Kerema

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kerema

Pindala: 5,6 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 22 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 2959[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 54′ N, 22° 57′ E
Kerema (Eesti)
Kerema

Kerema on küla Hiiumaa vallas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.

Kerema piirneb põhjas Hagaste, Puliste, Värssu ja Tempa külaga, läänes ja lõunas Suuremõisaga, kagus Pühalepaga ning idas Hilleste ja Vahtrepa külaga.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Teadaolevalt on küla esimest korda mainitud 1565. aastal: Kärima Vrbas[4]. Hilisemaid mainimisi: 1688. aastaks Keramaby nimena.[5] Paul Ariste pakkus välja, et kohanimi pärineb sõnast "kera" (tähenduses kera, pundar, tihe põõsastik). Lauri Kettunen arvas, et kohanimi kujunes sõnast "kere". Pühalepa keelehuviline pastor Johann Magnus Jahn (Pühalepas pastor 17771805) tõlgendas nime kui "kõrremaa" (kõrs + maa).

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Küla alale jääb Pühalepa hoiuala.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 16 inimest, kellest kõik olid eestlased.[6]

Elanike arv Aasta
260 1894
199 1903
184 1910
176 1922
114 1939
85 1959
37 1970
8 2000
16 2011
20 2019

Talud[muuda | muuda lähteteksti]

Kerema ajaloolised talud 1939[7]

Talu number Talu nimi Suguvõsa
1 Allika Liit
2 Haava Kalju
3 Kalju Kalju, Piht
4 Kasesalu Allik
5 Kasevälja Lember
6 Kaskori Kaskor
7 Kitse Viidik
8 Kokanigula Uustalu
9 Kura Piht
10 Laasi-Jürna Paes
11 Lihala Maar
12 Luua Regi
13 Mardi Rahu
14 Niidiotsa Remmelkoor
15 Nuudi Liit
16 Peetri Pöör
17 Printsi Hanikat
18 Pruuli Maar
19 Sakkuri Laane, Liit, Tüür
20 Simuna Aardemaa
21 Tooksi Liik, Pruer
22 Tooma Kalju
23 Uuetoa Allik, Koppel
24 Uue-Vanatoa Allik
25 Vanatoa Allik
26 Vähe-Laasi Mei

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. 17251726 Läänemaa adramaarevisjonis elasid külas vabadikud Kerrema Claus ja Kerrema Siffer oma peredega.

1835 oli külas 7 talu, elanikud said perenimed: Allik, Kaskor, Kirmann, Känd, Liit (Liet), Paes ja Pruer.[8]

1890. aastate alguses viidi seni Kerema küla Kasevälja koolis asunud Suurevalla (Suuremõisa vald Pühalepa kihelkonnas) keskus Reikama külla.[9]

1939 asus külas 26 talu. 1949. aasta kevadel Pühalepa külanõukogu aladel moodustatud 19 kolhoosi seas oli ka Keremal rajatud "Raudkivi" kolhoos.[9] Märtsis 1950 ühines Kerema küla "Raudkivi" kolhoos kõrval asuva Pühalepa küla "Võitluse" kolhoosiga. 1959 liideti "Võitluse" kolhoos Putkaste sovhoosiga.

1977. aastal läksid küla põhjapoolsemad alad Hiiumaa Metsamajandi alla.

Küla kuulus 19771997 naaberküla Pühalepa küla koosseisu.

1988. taastati esimene talu (Andruse-Jürna).

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Kerema lääneosa läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee, küla idaossa jääb lõik Hilleste–Hellamaa teest. Küla läbib Papsi tee, Pühalepa–Kerema tee ja Kerema tee.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Kummistu kalmistu (2011)

Kerema külas oli koolimaja (Kasevälja kool), pastoraat (Pühalepa pastoraat ehk Papsi koht)[10], kõrts (Haava kõrts), vallamaja (Kasevälja koolimajas), palvemaja (Pühalepa vennastekoguduse palvemaja) ja 7 tuuleveskit.

Külas asub Kummistu kalmistu.

18301926 tegutses külas Kasevälja kool, kus aastatel 19031904 oli koolijuhatajaks Kaarma seminari haridusega Saaremaalt Pärsama vallast Ratla külast päritud hiljem omapärase kirjandusstiiliga tuntust kogunud kirjanik Jaan Oks (18841918).

Kerema legendidest on jõudnud kirjanduslukku lugu hundi mõrsjast, mille põhjal Aino Kallas avaldas 1928. aastal soome keeles jutustuse "Sudenmorsian" (eesti keeles "Hundimõrsja" 1929). Legendi kunagistest sündmustest kuulis ta oma Keremalt päritud majahoidja Marta Kalju käest, kes omakorda kuulis seda oma vanaemalt Anna Pöialilt (surnud 1926). 1937. aastal kirjutas Kallas ise selle loo näidendiks (eesti keeles lavastati 1938. aastal Tartus).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Mantalet opå Dagöö bönder Ann [15]64; Årlighe renthan aff Dagöhden …. (1565)
  5. Marja Kallasmaa: artikkel Kerema Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
  6. Statistikaameti andmebaas
  7. Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA,ERA.4320.2.166a; 08.02.1939–09.02.1940
  8. Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat. Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198 1835
  9. 9,0 9,1 Ajaloost: Pühalepa vald 20 ja fotomeenutus valla 15. aastapäevalt 2006. Pühalepa Teataja, 06.10.2011. Vaadatud 31.07.2014.
  10. Pühalepa pastoraat • Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid. Vaadatud 31.07.2014.