Leigri
| Leigri | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 53,9 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 1 (31.12.2011)[2] | |
|
| |
|
EHAK-i kood: 4223[3] | |
| Koordinaadid: 58° 53′ N, 22° 36′ E | |
  | |
 |
Leigri on küla Hiiumaa keskosas Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda. Kuni 2013. aastani kuulus küla Kõrgessaare valda.
Leigri küla on pindalalt Hiiumaa suurim küla. Küla piirneb põhjas Koidma, Metsaküla ja Lilbi külaga; läänes Heiste, Sülluste ja Õngu külaga; lõunas Männamaa ja Nõmmerga külaga ning idas Nõmba, Tubala ja Kanapeeksi külaga.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Kohanime on esmamainitud 1726. aastal kui Legri. [4] Kohanimi võib lähtuda isikunimest Leiger.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Leigri küla keskosas asub Leigri looduskaitseala, idaosa hõlmab Pihla-Kaibaldi looduskaitseala ja lõunaossa lõikub Tihu looduskaitseala. Küla alale jäävad Pihla raba ja Leigri soo. Küla läbivad Armioja ja Rima oja. Külas asuvad Tihu Keskmine järv ja Tihu Kolmas järv.
Leigri idaosas asub Aruselja piirkond.
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]2019. aastal elas külas 4 püsielanikku. 2021. aasta rahvaloenduse andmetel külas püsielanikke ei olnud. [5]
Talud
[muuda | muuda lähteteksti]Leigri ajaloolised talud 1917 [6]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Karjamaa | Napp |
| 2 | Tihuvahi | Veski |
| 3 | Tooma | Napp |
| 4 | Tõnise | Leiger |
| 5 | Vahi | Teng |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Leigri kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa alla. Aruselja varasemat asukat Harrosell Greißi on mainitud 1664. aastal. 1835. aastal elas Leigris kaks taluniku peret: Peter Lebbri ja Mihkel Leigri pere. [7] Hiljem asusid küla alal Leigri ja Tihu metsavahikohad.
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Küla läbib Käina-Hüti tee, kus lõpeb Nõmba-Silde tee ja algab Laasimetsa tee.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Külas asub Aruselja tuulik. Murru kõrtsis toimus 1867 Reigi pastori Gustav Feliks Rinne eestvedamisel Hiiumaa esimene laulupäev, kus tuli Rinne loodud laulu sõnadega esimest korda ettekandele praeguse Eesti Vabariigi riigihümni viis. Laulupäeva mälestuseks avati külas 1992. aastal mälestuskivi ja 2007. aastal toimus Hiiumaa kooride ühislaulmine.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Eesti 2011. aasta rahvaloendus, vaadatud 14.07.2014.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Leigri" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ 2021. aasta rahvaloendus RL21003: RAHVASTIK, 31. DETSEMBER 2021 | Aasta, Sugu, Elukoht ning Vanus. Statistikaamet. Vaadatud 17. juuni 2022 kl 17
- ↑ Kõrgessaare valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv, era.4313.1.608; 1917
- ↑ Reigi kihelkonna hingeloendid; EAA.1864.2.VIII-193; 1834
