideekavandi keskne eesmärk oli kaasata laulupeo loomeprotsessi noori koorijuhte ning anda neile võimalus kogenud dirigentide käe all saada oma esimene kogemus laulupeo dirigendipuldis. Repertuaarivalikus andsid tooni teosed eesti muusikaloo suurkujudelt, kes olid need teosed loonud väga noores eas. Ideekavand kandis ühtlasi mõtet, et noor põlvkond on valmis vastutust kandma, et laulupidude traditsioon ja eesti kultuur laiemalt jääksid püsima. Laulupeo dirigendipulti tõusis suur hulk noori koorijuhte, kes olid üldjuhi rollis esmakordselt.

Tantsupeo võidukavand kandis tööpealkirja "Koit ja Hämarik", mis põhines Friedrich Robert Faehlmanni samanimelisel muistendil päikeseaasta igavesest kordumisest. Idee autor oli kultuuriministeeriumi kommunikatsioonijuht Meelis Kompus, kes kaasas töörühma muusiku Maian Kärmase, folklooriteadlase Marju Kõivupuu, koreograafi Margus Toomla ja helilooja Rasmus Puuri. Ideekavand keskendus rahvuskultuuri põhiväärtuste hoidmise ja edasiandmise mõttele, mida väljendatakse Koidu ja Hämariku igavese teekonnana koos vanaisaga neljas aastaajas. Pärast katsumusi kingib vanaisa noortele päikese ehk elutule.

Peo nimi "Mina jään"[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna laulu- ja tantsupeo ideekavandite meeskondade koosseisud pärast võitjate selgumist enam ei kattunud ning võidutööd kandsid erinevaid pealkirju, siis algasid kevadel 2015 ideekavandi autorite ning ELTSA töötajate mõttetalgud peole ühise pealkirja leidmiseks.

Enne pealkirjade või pealkirja variantideni jõudmist püüti leida kõnetavaid metafoore, mis viitaksid noorte kaasatusele, vastutuse võtmisele ning enda olulisena tundmisele rahvuskultuuri põhiväärtuste kandmisel, hoidmisel ja arendamisel. Pikemalt püsisid peo võimalike pealkirjavariantidena "Südametuli" ja "Südame kutse", aga ka mitmetähenduslik ja erisuguseid tõlgendusi pakkuv "Noor-Eesti". Kaaluti sedagi teed, et laulu- ja tantsupidu jäävad kandma kumbki omaenda pealkirja. Neist leidis rohkem kõlapinda tantsupeo ideekavandi meeskonda kuulunud folklooriteadlase Marju Kõivupuu pakkumine, murdekeelse ja pärimusliku seosega "Pööriöö ilo", mis viidanuks otsesõnu tantsupeo süžeele.

Väärtuste sõnastamisel ja pealkirjavariantide analüüsimisel jõuti selleni, et peol on mitte pealkiri, vaid hoopis lubadusena mõjuv allkiri. Kevadel 2015 toimunud aruteludes "Mina jään" kui võimalus veel ei kõlanud. Folkloristi Marju Kõivupuu sõnastuses pidanuks otsitav pealkiri kandma igale noorele selget mõtet, et "kultuurikatkestus ei alga minust".

Lõplik peo pealkiri "Mina jään" sündis 2015. aasta lõpus, mil ideekavandi autorid peo loomisprotsessis enam tihedalt ei osalenud ning ELTSA kaasas aruteluringidesse ka peoprotsessist kaugemal olevaid kultuuritegelasi ja kaasamõtlejaid. Ühisnimetaja "Mina jään" pakkus Karlo Funki juhitud arutelude käigus välja Sten Weidebaum, ELTSA kommunikatsioonijuht ning 2014. aasta peo "Puudutus" üks idee autoreid. "Mina jään" avalikustati 2016. aasta jaanuaris. Ebatäpne on seega ajakirjanduses öeldu, et pealkirja "Mina jään" pakkus välja tantsupeo idee autor Meelis Kompus[2], ehkki just Kompus oli varem sõnastanud peo peamõttena noorte vastutuse kultuuripärandi hoidmise eest, truuks jäämise oma ideaalidele, ning tegi muuhulgas ettepaneku Lenna Kuurmaa temaatiliselt haakuva hittlaulu "Mina jään" integreerimiseks kavasse.

