VIII üldlaulupidu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
VIII üldlaulupidu
VIII üldlaulupidu.jpg
Toimumisaeg 30. juuni – 2. juuli 1923
Toimumiskoht Roheline aas, Tallinn
Esinejate rühmi 386
Eesinejaid 10 562
Üldjuhid Anton Kasemets
Juhan Simm
Eduard Knude
Georg Reder
Korraldaja Eesti Lauljate Liit
IX
 < VII

VIII üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini 1923. aastal Tallinnas. Pidustuse korraldas Eesti Lauljate Liit. Kooride üldjuhid olid Anton Kasemets ja Juhan Simm, puhkpilliorkestreid juhatas Eduard Knude ja sõjaväeorkestreid Georg Reder. Laulupeo avakõne pidas riigivanem Juhan Kukk ning lõpukõne Riigikogu esimees Jaan Tõnisson.

Peol osales 386 esinejate rühma 10 562 liikmega. Laulupidu peeti Rohelisel aasal praeguse Kadrioru staadioni kohal.

Suurest laulupeovaimustusest tingituna sai alguse igal viiendal aastal üldlaulupeo korraldamise tava.[1]

Kava[muuda | muuda lähteteksti]

Esitusele tuli 24 eesti autorite koorilaulu, sealhulgas esmakordselt lauldud nüüdislaulupidude avalaul Mihkel Lüdigi "Koit". Ainsa välismaa autori lauluna esitati soome külaliskoori laulupeole tuleku puhul Emil Genetzi "Suomen valta". Puhkpilliorkestrid mängisid saksa palu.[1]

Segakoorid:

  • "Valvur, kas ju möödas öö" (K. Türnpu)
  • "Tänu ja kiitus" (A. Läte)
  • "Kodutalust lahkumine" (K. Türnpu)
  • "Vahtijad" (A. Läte)
  • "Kukku" (A. Vedro)

Meeskoorid:

  • "Ma teretan sind, hommik" (J. Kappel)
  • "Väikesele isamaale" (K. A. Hermann)
  • "See on Eesti laul" (A. Kapp)
  • "Oma saar" (J. Simm)
  • "Näänia Kreutzwaldi mälestuseks" (R. Tobias)
  • "Meeste laul" (M. Hermann)

Pasunakoorid:

  • "Marsch" (A. Seidel)
  • "Gavott" (L. Jessel)
  • "Romans" (C. Kahnt)
  • "Gavott" (J. Semfke)
  • "Marsch" (M. Oscheit)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 130 aastat eesti laulupidusid. Tallinn: Talmar ja Põhi, 2002. ISBN 9985-813-24-3