Kerema
| Kerema | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: |
5,6 km² (2020)[1]  |
| Elanikke: |
22 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
2959[3] |
| Koordinaadid: | 58° 54′ N, 22° 57′ E |
  | |
Kerema on küla Hiiumaa vallas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
Kerema piirneb põhjas Hagaste, Puliste, Värssu ja Tempa külaga, läänes ja lõunas Suuremõisaga, kagus Pühalepaga ning idas Hilleste ja Vahtrepa külaga.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Teadaolevalt on küla esimest korda mainitud 1565. aastal: Kärima Vrbas [4]. Hilisemaid mainimisi: 1688. aastaks Keramaby nimena. [5] Paul Ariste pakkus välja, et kohanimi pärineb sõnast "kera" (tähenduses kera, pundar, tihe põõsastik). Lauri Kettunen arvas, et kohanimi kujunes sõnast "kere".
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Küla alale jääb Pühalepa hoiuala.
Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]
Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 16 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.[6]
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 85 | 1959 |
| 37 | 1970 |
| 8 | 2000 |
| 16 | 2011 |
| 20 | 2019 |
Talud[muuda | muuda lähteteksti]
Kerema ajaloolised talud 1939 [7]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Allika | Liit |
| 2 | Haava | Kalju |
| 3 | Kalju | Kalju, Piht |
| 4 | Kasesalu | Allik |
| 5 | Kasevälja | Lember |
| 6 | Kaskori | Kaskor |
| 7 | Kitse | Viidik |
| 8 | Kokanigula | Uustalu |
| 9 | Kura | Piht |
| 10 | Laasi-Jürna | Paes |
| 11 | Lihala | Maar |
| 12 | Luua | Regi |
| 13 | Mardi | Rahu |
| 14 | Niidiotsa | Remmelkoor |
| 15 | Nuudi | Liit |
| 16 | Peetri | Pöör |
| 17 | Printsi | Hanikat |
| 18 | Pruuli | Maar |
| 19 | Sakkuri | Laane, Liit, Tüür |
| 20 | Simuna | Aardemaa |
| 21 | Tooksi | Liik, Pruer |
| 22 | Tooma | Kalju |
| 23 | Uuetoa | Allik, Koppel |
| 24 | Uue-Vanatoa | Allik |
| 25 | Vanatoa | Allik |
| 26 | Vähe-Laasi | Mei |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Küla kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. 1725–1726 Läänemaa adramaarevisjonis elasid külas vabadikud Kerrema Claus ja Kerrema Siffer.
1835 oli külas 7 talu, elanikud said perenimed: Allik, Kaskor, Kirmann, Känd, Liit (Liet), Paes ja Pruer. [8]
Külas oli koolimaja (Kasevälja kool), pastoraat (pühalepa pastoraat, Papsi), kõrts (Haava kõrts), vallamaja (Kasevõlja koolimajas), palvemaja (Pühalepa vennastekoguduse palvemaja), 7 tuuleveskit, ...
1890. aastate alguses viidi seni Kerema küla Kasevälja koolis asunud Suurevalla (Suuremõisa vald Pühalepa kihelkonnas) keskus Reikama külla.[9]
1939 asus külas 26 talu. 1949. aasta kevadel Pühalepa külanõukogu aladel moodustatud 19 kolhoosi seas oli ka Keremal rajatud "Raudkivi" kolhoos.[9] 1950. a. 30. (või 10. ?) märtsil ühines Kerema küla "Raudkivi" kolhoos kõrval asuva Pühalepa küla "Võitluse" kolhoosiga. 1959. a. veebruari lõpus- märtsi alguses liideti "Võitluse" kolhoos Putkaste sovhoosiga.
1977. aastal läksid küla põhjapoolsemad alad Hiiumaa Metsamajandi alla.
Küla kuulus 1977–1997 naaberküla Pühalepa küla koosseisu.
1988. taastati esimene talu (Andruse- Jürna)
Taristu[muuda | muuda lähteteksti]
Kerema lääneosa läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee, küla idaossa jääb lõik Hilleste–Hellamaa teest. Küla läbib Papsi tee, Pühalepa- Kerema tee ja Kerema tee.
Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]
Kerema külas asus Pühalepa koguduse pastoraat.[10]
Külas asub Kummistu kalmistu.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Mantalet opå Dagöö bönder Ann [15]64; Årlighe renthan aff Dagöhden …. (1565)
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel Kerema Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
- ↑ Statistikaameti andmebaas
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA,ERA.4320.2.166a; 08.02.1939-09.02.1940
- ↑ Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat. Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198 1835
- ↑ 9,0 9,1 Ajaloost: Pühalepa vald 20 ja fotomeenutus valla 15. aastapäevalt 2006. Pühalepa Teataja, 06.10.2011. Vaadatud 31.07.2014.
- ↑ Pühalepa pastoraat • Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid. Vaadatud 31.07.2014.