Allkirja "Mina jään" kõrvale loodi mitmesuguseid uusi sõnaühendeid nagu "Minu maa", "Minu juured", "Minu inimesed", "Minu kodu", "Minu aeg" ja "Minu keel". Lähtuvalt nendest salvestati hulk intervjuusid peo idee autoritega ning muude peoprotsessile kaasamõtlejatega (Marju Lauristin, Lenna Kuurmaa, Mihkel Raud, Maian Kärmas, Rasmus Puur, Meelis Kompus jpt), kes avasid neid allkirju lähtuvalt oma isiklikest hoiakutest ja elukogemusest. Videoid kasutati peo allkirjade tutvustamisel avalikkusele.

Tantsupeo peategelaste konkurss[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta alguses kuulutas ELT SA välja üleriigilise konkursi tantsupeo noorte peaosaliste Koidu ja Hämariku leidmiseks, ehkki varem oli kaalutud ka võimalust, et peaosalisi kehastavad professionaalsed lauljad. Kevadeks 2016 jõudis konkurss lõppvoorudeni, mis peeti KUMU auditooriumis ning Salme kultuurikeskuses Tallinnas. Lõplikud peaosalised Jennifer Marisse Cohen, Merit Männiste, Jaagup Tuisk ning Hardo Adamson valiti välja kümmekonna lõppvooru jõudnud noore laulja seast.

Konkursi žüriisse kuulusid näitleja ja koorijuht Reeda Toots, tantsupeo toimetaja Kadri Tiis, idee autor Meelis Kompus, helilooja Maian Kärmas ning pealavastaja Margus Toomla koos assisentide Sille Kapperi ja Karmen Ongiga.

Vanaisa osatäitjale konkurssi ei toimunud, kuid lisaks Ivo Linnale kaaluti teisigi võimalikke sobivaid kandidaate.

Laulupidu[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks laulupeo peadirigendile Heli Jürgensonile on määratud liigijuhid ja dirigendid kõigis koori- ja orkestriliikides. Nende seas oli kokku 17 debütanti.

Liigijuht Dirigendid
Mudilaskoorid Annelii Traks Kaie Tanner, Jaanika Kuusik, Silja Uhs
Lastekoorid Janne Fridolin Toomas Voll, Ulrika Grauberg, Ingrid Roose
Poistekoorid Indrek Vijard Hirvo Surva, Kuldar Schüts, Maret Alango, Lydia Rahula
Noormeestekoorid Peeter Perens Kuno Kerge, Edmar Tuul
Neidudekoorid Triin Koch Külli Kiivet, Mai Simson, Tiiu Sinipalu
Segakoorid Kaspar Mänd Heli Jürgenson, Ksenija Grabova, Valter Soosalu
Puhkpilliorkesterid Hando Põldmäe Ott Kask, Sirly Illak-Oluvere, Bert Langeler
Sümfooniaorkesterid Jüri-Ruut Kangur Martin Sildos, Riivo Jõgi, Rasmus Puur

Ühendkoori esituses tuli peo alguses ettekandele Rasmus Puuri Anna Haava tekstile loodud uudisteos "Meie", millest kujunes peo üks tähtteoseid, kuivõrd lauljad nõudsid selle kordamist ka peo lõpuosas. Lisaks hakkasid lauljad spontaanselt nõudma Ülo Vinteri-Enn Vetemaa "Põhjamaad", mis kanti ette saateta Heli Jürgensoni dirigeerimisel.

Tantsupidu[muuda | muuda lähteteksti]

Tantsupeo pealavastajat Margus Toomlat assisteerisid tantsujuhid Karmen Ong ja Sille Kapper. Tantsupeo produtsent oli Kadri Tiis, muusikajuht Kristjan Priks, väljakukunstnik Kristjan Suits. Tantsupeo ideekavandi kaasautor Rasmus Puur keskendus pärast laulupeo ideekavandi "Noored juured" väljavalimist laulupeo loomeprotsessile, mistõttu algselt vaid tekstiautorina ideekavandi töörühmas osalenud Maian Kärmas asus kirjutama ka originaalmuusikat. Puuri asemel asus tantsupeo muusikajuhi kohale Kristjan Priks. Tantsupeo loomingulist töögruppi nõustas süžeeküsimustes (tekst ja ülddramaturgia) näitleja Tiina Mälberg.

