Vilivalla (Hiiumaa)

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Vilivalla

Pindala 6,2 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 18 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 9338[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid 58° 55′ N, 22° 50′ E
Vilivalla (Hiiumaa) (Eesti)
Vilivalla (Hiiumaa)

Vilivalla on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Kärdlast 13 kilomeetrit lõunas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.

Vilivalla piirneb põhjas Leerimetsa ja Loja külaga, idas Nõmba, edelas Tammela, lõunas Undama, kagus Suuremõisa ja idas Hellamaa külaga.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Leo Tiik arvas, et kohanimi kujunes kui Harjumaalt Vilivallast pärit üksjalg asus 16. sajandil elama Hiiumaale.[4] Kohanime on mainitud 1564 kujul Villewall ja 1576 Willewalle.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Septembrihommik Vilivallas

Küla lääneosas asub Vilivalla hoiuala, kus kaitstakse Natura-liikide elupaiku väljaspool kaitsealasid. Küla lääneosas on Vilivalla jõgi.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

Vilivallas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 12 inimest. Küla kõik elanikud olid eestlased.[5]

Elanike arv Aasta
37 1959
25 1970
58 1979
54 1989
19 2000
12 2011
19 2021

Talud[muuda | muuda lähteteksti]

Vilivalla ajaloolised talud 1939 [6]

Talu number Talu nimi Suguvõsa
1 Kalda Lukk
2 Kõrve Piht
3 Lauri Laur
4 Lepakopli Piht
5 Lepiku Kaev
6 Malve Kallasto
7 Matse Vannas
8 Mäe Armas
9 Niidi Piht
10 Põlluotsa Kaddak
11 Roasto Saar
12 Vahi Marimaa

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Vilivalla kuulus ajalooliselt Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. 1564 elas mõisa alal üksjalg Hans Villewall. Läänemaa 17251726 adramaarevisjoni alusel elasid külas vabadikud Lauri Nigolas, Lauri Siemo ja Hanso Andres. 1783. aastal asutas Hiiu-Suuremõisa mõisnik oma mõisa jaoks Vilivalla karjamõisa ja ajas seoses karjamõisa rajamisega oma kodudest välja Vilivalla vabadikud, kellest osa läksid Saaremaale ning Vilsandi saarele.[7] Vilivalla karjamõisa territooriumist moodustati pärast 1816. aasta Eestimaa talurahvaseaduse vastuvõtmist mõisavald, milkle alusel langesid mõisate piirid kokku valdade piiridega. 1889. aastal liideti Vilivalla vald ja veel seitse mõisavalda Suuremõisa vallaga.[8]

Karjamõisa likvideerimisel rajati esimese maailmasõja järel Vilivalla asundus, mis 1977 muudeti külaks.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Külas asub Vilivalla tuulik. 20. sajandil oli Vilivallas baptistide kabel [9] juuli 2010, saeveski ja algkool. V. I. Lenini nimeline kolhoos ehitas külla sigala ja ETKVL kaupluse. Alates 9. juulist 2008 käib Vilivallas Selveri opereeritav rändpood.[10]

Kui 1988. aasta sügisel alustati Pühalepa külanõukogus talude taastamist, taastati külanõukogu esimene talu Vilivalla külas.[11]

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Rändpoe buss (Ühtri küla juures)

Vilivalla küla läbis nõukogude ajast kuni veebruarini 2004 bussi maakonnaliin. Nõukogude ajal liikus Vilivalla suunal kolhoosibuss.[12] Viimastel andmetel käis alates 20. jaanuarist 2004 igal tööpäeval maakondlik bussiliin nr 659 väljumisega kell 06:15 Õngult Kärdlasse, läbides Tohvri, Käina ja Vilivalla; peatus planeeriti sama aasta suvekuudeks.[13] Alates 23. veebruarist 2004 regulaarne bussiliiklus Vilivallat enam ei läbi.[14]

Vilivallat läbib lõunast kirdesse Tammela–Hellamaa tee, mis kohati on ka küla piiriks. Teega lõikub Nõmba–Vilivalla tee kruusatee, mida 2005 uuendati ja millele veeti kulumiskatte uuendamise käigus kruusa.[15] 2006. aastal remonditi küla lääneosas olevat Sakla–Loja–Vilivalla tee kruusateed.[16]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. Marja Kallasmaa: artikkel Vilivalla Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
  5. Statistikaameti andmebaas
  6. Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a
  7. Endel Saar (13. veebruar 2007). "Siiski rohkem kui üks hiidlane". Hiiu Leht. Saarlane. Vaadatud 3. jaanuaril 2015.
  8. "Hiiumaa omavalitsemine läbi aegade - Hiiumaa ja Hiiu maakond". hiiumaa.ee. SA Tuuru. 2015. Vaadatud 3. septembril 2015.
  9. Endel Saar: "Metsakülade keskel" 121. Hiiu Leht nr. 59, 27
  10. http://www.hiiumaa.ee: Selveri rändpood Eestis esimene
  11. "Taluliidu medal Ülo Saartokile". Hiiu Leht. Saarlane. 30. detsember 2008. Vaadatud 3. jaanuaril 2015.
  12. Kadi Laid (19. oktoober 2007). "Hellamaa raamatukogu 60". Hiiu Leht. Saarlane. Vaadatud 3. septembril 2015.
  13. "Muutuvad kaug– ja maakonnaliinide sõiduplaanid". Saarlane. 20. jaanuar 2004. Vaadatud 3. septembril 2015.
  14. "Käina suunal katseline bussiliin". Saarlane. 17. veebruar 2004. Vaadatud 3. septembril 2015.
  15. Kadi Laid (20. mai 2005). "Teetööd on alanud, ebamugavusi jagub". Hiiu Leht. Saarlane. Vaadatud 3. septembril 2015.
  16. Kadi Laid (17. november 2006). "Teedeehitus on järjepidev protsess". Hiiu Leht. Saarlane. Vaadatud 3. septembril 2015.