Kuri küla

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kuri

Pindala: 3,7 km² (2020)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 47 (1.01.2020)[2] Muuda Vikiandmetes

EHAK-i kood: 3671[3] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 57′ N, 22° 56′ E
Kuri küla (Eesti)
Kuri küla

Kuri on Hiiumaa vallas Hiiumaa idaosas asuv küla, mis piirneb Läänemerega. Kuni 2017. aasta Eesti omavalitsuste haldusreformini kuulus küla Pühalepa valda.

Kuri piirneb põhjas Sääre, läänes Pühalepa-Harju ja Reikama ning lõunas Hellamaa külaga.

Nimi[muuda | muuda lähteteksti]

Kohanime esmamainiti 1609 kujul Kuris. 1688 oli küla nimetatud Kuriskylla. [4]

Paul Ariste ja Lauri Kettunen seostasid kohanime päritolu Kurisu kohanimega (Emmaste-Kurisu ja Kurisu). Karstiauku nimetatakse kurisuks ja etümoloogiliselt on lähedane sõna kuristik, kuid Kuri küla kandis pole karstilehtreid ega kuristikku. Leo Tiik arvas, et nimi võib tuleneda eesnime Gregorius mugandusest Kurries, Kurri[4].

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Küla ala hõlmab Kuri-Hellamaa hoiuala. Küla alale jäävad Kadakalaid, Rambirahu ja Uuemererahu.

Elanike arv[muuda | muuda lähteteksti]

Kuri õigeusu kiriku koolimaja.

Külas elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 39 inimest. Kõik elanikud olid eestlased.[5]

Elanike arv Aasta
57 1959
59 1970
43 1979
50 1989
53 2000
39 2011
45 2019

Talud[muuda | muuda lähteteksti]

Kuri ajaloolised talud 1939 [6]

Talu number Talu nimi Suguvõsa
1 Hansu Mäele
2 Hindriku Reede
3 Huusi Visso
4 Jürna Kimber
5 Lento Vilu
6 Matse Sõstar
7 Niidi Kuuskor
8 Paavli Suitso
9 Põllu Känd
10 Päraldi Kiin
11 Tõnise Kokla
12 Tähva Kuuskor
13 Tähva-Madise Kuuskor
14 Uuemaa Kaev, Viina

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kuri õigeusu kiriku varemed

Küla kuulus ajalooliselt Soonlepa mõisa alla, varem ka Hiiu-Suuremõisa mõisa alla. 1609 elas Hellamaa vakuses talunik Kuris Cornelius. 1688. aastaks oli kujunenud küla, millest hiljem moodustus kaks küla: Suur-Kuri ja Vähe-Kuri (rootsi keeles Stora Kuriß ja Lilla Kuriß, saksa keeles Gross-Kurri ja Klein-Kurri). Vähe-Kuris elasid 1688 talunikud Wähä Kuri Bengt ja Wähä Kuri Pafwell. 17251726 Läänemaa adramaarevisjonis oli mõlemas külas neli talunikku.

1835 oli moodustunud üks Kuri küla 9 taluga. Küla elanikud said perekonnanimed: Ahwe, Hani (Hanny), Knöp, Koop, Kuusik (Kusik), Kuuskor, Luisk, Mäll (Mäl), Neber, Pära (Pärra), Rakki (Rakky), Sang, Särglepp ja Tattra.[7]

Külas asus kihelkonnakool, peale Eesti taasiseseisvumist tegutses külas algkool.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla lääneosa piirneb Heltermaa–Kärdla–Luidja maanteega. Küla läbib Tempa–Suuresadama tee.

Kultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Külas asuvad Kuri õigeusu kiriku varemed, Kuri õigeusu kiriku koolimaja ja Kuri kalmistu.

Kuri külas on sündinud vaimulik Konstantin Kokla, külas veetis oma lapsepõlve luuletaja Julius Oengo.

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
  2. Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
  3. Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
  4. 4,0 4,1 Marja Kallasmaa: artikkel Kuri Eesti kohanimeraamatus, Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016
  5. Statistikaameti andmebaas
  6. Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA,ERA.4320.2.166a; 08.02.1939-09.02.1940
  7. Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat. Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198 1835