Liigijuht Assistendid
1.–2. klassi segarühmad Agne Kurrikoff-Herman Karin Soosalu, Kaire Ojavee, Mirjam Sirkas
2.–3. klassi segarühmad Liina Eero Marina Kuznetsova, Dagmar Nakus, Kristi Aitsam
3.–4. klassi segarühmad Kristiina Siig Mall Paulus, Erika Põlendik, Kadri Aadma
5.–6. klassi segarühmad Rauno Zubko Kalev Järvela, Elo Unt, Tiiu Mürk
7.–9. klassi segarühmad Maido Saar Karel Vähi, Hele Pomerants, Heleri Huuse
Noorte segarühmad Helena-Mariana Reimann Andre Laine, Egert Eenmaa, Marius Aave
Neiduderühmad Ulla Helin-Mengel Maire Udras, Helle-Mare Kõmmus, Ave Anslan
Võimlemisrühmad Kersti Kull Urve Keskküla, Marit Rae, Kadri Jukk, Nele Kimmel, Katrin Kalm, Reine Kotkas

Kalevi staadioni muruväljaku keskel oli elavate lilledega kaunistatud pöördlava. Sellel kohtusid peategelased Koit, Hämarik ja vanaisa ning sidusid lavastuses kujutatud neli aastaaega pööripäevade abil tervikuks. Väljaku maratoni värava ning kellatorni poolsetel murunõlvadel olid kujundatud ühtekokku neli aastaaega, kuhu vanaisa asetas peotulega tõrviku vastavalt sellele, millisesse aastaaega oldi lavastuses parasjagu jõudmas. Ka Koidu ja Hämariku misanstseenid vihjasid põhjamaise looduse valgusrütmile - talvel olid peategelased väljakul teineteisest kaugel, suvel aga käsikäes. Originaalmuusika ja laulutekstid nii proloogile, finaalile kui ka aastaaegu siduvatele pööripäevadele lõi Maian Kärmas.

Tantsupidu algas proloogiga "Algamine", kus vanaisa tõi tantsuväljakule peotule tõrviku, mis sümbooliseeris päikest ehk kullakera. Vanaisa ood päiksele kui valguse ja soojuse andjale avas peo.

On jaaniaeg. Päike peaaegu ei loojugi, ööd on valged ja noorte südamed täis kõige kaunimaid tundeid ja muretut uljast meelt. Suvisel pööripäeval kutsub vanaisa enda ette Koidu ja Hämariku, et need võtaksid temalt üle kullakera hoidmise ja kandmise ülesande - nii nagu Faehlmanni muistendis. Koit ja Hämarik aga loobuvad vanaisa austavast ettepanekust. Nii kordub see sama meloodia ning tekstivariatsioonidega ka sügisesel ja talvisel pööripäeval. Igal kohtumisel tuuakse vanaisale ettekäändeid: kord on noortel aastaajale omaseid argikohustusi täita, siis jälle muid pakilisemaid toimetusi kui kullakera kandmine.

Iga uus pööripäev juhatas sisse järgmise aastaaja. Aastaaegadele anti sisu tantsude abil, milles olid selgelt loetavad pärimuslikud tegevused või rahvakalendrist tuntud rituaalid (noormeeste jaaniõhtu jõukatsumised, siidiräti kinkimine, heinategu, kooliminek, mardi-kadrijooksmine, talvevarude kogumine, nälja peletamine jne).

Hoogsalt kulgev päikeseaasta tardub südatalvel, kui saabub pakane ja pimedus, milleks noored ei olnud oma muretuses osanud valmistuda. Talv on ränk ja pikk, kogutud varud on lõppemas. Koit ja Hämarik jäävad pakase meelevalda, tantsuväljak jäätub ning tuisk matab maa lume alla. Noored mõistavad, et raske aja saab seljatada üksteisele toetudes ja kokku hoides, kui igaüks loovutab oma südamest väikese tulekillu. Seda murdepunkti ilmestas Maian Kärmase kirjutatud uudisteos "Tulitilgad", mille järgi tantsisid gümnaasiuminoorte segarühmad. Saabub uus kevad. Koit ja Hämarik kinnitavad kevadisel pööripäeval vanaisaga kohtudes, et on tänu suurele õppetunnile nüüd valmis kullakera ise kandma.

