IV üldlaulupidu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
IV üldlaulupidu
Neljas üleüldine ja teine tänulaulupidu keiser Aleksander III valitsemise 10. aastapäeva auks
IV üldlaulupeo rongkäik.jpg
Laulupeorongkäik
Toimumiskoht Kirjameeste Seltsi aed, Tartu
Esinejate rühmi 170
Esinejaid 2700
Üldjuhid Karl August Hermann
Aleksander Läte
Robert Julius Erlemann
David Otto Wirkhaus
Joosep Heinrich Wirkhaus
Korraldaja Eesti Kirjameeste Selts
 < III V

IV üldlaulupidu toimus 27.29. juunil (vkj 15.–17. juunil) 1891 Tartus. Pidustuse korraldas Eesti Kirjameeste Selts eesotsas Johann Köleriga. Liivimaa kubernerile esitatud palvekirjas märgiti peo põhjenduseks Aleksander III kümnenda valitsemisaasta tähistamine.

Peo üldjuhid olid sega- ja ühendkoore juhatanud Karl August Hermann, meeskoore juhatanud Robert Julius Erlemann, oma laule juhatanud Aleksander Läte, pasunakoore juhatanud David Otto Wirkhaus ja keelpilliorkestreid juhatanud Joosep Heinrich Wirkhaus.

Peol osales 170 esinejate rühma enam kui 2700 tegelasega, kellest umbes 1400 olid segakoorilauljad ja 1400 meeskoorilauljad, puhkpillimängijaid oli 400. Kuulajaid oli hinnanguliselt 15 000. See oli ka esimene pidu, kus esinejate seas oli naisi[1].

Esmakordselt oli laulupeo tarbeks ehitatud kõlakoda. Pidu toimus Kirjameeste Seltsi aias.[2]

Kava[muuda | muuda lähteteksti]

Vaimulikud laulud

Ilmalikud laulud

  • "Kandke koju terviseid" (A. Thomson)
  • "Pulmalaul" (A. Thomson, rahvaviis)
  • "Kiitust keisrile" (M. Glinka)
  • "Metsa kaja" (E. Printz)
  • "Õhtu laul" (J. Kappel)
  • "Enne ja nüüd" (M. Hermann)
  • "Kevade laul" (A. Jurjan)
  • "Pidulaul" (K. A. Hermann)
  • "Kus sa käisid" (eesti rahvaviis)
  • "Tuulekesed tuhisevad" (eesti rahvaviis)
  • "Laul rõõmule" (A. Läte)
  • "Koju" (soome rahvaviis)
  • "Rannamees" (soome rahvasiis)
  • "Kannel" (A. Thomson)
  • "Pidu marss" (E. Kiesler)
  • "Finale" (C. M. von Weber)
  • "Traum der Kindheit" (V. Bellini)
  • "Soldatenchor" (Zantz)
  • "Mälestuste marss" (E. Kiesler)
  • "Juubeli marss" (E. Kiesler)
  • Fragment ooperist "Lucia di Lammermoor" (G. Donizetti) [3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kindlat tunnistust Eesti maa ja rahwa mehemeelest andis meie neljas laulupidu, millest nüüd esimest korda ka meie õrnem sugu tegewalt osa wõttis." Postimees, 18.06.1891; kordustrükk Postimees, 07.07.2014
  2. 130 aastat eesti laulupidusid. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. ISBN 9985-813-24-3
  3. "4. laulupidu". Laulupeomuuseum. Kasutatud 7.04.2009.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]