XIX üldlaulupidu
| XIX üldlaulupidu | |
|---|---|
| Eesti NSV 1980. aasta üldlaulupidu[1] | |
| Toimumisaeg | 5.–6. juuli 1980 |
| Toimumiskoht | Lauluväljak, Tallinn |
| Esinejate rühmi | 627 |
| Esinejaid | 28 969 |
| Üldjuhid |
Gustav Ernesaks Jüri Variste Arvo Ratassepp Heino Kaljuste Kuno Areng Olev Oja Harald Uibo Ants Üleoja Venno Laul Ants Sööt John Tungal Uno Uiga Vello Loogna Leho Muldre |
| Korraldaja | Üldlaulupeo Peakomisjon |
| < XVIII | |
XIX üldlaulupidu toimus 5. ja 6. juulil 1980. aastal Tallinnas ja oli pühendatud Eesti NSV 40. aastapäevale. Peol osalesid mees-, sega-, nais-, laste-, poiste- ja vene koorid ning puhkpilliorkestrid.
Laulupeo käik
[muuda | muuda lähteteksti]Peo korraldamise ideekavandite konkursi võitis Gustav Ernesaksa, Olev Oja, Arvo Ratassepa ja Kuno Arengu esitatud ideelahendus. Heliloojatelt telliti laulupeo jaoks mitmeid uusi teoseid, mis ka laulupeol kõlasid – Eino Tambergi kantaat "Teretuslaul" (Ralf Parve sõnad), Gustav Ernesaksa "Muusikale" (George Gordon Byron) ja "Kes selle tamme istutas" (Leili Andre), Heino Kaljuste "Tulge laulupeole" (Eha Lättemäe), Hans Hindpere "Kodumaa sünnipäev" ja olümpiateemaline Jaan Koha teos "Viis värvilist rõngast" (Otto Roots).
Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati toimumise lähedus (algas 22. augustil) andis ka laulupeole olümpiahõngu. Tantsupidu, mis oli algselt planeeritud samale aastale, lükati aga ühe aasta võrra edasi. Siiski ei jäänud rahvatantsijad ja võimlejad peost täiesti kõrvale. Laulupeo eelõhtul toimus lauluväljakul nn rahvaste sõpruse kontsert, kus lisaks külaliskooridele ja -orkestritele esinesid Tallinna valikkoorid. Esitati Ester Mägi kantaat "Merelinnale" ning naisvõimlejad esitasid koreograafilise kompositsiooniga "Meri". Laulupeo teisel kontserdil esitasid naisrahvatantsurühmad Nelli Uustalu lavastatud "Eesti tantsusüidi", mis oli loodud Eduard Tubina, Lydia Austeri ja Harri Otsa muusikale.[2]
Laulupeo avalaul oli nüüd juba traditsiooniliselt Mihkel Lüdigi "Koit", millele järgnes Üldlaulupeo Peakomisjoni Presiidiumi esimehe Rein Ristlaane avakõne. Seejärel kõlasid Nõukogude Liidu hümn, Eesti NSV hümn, laulud "Lenini partei" (Eugen Kapp / Erni Hiir) ja "Meie – suur perekond" (David Tuhmanov). Teisel päeval enne peokorraldajate autasustamist ja lõpulaule esitati teistkordselt lugu "Lenini partei".
Hümne arvestamata olid 74-st esitusele tulnud teosest eesti autorite kirjutatud 50. Ülejäänud olid lisaks vene autorite kirjutatutele ka erinevate liiduvabariikide ja sotsialismimaade heliloojate teosed. Tähelepanuväärne oli teisel päeval meeskooride esituses kõlanud Edvard Griegi kantaat "Uus isamaa".[2]
Protesti avaldamine
[muuda | muuda lähteteksti]Kommunistlike juhtide meelehärmiks kirjutati musta bituumenlakiga ööl vastu 5. juulit lauluväljaku ümbruses mitmel pool seintele "MAHA VENESTAMINE". Võimu esindajad tegid kiirkorras kõik selleks, et loosungid laulupeole saabuvale rahvale näha ei jääks. Aktsiooni korraldanud kolm Tallinna 16–17 aasta vanust koolipoissi selgitati välja 1981. aasta kevadeks. Neid karistati tingimisi vabadusekaotusega.[3]
Laulupäev Tallinnas
Tallinna lauluväljak XIX üldlaulupeo aegu aastal 1980
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "XIX laulupidu". Laulupeomuuseum. Originaali arhiivikoopia seisuga 27.04.2009. Vaadatud 12.04.2009.
- 1 2 LAULUPIDU (1980). Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA. Vaadatud 31. juuli 2025.
- ↑ Tarmo Vahter. Peidetud fotod: kolm koolipoissi protestisid 1980. aasta laulupeo ajal venestamise vastu. ekspress.delfi.ee, 29. juuni 2023.
Eesti laulu- ja tantsupeod | ||
|---|---|---|
| Üldlaulupeod |
I (1869) · II (1879) · III (1880) · IV (1891) · V (1894) · VI (1896) · VII (1910) · VIII (1923) · IX (1928) · X (1933) · XI (1938) · XII (1947) · XIII (1950) · XIV (1955) · XV (1960) · XVI (1965) · XVII (1969) · XVIII (1975) · XIX (1980) · XX (1985) · XXI (1990) · XXII (1994) · XXIII (1999) · XXIV (2004) · XXV (2009) · XXVI (2014) · XXVII (2019) · XXVIII (2025)
|
.jpg)  |
| Üldtantsupeod |
I (1934) · II (1939) · III (1947) · IV (1950) · V (1955) · VI (1960) · VII (1963) · VIII (1965) · IX (1970) · X (1973) · XI (1975) · XII (1981) · XIII (1985) · XIV (1990) · XV (1994) · XVI (1999) · XVII (2004) · XVIII (2009) · XIX (2014) · XX (2019) · XXI (2025)
| |
| Noorte peod |
I (1962) · II (1967) · III (1972) · IV (1977) · V (1982) · VI (1987) · VII (1993) · VIII (1997) · IX (2002) · X (2007) · XI (2011) · XII (2017) · XIII (2023)
| |
| Muud laulupeod | ||
| Meeste tantsupeod | ||
| Naiste tantsupeod | ||