Pidu lõpeb uues suves. Päikeseaasta on teinud täisringi ning peo alguses kujutatud jaaniajast on möödunud aasta. Vanaisa annab finaaltantsu "Kullakera kandjad" (autor Maian Kärmas, esitajad Ott Lepland ja Lenna Kuurmaa) ajal peotule ehk kullakera üle Koidule ja Hämarikule. Noortest saab uus kullakera kandjate põlvkond. See on au, aga ka vastutus. Oma otsuse kinnituseks lugesid Koit ja Hämarik ette tantsumemm Helju Mikkeli tantsija usutunnistuse "Olen iva Su algusest".

Hämariku rollis astusid üles Jennifel Marisse Cohen (peaproov-etendusel ja esietendusel) ja Merit Männiste (viimasel etendusel), Koidu osas Jaagup Tuisk (peaproov-etendusel ja esietendusel) ja Hardo Adamson (viimasel etendusel). Vanaisa kehastas tantsupeo etendustel Ivo Linna.

Tantsijad saatis peol elava muusika ansambel koos solistidega (Liisi Koikson, Meelika Hainsoo, Eeva Talsi, Villu Talsi, Mari Kalkun, Triinu Taul, Lenna Kuurmaa ja Ott Lepland). Laulsid Musamari koor ning ansambel Rüüt.

Peotule süütamine[muuda | muuda lähteteksti]

XII noorte laulu- ja tantsupeo tuli süüdati 16. aprillil C. R. Jakobsoni muuseumis Kurgjal, kus tähistati ühtlasi Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise algust. Sündmuse kandis otse-eetris üle ETV, kontserdi lavastas Veiko Tubin.

Tulesüütamisele eelnes minikontsert, mille jooksul kanti ette numbreid nii laulu- kui ka tantsupeo repertuaarist. Lisaks kooridele ja tantsurühmadele osalesid solistid Lenna Kuurmaa, Ott Lepland, Kadri Voorand jt. Kontserdi lõpus laulsid tantsupeo peategelasi Koitu ja Hämarikku kehastavad Merit Männiste, Jennifer Marisse Cohen, Hardo Adamson ja Jaagup Tuisk ning vanaisa rolli täitev Ivo Linna ühe pööripäeva muusikanäite tantsupeolt. Kontserdi publiku moodustasid peo üldjuhid, pidude ideekavandi autorid ning Eestimaa ja Liivimaa kubermangu ühendamise aastapäevaks korraldatud rahvamatkadel osalenud inimesed.

Õhtu teises pooles peotule süütamisel kõneles president Kersti Kaljulaid ning tõrvik süüdati lõkkest Pärnu jõe kaldal. Tuli jäi kuni peo alguseni hoiule Ivo Linna kätte.

Isetekkeline tantsupidu Vabaduse väljakul[muuda | muuda lähteteksti]

Laulu- ja tantsupeo proovide nädalal oli ilm Tallinnas päikesepaisteline, kuid reedeks, tantsupeo peaproovide ja esietenduse päevaks saabus pealinna jahe tuul koos tiheda vihmasajuga. Vihm jõudis tantsupeolisteni peaproovi ajal, mis algas reedel, 30. juunil kell 15.00. Paljud tantsijad ei kandnud proovi ajal vihmakeepi ning said märjaks. Vihmahood saatsid ka õhtust peo esietendust, mis algas kell 19.00. Nii peaproovil kui ka esietendusel jäeti kehva ilma tõttu ära osalejate traditsiooniline väljamarss, et tantsijad saaksid varem varju alla ja sooja. Pealavastaja Margus Toomla sellekohane teade võeti kummalgi esituskorral tantsijate seas vastu valju nurinaga.

