VII noorte laulu- ja tantsupidu

VII noorte laulu ja tantsupidu toimus Tallinnas 18.–20. juunil 1993.

Hariliku pidude toimumisrütmi kohaselt pidanuks iseseisvuse taastanud Eesti esimene noortepidu leidma aset juba 1992. aastal, kuid seda pärssisid nii ettevalmistusaja nappus kui rahapuudus. Teisalt sai pidu osaks Eesti vabariigi 75. aastapäeva tähistamisest.

Rahapuudus kimbutas laiemalt kogu peoprotsessi ja ka peo läbiviimist. Näiteks piduliste toitlustamise raha saadi kokku vaid mõni nädal enne suursündmust. Leedus aga jäi noortepidu samadel põhjustel hoopis vahele.

Laulupidu

Laulupeo kunstiline juht oli helilooja René Eespere. Kava koosnes varasemate laulupidude meeldejäävamatest lugudest ning noorema põlvkonna heliloojate loomingust Esimest korda jõudsid laulupeole näiteks Raimo Kangro ja Rein Rannapi teosed. Ühendkoor laulis peo lõpus Tõnis Mäe, Alo Mattiiseni ja René Eespere teosed.

Ka dirigentide hulgas oli palju debütante, näiteks Olari Elts, Riho Leppoja, Aarne Saluveer, Hirvo Surva ja Raul Talmar.

Kui piduliste rongkäik peeti suvesoojuses ja päikesepaistes, siis laulupeo alguseks hakkas sadama võrdlemisi tihedat vihma, mis ei vaibunud peaaegu kogu kontserdi vältel. Teisalt ei rikkunud see peo energiat, sest peo lõpus läksid Tõnis Mäe "Palve" ja "Koit" korduvale taasesitusele ning noored lauljad ei soovinud kuidagi laulukaare alt lahkuda.

Sellel peol oli esimest korda üle-eestilise laulupeo kavas Peep Sarapiku/Juhan Liivi "Ta lendab mesipuu poole".

Tantsupidu

Tantsupeo pealavastaja oli Ilma Adamson. Pidu kandis pealkirja „Kodu põhjamaa päikese all“. Kokku anti neli etendust. Pidu algas päikese kujutamisega tantsumurul ning kogu järgnev sümboliseeris lapse sirgumist kodumaal, oma perekonna ja sõprade keskel. Peol osalesid ka külalisrühmad Soomest ja Lätist.