Meelste
| Meelste | |
|---|---|
|
| |
| Pindala | 1,57 km² |
| Elanikke |
4 (31.12.2021)[1]  |
|
| |
| EHAK-i kood |
4844[2] |
| Koordinaadid | 59° 3′ N, 22° 35′ E |
  | |
 | |
Meelste on küla Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna poolsaare lääneosas Läänemere ääres. Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Hiiu valda ja kuni 2013. aastani Kõrgessaare valda.
Meelste küla piirneb põhjas Tahkuna, idas Lehtma ja lõunas Kauste külaga ning läänes Meelste lahega.
Nimi[muuda | muuda lähteteksti]
Kohanimi tuletub isikunimest Meel. [3] Kohanime on esmamainitud 1525.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Küla läbib Meelste oja. Küla ala hõlmab Tahkuna looduskaitseala.
Talud[muuda | muuda lähteteksti]
Meelste ajaloolised talud 1917 [4]
| Talu number | Talu nimi | Suguvõsa |
|---|---|---|
| 1 | Kadaka | Reimann |
| 2 | Mardi (Andruse) | Vaks |
| 3 | Peetri | Nööp |
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Meelste kuulus ajalooliselt Kõrgessaare mõisa alla ja oli rannarootslaste asuala. 1525 elas mõisa alal talunik Jurghen Mattiszon van Melis. Läänemaa 1725–1726 adramaarevisjoni järgi oli külas 6 talu, mille peremehed olid Hans Bertelson, Michel Hansson, Magnus Knutson, Hinrich Magnusson, Pumpri Hinrich ja Sigala Michel.
Kui rannarootslased 1781 Ukrainasse küüditati, asustati alale eestlased. 1835 oli külas kaks talu, mille peremeesteks olid Pent Tee ja Pent Vaks, sulasrahvas sai perekonnanimedeks Aro, Kops ja Käär (Kär).[5]
Meelste liideti pärast Teist maailmasõda Kaustega, kuid taastati omaette külana 1997. aastal.
Taristu[muuda | muuda lähteteksti]
Meelste küla läbib Tahkuna majaka tee.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 7.02.2024.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Marja Kallasmaa: artikkel "Meelste" Eesti kohanimeraamatus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016.
- ↑ Kõrgessaare valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv, era.4313.1.608; 1917
- ↑ Reigi kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-194; 1835