Laupäeval, 1. juulil oli kavas kaks etendust, kell 13.00 ja 19.00. Peo operatiivstaap, kuhu kuuluvad Päästeameti, politsei, meditsiiniteenistuse, peo korraldustoimkonna ja teiste valdkondade esindajad, otsustasid 1. juuli hommikul kehva ilmaprognoosi tõttu päevase etenduse ära jätta. Südapäeval toimunud pressikonverentsil toodi otsuse põhjenduseks vajadus anda lastele pikem paus eelmisest päevast veel niiskete riiete kuivatamiseks. Ärajäänud etenduse piletid lubati tagasi osta.

Operatiivstaabi otsuse teatavakssaamise järel, paar tundi enne pressikonverentsi, otsustasid tantsuansambli Sõleke liikmed Greete Nippolainen, Kaur Lukki-Lukin, Mathias Kübar, Richard Ploompuu, Antero Noor, Oliver-Marcus Reimann, Kertu Sõerd, Georg-Rasmus Mäe ja Nils Joonas Kristian Saar (tantsuansamblist Sõprus) ja Uku Kert Paidra, et korraldatakse alternatiivne tantsupidu "Tantsime koos". Helitehnika tõi kohale Georg-Rasmus Mäe. Otsus sündis noorte omavahelises Facebooki vestluses. Facebookis tehtud üleskutse ja sündmuse leht koguneda kell 14.00 Vabaduse väljakul hakkas kiiresti levima ja populaarsust koguma. Korraldajad toonitasid, et tegemist pole protestipeoga, vaid siiras soov koos tantsida hoolimata ilmast. Facebooki lehel käis paari tunni jooksul aktiivne arutelu ja informatsiooni vahetamine, otsiti tantsupartnereid, lepiti kokku rekvisiitide kasutamine jpm, samas oli üleval avalik registreerimisleht, kuhu rühmad said end liigiti kirja panna. Sotsiaalmeedias levisid hashtagid #tantsimekoos, #tahametantsida, aga ka #muidueijää jmt.

Sõlekese kiire organiseerimise tulemusel hangiti sündmusele kooskõlastused, need andis Tallinna linnasekretär Toomas Sepp. Helitehnika ja muu vajaliku tõid kohale noored ise. Vabaduse väljakule kogunes eelkõige tänu sotsiaalmeediale, aga ka suust suhu levivale informatsioonile väga suur hulk tantsijaid, nende seas ka nooremate vanuseastmete esindajaid koos juhendajatega. Registreerimislehe järgi osales vähemalt 60-80 tantsurühma, mõni neist väiksemas koosseisus. Publik (hinnanguliselt üle 2000 inimese) võttis kohad sisse Vabaduse väljaku servades ja Harjumäe nõlvadel ning Vabadussõja võidusamba trepistikul.

Enne ühistantsimise algust tegid pöördumise peo idee autorid Meelis Kompus ja Maian Kärmas, kes avaldasid tunnustust suurele hulgale kohale tulnud tantsijatele ning märkisid, et toimuv ongi ehe "mina jään", selle peo tegelik põhjus ja mõte. Sündmust saabusid vaatama ka mitmed liigijuhid ning peo pealavastaja Margus Toomla. Toimuvast tegid otseülekande Delfi ja Postimees. Eesti Rahvusringhääling viitas hiljem ressursi puudumisele ning piirdus fotode ja uudislooga, mistõttu rahvusringhäälingut hiljem vähese operatiivsuse eest teravalt kritiseeriti.

Vabaduse väljakul tantsiti õiges järjekorras ette peaaegu kogu tantsupeo kava, vahele jäid mõned nooremate rühmade esitused ning paar liikumisrühmade numbrit. Tantsijate rekvisiite (neiduderühmade loorehad, Näljamihklid jm) asendasid noorterühmade poiste tantsus kasutatud tokid või lipud. Kui rekvisiite ei jätkunud, tantsiti kujuteldavate esemetega. Suur osa tantsijast oli vähemalt osaliselt rahvarõivis. Tantsijad järgisid võrdlemisi täpselt väljakumustreid, ehkki joondumiseks vajalikku märgisüsteemi Vabaduse väljakul polnud. Sellest hoolimata said nõlvadel seisnud inimesed hea ettekujutuse Kalevi staadionil toimuvast lavastusest. Sündmuse ajal sadas pisut peenikest vihma, kuid mitte häirivalt.

