Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Gaudeamus (laulupidu))
Jump to navigation Jump to search
Eestlased 2014. aasta Gaudeamusel Daugavpilsis.
Gaudeamuse rongkäik (2014).
Gaudeamuse avamine 2014. aastal.

Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus on Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidu, mis toimub vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

  • I Gaudeamus toimus 1956. aastal Tartus Toomeorus 7.–8. juulil Richard Ritsingu ja Helju Mikkeli algatusel, osales üle 2200 laulja, tantsija ja pillimängija.
  • II Gaudeamus toimus 5.–7. juulini 1958 Riias ja Siguldas, osalejaid oli 3000 ja Eesti koondrühma juhtis Helju Mikkel.
  • III Gaudeamus oli 1967. aastal taas Tartus, üldjuht oli Helju Mikkel ja peolisi 3200.
  • IV Gaudeamus 1968 oli Vilniuses, osalisi 3000. Eesti rahvatantsijate juht-lavastaja oli Salme Valgemäe.
  • V Gaudeamus 3000 osavõtjaga toimus Riias ja Ogres 9.–11. juulil 1971. Eesti-poolne üldjuht oli Henn Tiivel.
  • VI Gaudeamus leidis aset 6.–7. juulil 1974 Tartus ja Põlvas, osalejaid oli 4500.
  • VII Gaudeamus toimus 7.–9. juulil 1978 Vilniuses, Eesti üldjuht oli Henn Tiivel ning osavõtjaid juba 6000.
  • VIII Gaudeamus oli 10.–12. juulil 1981 Riias ja Ogres. Osalejaid tuli veelgi rohkem: 6500.
  • IX Gaudeamus oli 7.–8. juulil 1984 Tallinnas, taidlejaid 6000. Kontserte anti Tartus, Kohtla-Järvel ja Pärnus. Üldjuht Mait Agu.
  • X Gaudeamus 1988. aastal Vilniuses langes Baltimaade ärkamisajale, seetõttu tuli ka osalus rekordarvuline: 7000 inimest. Rahvusliku vaimustuse ajel kasutati nõukogude ajal keelatud rahvusvärvides sümboolikat ja kanti rahvuslippe. Kui eestlased eksponeerisid julgelt oma rahvuslippe, siis leedulastele ja lätlastele oli see esimene avalik üritus, kus tuldi oma lippudega edukalt välja.[1]
  • XI Gaudeamus toimus 27.–30. juulil 1991 Lätis Ogres, kontserte anti ka Liepājas ja Cēsises. Kokku tuli 4500 osalejat.
  • XII Gaudeamus jõudis taas Tartusse, kus toimus 8.–9. juulil 1995 Tähtvere uuel laululaval ja peoplatsil. Peojuht oli Enn Madi.[2]
  • XIII Gaudeamus toimus 1999 Vilniuses.
  • XIV Gaudeamus oli 9.–11. juulil 2004 Riias. 4246 osalejast tuli 2214 Leedust, 1008 Eestist ja 1024 Lätist. Osales 78 koori, 23 tantsurühma, 12 puhkpilliorkestrit ja 13 folkloorirühma. Peojuht oli Janis Silins, kooride peadirigent Juris Klavins, peatantsujuht Rolands Jurasevskis ja puhkpilliorkestrite peadirigent Maris Martinsons.
  • XV Gaudeamus peeti juubelipeona 30. juunist 2. juulini 2006 Tartus, osales 6000 esinejat ja üle 7000 pealtvaataja.[3]
  • XVI Gaudeamus toimus 24.-26. juunil 2011 Leedus.[4]
  • XVII Gaudeamus toimus 26.–29. juunil 2014 Lätis Daugavpilsis.[5]. Eestist osales ligi 800 lauljat, tantsijat ja pillimängijat 26 üliõpilaskollektiivist ning kokku oli osalejaid ligi 4600. Eesti rahvusprogramm kandis nime "Pulmamäng". Selle üldjuht oli Janne Fridolin, tantsurühmasid juhendas Aveli Asber ja orkestreid Tarmo Kivisilla.[6]
  • XVIII Gaudeamus toimub 23.–24. juunil 2018 Tartus. [7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]