XIII noorte laulu- ja tantsupidu

XIII noorte laulu- ja tantsupidu
"Püha on maa"
Laulupeo kontsert 2. juulil, laval on puhkpilliorkestrid
Toimumisaeg	30. juuni – 2. juuli 2023
Toimumiskoht	Lauluväljak Kalevi Keskstaadion
Korraldaja	Laulu- ja Tantsupeo SA (ELTSA)
XIV >   < XII

XIII noorte laulu- ja tantsupidu oli traditsiooniline koolinoorte üle-eestiline laulu- ja tantsupidu. XIII noorte laulu- ja tantsupidu kandis ühist juhtmõtet "Püha on maa", mille idee eesmärk oli igas argipäevas panna nägema seda, mis püha – meie keelt, meie maad ja ka meie ühist kodu, planeeti Maa.

Pidu toimus Tallinnas 30. juunist kuni 2. juulini 2023. Esialgu aasta varasemaks planeeritud pidu lükati 2023. aasta suvele seoses koroonapandeemiaga.

Ideekavandite konkurss

Konkursi laulu- ja tantsupeo juhtide ja lähteideede leidmiseks kuulutas Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus (ELTSA) välja 26. jaanuaril 2020. Tööde esitamise tähtaeg oli 20. veebruar 2020. Kokku laekus ELTSA-sse 11 laulupeo ja 9 tantsupeo ideekavandit. See on aegade suurim laekunud tööde arv. Otsuse tegi ELTSA kokku kutsutud komisjon märtsis 2020. Laulupeo ekspertkomisjoni esimees oli dirigent Heli Jürgenson, 2017. aasta noorte laulupeo "Mina jään" peadirigent. Tantsupeo ekspertkomisjoni tööd juhtis 2017. aasta noorte tantsupeo "Mina jään" pealavastaja ning toonase võidutöö "Koit ja Hämarik" kaasautor Margus Toomla.

Laulupidu

Laulupeo peadirigent oli helilooja ja dirigent Pärt Uusberg.

Uudseks oli peo ettevalmistusel see, et Eesti Filharmoonia Kammerkoori, XIII noorte laulupeo kunstilise toimkonna ning mitmete lastekollektiivide ja solistide koostöös valmisid laulupeo kavas olevate kooriteoste häälepartiide helisalvestised. Ligi 350 puhtakõlalist partiid loodi Eestis uudse digilahenduse abil kõigile laulupeoks valmistuvatele koorilauljatele harjutamiseks ning olid laulupeo veebilehelt hõlpsasti leitavad. Nende alusel oli võimalik kuulata mis tahes laulust mis tahes partiid nii eraldi kui koos vaikselt taustal kõlava kogutervikuga.

Kontsert toimus 2. juulil 2023 Tallinna lauluväljakul, kavas oli 45 teost. Kontserdil osalesid: mudilas-, laste-, poiste-, noormeeste-, neidude- ja ühendkoorid, puhkpilli- ja sümfooniaorkestrid; eraldi kava on ühendkooridel. Kontserti saatsid vihmahood. Eriti tugev valing koos ootamatu äikesega tabas pidulisi vahetult pärast mudilaskoori esinemist, kui peo noorimad lauljad olid lavalt lahkumas. Pikselöögile järgnes umbes pooletunnine erakordselt tugev vihmasadu, mis sundis pidu hetkeks peatuma. Mudilased lahkusid vastavalt peo korraldajate varasematele soovitustele kiiresti lauljaväljakult, lahkus ka osa publikut, kes olid märjaks saanud. Ilm muutus seejärel selgemaks, kava jätkus, kuid uus tugev vihm tabas laulupidu lõpuühendkoori ajal. Sellele vaatamata ei lahkunud lauljad lavalt, publik jäi samuti väljakule ning kogu kava kanti ette vastavalt plaanile.

Peol kõnelesid president Alar Karis, kultuuriminister Heidy Purga ning Eesti noored, kelle tööd olid üleriigilisel kõnevõistlusel valitud paremate hulka. Laulupeo rongkäigu tervitajad olid Hele Kõrve ja Alo Kõrve, kava teadustajad olid Indrek Sammul ja Sandra Uusberg. Vahetekste esitasid Tallinna linnateatri näitlejad.

Tantsupidu

Tantsupeo pealavastaja oli koreograaf Agne Kurrikoff-Herman ning tema assistendid olid Kadri Tiis ja Vaike Rajaste. Tantsupeo pealkiri oli "Sillad", mis sümboliseeris ühisosa otsimist elus ja inimeste vahel, sildade ehitamist iseendas ning ümbritsevani.

30. juunil ja 1. juunil toimusid kolm sama kavaga etendust Kalevi staadionil, kavas oli 22 tantsu. Osalesid 1.–2. klassi, 2.–3. klassi, 3.–4. klassi, 5.–6. klassi ja 7.–9. klassi segarühmad, C-noorte segarühmad, neidude tantsurühmad, pererühmad, võimlemisrühmad (väikesed ja suured võimlejad). Peo muusika kõlas elavas ettekandes, solistid olid Mari Kalkun, Anu Taul, Mari Jürjens, Juhan Uppin jt.

Tantsupeo proovid möödusid suvekuumuses, nii et mitmed tantsijad vajasid väljakul esmaabi, leitsaku tõttu katkestati ka neljapäeval, 29. juunil toimunud üldproov. Kuumuse tõttu jäeti ära tantsijate pikem väljamarss peaproov-etendusel ja esimesel etendusel. Väljamarss kogu pikkuses leidis aset peo viimasel etendusel, kui õhutemperatuur oli pisut langenud. Tantsupeo esimesel etendusel anti üle noortepidude algatajate Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumid kolmele tantsujuhile (laureaadid Eena Mark, Ulvi Mägi ja Kristiina Siig). Peo viimase etenduse avas peaminister Kaja Kallas, kes on korduvalt tantsupidudel osalenud. Peo pealavastaja kõneles etenduse lõpuosas. Tantsupeo kõigi etenduste konferansjee rollis oli Meelis Kompus.

Rahvamuusikapidu

Rahvamuusikapeo üldjuht oli Juhan Uppin.

1. juulil Vabaduse väljakul toimunud rahvamuusikapeol oli kavas 35 pillilugu. Osalesid kandle-, torupilli-, viiuli-, lõõtspilli-, akordioni- ja näppepillimängijad ning koondorkester. Pidu konfereeris Karl Robert Saaremäe.

Visuaalne identiteet

XIII noorte laulu- ja tantsupeo visuaalse identiteedi autor ja ühtlasi peo peakunstnik oli Mart Anderson, kelle töö osutus väljavalituks koostöös Eesti Disainikeskusega läbi viidud konkursil. Kujunduskeele keskseks elemendiks oli originaalne, hoogne ja kaasaegne tüpograafia.

Omaloomingu korjetalgud

Peo kunstilised toimkonnad korraldasid 2020. aasta kevadel esimest korda pidude ajaloos laulu- ja tantsupeo omaloomingu korjetalgud, et anda kõigile soovijatele võimalus osaleda tulevase noortepeo repertuaari kujundamisel. Talgutele laekus kokku 541 teost 228 autorilt. Talgute korraldajad koos tunnustatud loojatega töötasid saabunud pakkumised läbi, misjärel laulupeo kunstiline toimkond otsustas laekunud tööde hulgast kaaluda kolme või nelja teose kavasse lisamist, tantsupeo kunstiline toimkond leidis neli muusikapala, millele hakati looma XIII noorte tantsupeo tantse.

Välislingid

• XIII noorte laulupidu Püha on maa, Jupiter