Kohal viibisid Koidu ja Hämariku osatäitjad Jennifer Marisse Cohen, Jaagup Tuisk ja Hardo Adamson, neist esimene selgitas publikule toimuva mõtet ka inglise keeles. Hilinemisega jõudis Vabaduse väljakule vanaisa osatäitja Ivo Linna, kes esitas a`cappella proloogi "Algamine" ning laulis koos Koidu ja Hämariku osatäitjatega pidu liigendavate pööripäevade muusikat. Sündmuse lõpuosas haarati tantsude "Kullakera kandjad" ja "Oige ja vasemba" ajal ringidesse ka pealtvaatajaid, peo üldjuhid ja autorid.

Ootamatult rahvarohkeks ja emotsionaalseks kujunenud Facebookis algatatud peo Vabaduse väljakul lõpetas Ivo Linna taas a`cappella lauldud "Eestlane olen ja eestlaseks jään".

Tunnustused ja järelkajad[muuda | muuda lähteteksti]

  • President Kersti Kaljulaid kutsus aktiivsed noored, kes korraldasid Vabaduse väljakul toimunud sündmuse, 20. augustil 2017 Kadriorgu presidendilossi roosiaeda iseseisvuse taastamise päeva vastuvõtule. Vastuvõtule olid kutsutud ka laulu- ja tantsupeo idee autorid ning kunstilise toimkonna liikmed. Rasmus Puur pidas kohalviibijatele kõne.
  • 20. novembril 2017 ilmunud Eesti Päevaleht nimetas Vabaduse väljaku peo korraldajad 2017. aasta mõjukate noorte edetabelis 4. kohale (esikohal oli Kelly Sildaru). Tabelis oli ka laulupeo üks dirigente ning idee autoreid Rasmus Puur.
  • 27. novembril tunnustas kultuuriminister Indrek Saar Vabaduse väljaku peo korraldajaid tänukirjaga ning siseminister Andres Anvelt andis ühele peakorraldajale, Antero Noorele üle 2017. aasta kodanikupäeva aumärgi, mis kuulub sümboolselt kõigile "Tantsime koos" korraldajatele.
  • Vabaduse väljaku peo korraldajad pälvisid 2017. aasta lõpus ka TV3 "Seitsmeste uhkuse" tänuauhinna.
  • Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aastapreemiate ehk lokulaudade jagamisel 9. detsembril 2017 nimetati isetekkeline tantsupidu "aasta teoks", "aasta sündmuse" tiitliga pärjati tantsupeo "Mina jään" tegelik, ametlik lavastus.
  • Isetekkelist tantsupidu, täpsemalt selle korraldajate ja osalejate initsatiivi, ülistas Eesti president Kersti Kaljulaid oma uusaastatervituses.[3]
  • Nii laulupidu, tantsupidu kui ka pillipidu olid nomineeritud riiklikule kultuuri aastapreemiale, kuid ei osutunud laureaatideks. Laulupeo esitas tunnustusele Tallinna Linnateater, tantsupeo ja pillipeo Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).
  • Kultuurkapital tunnustas 2. veebruaril 2018 toimunud galal laulupeo peadirigenti Heli Jürgensoni ja tantsupeo pealavastajat Margus Toomlat rahvakultuuri sihtkapitali peapreemiaga. Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia pälvisid Maian Kärmas tantsupeole loodud muusika eest, Rasmus Puur kui noor dirigent ja helilooja ning Juhan Uppin pillipeo läbiviimise eest.
  • Kultuuriminister Indrek Saar meenutas Riigikogus 14.02.2018 peetud kultuurivaldkonna aastakõnes noorte tantsijate entusiasmi Vabaduse väljaku sündmuse korraldamisel: "Spontaanne asendustantsupidu oli suurepärane näide sellest, kuidas lapsed ja noored on loovad ja tahavad luua. Antagu vaid võimalus."[4]
  • Tallinna Kesklinna valitsus tunnustas aasta meeskonnana isetekkelise tantsupeo korraldajad, kellest mitmed elavad või õpivad Tallinna kesklinnas. Auhinna võttis meeskonna nimel vastu Tallinna Reaalkooli õpilane Uku Kert Paidra.

Galerii[muuda | muuda lähteteksti]

Laulupeo kontsert 2. juulil
Suurenda
Laulupeo kontsert 2. juulil

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]