Pühalepa
| Pühalepa | |
|---|---|
|
| |
Pindala: 1,4 km² (2020)[1]  | |
|
Elanikke: 6 (31.12.2021)[2]
| |
|
| |
|
EHAK-i kood: 6661[3] | |
| Koordinaadid: 58° 53′ N, 22° 58′ E | |
  | |
 |
Pühalepa (hiiu keeles Pöhalepa) on küla Hiiumaa vallas Suuremõisast idas. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.
Pühalepa piirneb põhjas ja idas Hilleste, loodes Kerema, läänes Suuremõisa ja lõunas Valipe külaga.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Kohanimi tuletub sõnadest "püha" ja "lepp", teiseks tõlgenduse variandiks on "põhi" ja "lõpp" (põhja lõpp). Eriarvamusi Pühalepa nime (häälduses Pöhalepa) etümologiseerimisel on tinginud asjaolu, et nii sõnast püha kui ka põhi võib olla hiiu keeles genitiivi vorm pöha, kuna Hiiumaal on murdekeeles toimunud muutus hj > h, samas on kõrged vokaalid võinud h ees madalduda. Paul Ariste arvas, et kohanimi on arvatavasti rahvaetümoloogia. Paul Johansen selgitas, et rootsi keeles märgib lõpp '-lep', '-lup' piirkonda või ala. Marja Kallasmaa peab kohanime tõenäolisemaks lähtumist eestikeelsest sõnast lõpp 'laht'.[4] Kihelkonna nime on esmamainitud 1470 kujul Poilep.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Küla hõlmab Pühalepa hoiuala. Küla põhjaosas asub Papsi mets. Külas asuvad Vanapagana kivi, Pühalepa lagendikurahn ja Pühalepa migmatiidirahn.
Elanike arv
[muuda | muuda lähteteksti]Pühalepa külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 14 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.[5]
| Elanike arv | Aasta |
|---|---|
| 27 | 1959 |
| 19 | 1970 |
| 43 | 1979 |
| 34 | 1989 |
| 21 | 2000 |
| 14 | 2011 |
| 10 | 2020 |
| 6 | 2021 |
Talud
[muuda | muuda lähteteksti]Pühalepa ajaloolised talud 1939 [6]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Kivimäe | Laud |
| 2 | Koidu | Känd, Paat |
| 3 | Kõrtsi | Esko |
| 4 | Lojapõllu | Sadam, Võsa |
| 5 | Matse | Viidik |
| 6 | Männa | Remmelkoor |
| 7 | Otti | Esko |
| 8 | Pärna | Kreegi |
| 9 | Pühalepapoe | Lõppe |
| 10 | Sarapuu | Kaljo |
| 11 | Tamme | Nee |
| 12 | Valli | Pärna |
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Enamik tänapäeva Pühalepa küla aladest kuulusid ajalooliselt Pühalepa kirikumõisa alla. 1923 kujunes asundus ja 1945. aastal küla, mis sai nime Pühalepa kihelkonna järgi. Pühalepa koosseisu kuulus 1977–1997 Kerema küla.
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Küla läbib Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee, kust algab Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee, mille ääres asub Vahtrepa bussipeatus. Pühalepas algab Hilleste–Hellamaa tee. Küla loodeosa piirneb Pühalepa–Kerema tee ja Papsi teega, küla põhjaosas on Pärna tee.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]Külas asuvad Pühalepa kirik, kalmistu, postipunkt, Põlise leppe kivid ja Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrtsi varemed.[7].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 13.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Pühalepa" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ "Statistikaameti andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. märts 2016. Vaadatud 4. septembril 2013.
- ↑ Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a
- ↑ Rahvapärimustega seotud koht "Otimägi", "Põlise leppe kivid", "Püha leppe kivid", I aastatuhande lõpp eKr. Kultuurimälestiste riiklik register. (Kasutatud 19. aprillil 2011.)
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tapio Vares. "Jalutuskäik läbi Pühalepa küla." Hiiu Leht, nr. 92, 25. november 2014 lk 6 alates, kordus Meie Maa, nr. 275, 6. detsember 2014 lk 8
